Tauri Tätte ettekanne 14.01.2016 seminaril "Millist puidukuivatit vajab Eesti puidutööstuse ettevõte?"

1. Vaakumis- kuivatus konvektiivse
soojusülekandega
Tauri Tätte
2016

2. Puidu kuivatamise tehnoloogiad
• Kamberkuivatamine
• Kontaktkuivatamine (kuumaksköetud
metallplaadid on kokkupuutes kuivatava
materjaliga)
• Kõrgsageduslikus elektriväljas kuivatamine
• Induktsioonkuivatamine (tööstusvoolu
sagedusel indutseerivate plaatidega)
• Radiatsioonkuivatamisel (kasutatakse
infrapuna -ja ultraviolettkiirgust)

3. Vaakumis- kuivatus konvektiivse
soojusülekandega
Puit
Konvektsioon
(veeaur)
Köetav korpus

4. Vaakumis- kuivatus konvektiivse
soojusülekandega

5. Eelised
• Köetav tootmisjääkidega
• Kuivatamise kiirus
• Taimekaitse (ISPM – 15)
• Ühtlane kuivamine

6. Töötsükkel
1. Puidu kuumutamine soovitud temperatuurini
ja veeauru teke.
2. Vaakumi rakendamie kuni keemispunktini.
3. Vee keemine alarõhul.

7. Vee keemine alarõhul

8. Tsükliline protsess
Eelsoendus Vaakum
Keemispunkt
Aeg
rõhk
Soendus

9. Laboratoorsed katsed
0
50
100
150
200
250
300
350
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
Puidukaal
Aeg (h)
Vaakumkuivatus 90C 40 mbar.
Puidu algkaal 318 g, lõppkaal 214g (niiskus 18%), absuluutselt kuiv
194g (24h)

10. Katse
0
100
200
300
400
500
600
700
0 5 10 15 20 25 30
Puidukaal
Aeg (h)
Vaakumkuivatus 90C 80 mbar.
Puidu algkaal 586 g, lõppkaal 420g (niiskus 18%)

11. Alternatiivsed lahendused
• Puugaasigeneraator
(30% elektrit, 70% soojusenergiat )
• Päiksekütte kuivatid
Päikeseenergia hulk on Eestis ca. 1200 kWh/m² aastas:
· juulikuus ca. 200 kWh/m²
· jaanuarikuus ca. 3 kWh/m²