Ryhmatoo Metoodika

3,119 views

Published on

Published in: Education, Business
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
3,119
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
111
Actions
Shares
0
Downloads
35
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Ryhmatoo Metoodika

  1. 1. Tulemuslik rühmatöö<br />Sirje Aher<br />19. august, 2009<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />1<br />Loengumaterjali koostamisel on lisaks oma kogemusele kasutatud Timo Saloviita raamatut “Yhteistoiminnallinenoppiminen ja osallistava kasvatus”, <br />PS-kustannus, 2006<br />
  2. 2. Mida võisid nendes situatsioonides osalejad õppida, selgeks saada?<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />2<br />
  3. 3. Miks eelistatakse kaasajal rühmatööd?<br />Rühmatöö<br />Traditsiooniline õpetamisviis<br />Õpilased saavad rohkem rääkida, mõistavad õpitavat paremini<br />Õpe läbib “sotsiaalse kontrolli”, saadakse kiiresti tagasisidet<br />Õppetöö korraldamisel saab paremini arvestada õpilaste individuaalsust<br />Õpilased julgevad kaaslastelt rohkem abi paluda kui õpetajalt<br />Õpilaste suhtlemisoskus paraneb<br />Õpilase võimalus oma arvamust/seisukohta/teadmist näidata on väike<br />Õpetaja saab õpilaste teadmistest/oskustest ülevaate vaid kontrollimisel<br />Toimub eelkõige frontaalne õpe<br />Suhtlemine toimub eelkõige õpetaja algatusel, omaalgatuslikuks suhtlemiseks vähe võimalust<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />3<br />
  4. 4. Millal eelistada rühmatööd?<br />Ülesannete täitmine rühmatöös parandab inimese töötulemust juhul, kui ülesanded sisaldavad olemasolevate oskuste ja/või teadmiste rakendamist.<br />Päris uute teadmiste sünteesimisel või tundmatut laadi ülesannete täitmisel võib rühmatöö indiviidi tulemuslikku tööd takistada.<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />4<br />
  5. 5. Kuidas rühmatööd korraldada?<br />Õpetaja peaks esmalt andma töö sisuga seonduva info või laskma õpilastel meelde tuletada, mida nad sellest teemast juba teavad<br />Rühmadesse jagamine vastavalt õpetaja poolt seatud eesmärkidele. Alustada võiks paaristööst, see võimaldab õpilasel kõige pikemat aega ise aktiivne olla.<br />Töö organiseerimine ja õpetajapoolne jälgimine ja toetamine<br />Kokkuvõtte tegemine (kindlasti peaks sisaldama reflekteerimist)<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />5<br />
  6. 6. Rühma suurus ja osavõtjate aktiivsus<br />Õpilaste arv Aktiivsete osatähtsus<br /> 2 50%<br /> 3 33%<br /> 4 25%<br /> 5 20%<br /> 6 17%<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />6<br />Samas on suuremas rühmas rohkem ajupotentsiaali. Vanemate õpilaste puhul, kellel on suurem rühmatöö kogemus, võib rühmas olla ka 5-7 õpilast. Osavõtjatele meeldivad tavaliselt just 5-liikmelised rühmad. Uurimuste järgi on parimad tulemused 3-4 inimeselistes rühmades, siis paarides. 5-7 liikmeliste rühmade töötulemus oli sama, mis frontaalsel tööl<br />
  7. 7. Kuidas vältida Ringelmanni efekti?<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />7<br />Võimalik vältida, kui igaüks <br />a) usub, et tema pingutus aitab lõpptulemusele kaasa<br />b) usub, et tema pingutust märgatakse ja tunnustatakse<br />http://www.flickr.com/photos/r4n/2685787789/<br />Prantsuse insener Max Ringelmann mõõtis1913.a igaühe panuse sõltuvust köieveos vedajate arvust. Selgus, et mida rohkem inimesi, seda vähem igaüks pingutas...<br />
  8. 8. Rühma moodustamine<br />Rühm peaks olema võimalikult heterogeenne – poisse ja tüdrukuid, nõrgemaid ja tugevamaid, eri rahvusest, erineva ellusuhtumisega õpilasi: tekib võimalus õppida üksteisega suhtlema ja kasutada rühma ülesande lahendamisel erinevaid vaatenurki. Vahel võiks kasutada ka homogeenseid rühmi.<br />Igasse rühma peaks püüdma paigutada ühe kohusetundliku õpilase.<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />8<br />
  9. 9. Rühma moodustamine<br />Näide eelkoostatud rühmast: koostada õpilaste nimekiri õpitulemuste järgi, seejärel valida igasse rühma kaks keskmiste tulemustega õpilast. Nõrka ja tugevat ei tohiks kõrvuti istuma panna.<br />Juhuslik valik – moodustada õpilastest sisemine ja väline ring. Ühed liiguvad vastupäeva, teised päripäeva. Õpetaja märguande peale jäädakse seisma, vastasolija on paariliseks (järgmise etapiga saab nii moodustada ka nelikuid). <br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />9<br />
  10. 10. Rühma moodustamine<br />Kui klassis on pingeid, võib teha eelnevalt küsitluse – vali oma klassist kolm inimest, kellega tahaksid kõige parema meelega rühmatööd teha, ning 3, kellega mitte mingil juhul. Vastused kantakse tabelisse<br /> <br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />10<br />
  11. 11. Rühma moodustamine<br />Õpilaste nimede ettelugemise asemel tuleks panna laudadele sildid rühmade numbritega ning stendile nimekirjad õpilaste kuuluvusest rühmadesse. Selline korraldus võtab vähem aega.<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />11<br />
  12. 12. Rühmatööga seonduvad probleemid ja nende võimalikud lahendused<br />Probleem: Õpilaste ebaühtlane osalus <br />Lahendused: jaotada rühmas ülesanded nii, et igaüks peab andma oma panuse<br />Näide: Õpilased on jaotatud paaridesse. Igaüks loeb läbi õpikus soode peatüki. Üks paarilistest räägib, mis talle tekstist meelde jäi. Teine õpilane kuulab ning täiendab või seab väited kahtluse alla. Koos otsitakse õpikust kinnitust. Kahest paarist moodustatakse ühine rühm. Ülesanne: Koostada mõistekaart, mis näitab, millised on soode tüübid ja nende iseloomulikud tunnused, kuidas soo kujuneb ja milleks seda kasutatakse. Igaüks rühmas esitab iga õpilane minuti jooksul oma arusaama nendest küsimustest, teised kuulavad. Vajadusel kontrollitakse õpikust. Õpetaja jälgib kella ning seda, et igaüks räägiks. Rühm asub mõistekaarti koostama: üks õpilane joonistab mõistekaardi struktuuri, teine paneb kirja soode tüübid ja tunnused, kolmas kujunemise, neljas kasutuse. Õpetaja palub ühel-kahel rühmal oma mõistekaarti teistele presenteerida. Võimalusel riputatakse kõik mõistekaardid klassi seinale.<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />12<br />
  13. 13. Rühmatööga seonduvad probleemid ja nende võimalikud lahendused<br />Probleem: Õpilaste ebaühtlane osalus <br />Lahendused: jaotada rühmas ülesanded nii, et igaüks peab andma oma panuse<br />Näide: töö paarides. Õpilastele antakse ülesanne, mis sisaldab kahte elementi, näiteks: võrrelge palumetsa ja laanemetsa. Üks õpilastest leiab õpiku tekstist esimest, teine teist puudutavad faktid ja kirjutab need endale üles. Paarilised kontrollivad järgemööda õpiku teksti alusel üksteise märkmeid ning vajadusel parandavad või täiendavad neid koos. Kui tekib vaidlus, siis küsitakse eelkõige mõne teise paari käest, alles siis kui vastust ei saada, õpetajalt. Seejärel otsustavad paarilised, millises vormis nad võrdluse vormistavad (tabel, skeem, tekst....) Õpetaja jälgib rühmade tööd, sekkub, kui tundub, et üks paarilistest on liiga aktiivne/passiivne. Rühmad võrdlevad näiteks kuue või kaheksakesi oma töö tulemusi.<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />13<br />
  14. 14. Rühmatööga seonduvad probleemid ja nende võimalikud lahendused<br />Probleem: Osa õpilastest ei tööta kaasa ja segab teisi, või otsustatakse rühma vastus selle liikme arvamuse alusel, kes kõige valjemalt räägib<br />Lahendus: Rühmadesse komplekteerimine tuleb hästi läbi mõelda ning kokku leppida rühmatöö reeglid<br />Näide: kooliaasta alguses arutatakse rühmatöö reeglid läbi, lepitakse neis kokku ja riputatakse reeglid seinale. Iga kord kui rühmatöö läbi viiakse, antakse ühele rühma liikmele ülesandeks jälgida reeglite täitmist<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />14<br />
  15. 15. Näiteid rühmatöö reeglitest<br />Mine oma rühma kiiresti ja vaikselt<br />Võta kõik vajalikud vahendid rühma kaasa<br />Kui rühmal on vaja täiendavaid vahendeid, läheb nendele järgi õpilane, kelle ülesanne see on<br />Keskendu oma rühma tööülesande täitmisele<br />Tööta oma rühmas ja ära sega teisi<br />Räägi vaikselt<br />Kuula, mida teised ütlevad<br />Kuula õpetaja juhiseid ja järgi neid<br />Kui vajad abi, siis küsi seda kõigepealt oma rühma liikmetelt<br />Aita teisi oma rühma liikmeid ja vajadusel ka teisi rühmi<br />Hoia enda ja teiste õppevahendid heas korras<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />15<br />
  16. 16. Rühmatööga seonduvad probleemid ja nende võimalikud lahendused<br />Probleem: Õpilase innustuvad niivõrd, et unustavad olla vaikselt<br />Lahendus: Õpetaja lepib klassiga kokku viipesignaali, mis annab märku liiga valjust jutust. Kes õpilastest seda märkab, katkestab arutelu ja jääb vait. Seda märkavad kaaslased, kes jäävad samuti vait. Kui kõik on hetke vait olnud, jätkub arutelu, seekord vaiksemalt.<br />Vaikseks märguandeks õpetaja rahulolust rühmade tööga võib kasutada valgusfoori värvides kaarte, mille õpetaja rühmade laudadele asetab: roheline – kõik hästi, kollane – hoiatus, et midagi on pisut valesti, punane – töö ei laabu ootuste kohaselt. Kõik peavad vait jääma, mõttes kümneni lugema ning seejärel töö ümber korraldama.<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />16<br />
  17. 17. Rühmatööga seonduvad probleemid ja nende võimalikud lahendused<br />Probleem: Rühm teeb liiga kiiresti otsused, ilma, et kaaluks kõiki võimalikke alternatiive<br />Lahendus: Õpetaja sekkub ja näitab ära, <br />millele peab veel mõtlema, enne kui <br />otsus teha<br />Näide: Rühm arutleb tulevaste <br />energiaallikate üle.<br />Valjuhäälne tuumaenergia pooldaja teatab, et see on Eestile ainus võimalus ning muud pole mõtet arutada. Õpetaja soovitab koostada mõistekaardi, kus on ära näidatud kõikide võimalike allikate plussid ja miinused ning jagab rühma töö nii, et liikmed mõtlevad ja panevad esialgu üksi kirja, hiljem kõik koos täiendavad<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />17<br />
  18. 18. Sotsiaalsed oskused <br />Lisaks ainealasele rühmatöö teemale tuleks ettevalmistustöös mõelda ka sotsiaalsetele oskustele, mida soovitakse arendada, näiteks:<br />Kõnelemisoskus<br />Kuulamisoskus<br />Koostööoskus<br />Hindamisoskus<br />Rühmas võib ära jagada rollid: lugeja, <br />kuulaja, kirjutaja, kontrollija, seletaja, kokkuvõtte tegija, argumentide küsija, üldistuste tegija....<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />18<br />
  19. 19. Näiteid rühmatöö meetoditest<br />Millestki nimekirja koostamine nii, et leht käib rühmas ringi, igaüks kirjutab ühe elemendi, annab lehe edasi, järgmine kirjutab teise, järgmine kolmanda ... Kui uusi mõtteid enam pole, siis hindab rühm olemasolevate mõtete sobivust samal viisil – räägitakse järjekorras, igaüks peab oma arvamuse välja ütlema.<br />Sobib hästi õpitu omandatuse kontrollimiseks<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />19<br />
  20. 20. Näiteid rühmatöö meetoditest<br />2. Üksteise intervjueerimine kolmeliikmelistes rühmades. Kordamööda ollakse intervjueeritav, intervjueerija ja kirjutaja<br /> Sobib hästi olukordades, kus saab rääkida oma kogemustest<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />20<br />
  21. 21. Näiteid rühmatöö meetoditest<br />Rühma iga liige saab endale numbri. Igas rühmas on liige nr 1, 2... Igaühe ülesandeks on tagada, et kõik rühma liikmed teavad näiteks, kuidas toimub veekogus sesoonne veeringlus. Iga õpilane vastutab nii enda kui teiste teadmiste olemasolu eest. Kui aeg lõpeb, palub õpetaja näiteks kahtedel valida rühma liige, kes kannab rühma eest vastuse ette. Õpetaja võib teistele rühma liikmetele täiendavaid küsimusi esitada. Õige vastuse eest saab kiita kogu rühm, mitte ainule esitleja.<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />21<br />
  22. 22. Näiteid rühmatöö meetoditest<br />Kaardid, mille ühel pool on küsimus, teisel pool vastus. Mängitakse paarides. Alguses võib mängida näiteks viie kaardiga. Jagaja loeb küsimuse ja laseb vastuse läbi lugeda. Kohe pärast seda esitab ta küsimuse uuesti ja vastaja püüab lühimälu kasutades vastuse meelde tuletada. Õige vastuse korral saab ta kaardi endale. Vale või mittetäieliku vastuse korral annab jagaja vihje, kuid kaart läheb pakki tagasi. Kui vastaja on kõik kaardid endale saanud, toimub vahetus.<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />22<br />
  23. 23. Rühmatööde kokkuvõte<br />Järjestikune rühmade kuulamine on aeganõudev. Selle asemel võib üks rühm rääkida teisele. Kui kuuel rühmal olid erinevad ülesanded, võib korraldada nii, et kolm rühma istuvad siseringis, kolm rühma nende vastas. Kui mõlemad on üksteisele rääkinud ja küsimustele vastanud, liiguvad välimise ringi rühmad edasi ja räägivad järgmise siseringi rühmaga. Nii saavad kõik oma töö tulemustest pikalt rääkida.<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />23<br />
  24. 24. Rühmatööde kokkuvõte<br />Kirjalikud kokkuvõtted – paigutatakse seinale ning rühma liikmed tutvustavad neid ning on valmis küsimustele vastama<br />“Üks jääb lauda” – meetod: rühma liikmed lähevad teistesse rühmadesse, vaid üks jääb lauda, et oma rühma tööd tutvustada<br />MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED<br />24<br />

×