eesti rahvusliku teatrisünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng “Saaremaa onupoeg” kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval see oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust
3.
“ Saaremaa onupoeg”oli sakslase T. Körneri naljamängu “Der Vetter aus Bremen” töötlus Lydia Koidula kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega kirjutas juurde laulud ja viisid saatis etendust ise klaveril hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest
4.
elukutselisi näitlejaid eiolnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised L. Koidula vend sõbraga etenduses “Kosjakased”
5.
KUTSELINE TEATER ehitatiesimesed tõelised teatrihooned 1906 avati Tartus teater Vanemuine 1913 Tallinnas teater Estonia XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed
6.
Eesti kutselise teatrisünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit “Tuulte pöörises” August Kitzberg 1855 - 1927
7.
Kasutatud materjalid: M.Hennoste CD “Väike eesti kirjanduslugu koolile” A. Nahkur, M. Sokk “Sõna võlu”, kirjanduse õpik 7. klassile I. Au, M. Hennoste “Kirjandus 7. klassile”