2. Rahvusvaheliste firmade puhul eristatakse
asukoha- ja päritolumaad.
• Asukohamaa on riik, kus firma on rajanud
oma ettevõtteid, osakondi, kontoreid.
• Päritolumaa on riik, kus firma tekkis ja
tugevnes enne rahvusvaheliseks saamist, kust
pärineb ka algkapital ja kus firma esimesena
registreeriti. Firma kõrgema juhtkonna
moodustavad tavaliselt päritolumaa kodanikud.
3. Rahvusvahelised firmad
• Asukohamaa on riik, kus firma on rajanud oma
ettevõtteid, osakondi, kontoreid.
• Päritolumaa on riik, kus firma tekkis ja tugevnes
enne rahvusvaheliseks saamist, kust pärineb ka
algkapital ja kus firma esimesena registreeriti.
Firma kõrgema juhtkonna moodustavad tavaliselt
päritolumaa kodanikud.
• Tänapäeval on rahvusvah. firmade osatähtsus
maailmamajanduses suur - umbes 20-25%
rahvusvahelisest kaubandusest on
rahvusvaheliste firmade käes.
4. Rahvusvaheliste firmade tekkimine
• Esimese põlvkonna rahvusvahahelised
firmad olid Euroopa kaubanduskompaniid, mis
tegelesid ülemeremaade saaduste kokkuostu ja
turustamisega Euroopas.
• Näited: Briti Ida-India Kompanii
5. Rahvusvaheliste firmade tekkimine
• Esimese põlvkonna rahvusvahahelised firmad olid
Euroopa kaubanduskompaniid, mis tegelesid
ülemeremaade saaduste kokkuostu ja turustamisega
Euroopas.
• Näited: Briti Ida-India Kompanii
• Teine põlvkond tegeles
põllumajandussaaduste tootmisega või
maavarade kaevandamisega
ülemeremaades, nende töötlemise ja sisseveoga
päritolumaale. Need firmad tekkisid 19.saj.
lõpupoole.
• Näited: Royal Dutch Shell
6. Rahvusvaheliste firmade tekkimine
• Esimese põlvkonna rahvusvahahelised firmad olid Euroopa
kaubanduskompaniid, mis tegelesid ülemeremaade saaduste kokkuostu
ja turustamisega Euroopas.
• Teine põlvkond tegeles põllumajandussaaduste tootmisega või
maavarade kaevandamisega ülemeremaades, nende töötlemise ja
sisseveoga päritolumaale. Need firmad tekkisid 19.saj. lõpupoole.
• Kolmas põlvkond tegi rahvusvaheliste firmade leviku
massiliseks. Neid tekkis enamasti kerge- ja
keemiatööstuses, masinaehituses, pangaduses ja
äriteenuste osutamisel. Tootmisprotsess jagatakse ära
eri riikide vahel vastavalt sellele, kus miskit tõhusam ja
odavam toota oleks.
• Alates 1950.aastatest.
7. Rahvusvaheliste firmade tekkimine
• Neljas põlvkond algas 1980. aastatel
• Tegevusvaldkonnad olid eelkõige rahandus,
infotehnoloogia, kommunikatsioon, meditsiin.
• Ettevõtete tegevuse põhirõhk on tootearendusel
ja brändi müümisel.
• 1990.aastate lõpus tekkisid virtuaalsed
rahvusvahelised ettevõtted.
9. Rahvusvaheliste firmade huvid:
• Saada juurdepääs loodusvaradele
• Leida uusi turge
• Alandada tootmiskulusid (odav tööjõud,
madalad maksud)
• Suurendada kontrolli mingi riigi majanduses
10. Rahvusvaheliste firmade plussid
aitavad kaasa majanduslikule
arengule:
• toovad riiki kapitali
• loovad töökohti
• annavad tõuke tehnoloogilisele arengule,
uuendustele
11. Rahvusvaheliste firmade miinused
• Tugevdavad ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide
vahel
• Töökohad odavatesse maadesse, arenenud
maades palgad langevad
• Sekkuvad riikide poliitikasse
• Võivad tehaseid maha jätta ja luua seal, kus
odavam
• Kasum läheb rikastesse riikidesse
• Töötingimused sageli ebainimlikud
• Saastavad kohalikku keskkonda
