SlideShare a Scribd company logo
1 of 20
Taastuvenergia lahendused
kodukulude alandajatena
Andres Meesak
andres.meesak@eesti.ee
• 9 kW tootmisvõimsus
• Tootmise algus august 2012
• Tänaseks toodetud 19 500 kWh elektrit
Statistika 2013
 Eesti Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks
oli kodudesse jõudnud elektri 28,7%-line kallinemine, mis andis kogutõusust
kaks kolmandikku.
 EUROSTAT: 2012. 2. poolaasta ja 2013. 2. poolaasta vahel tõusis
majapidamistele müüdava elektrienergia hind kõige enam Eestis (+22%),
Kreekas (+20%), Rumeenias (+17%), Prantsusmaal ja Leedus (kummaski +10%).
Suurim hindade langus toimus Küprosel (-15%), Ungaris (-14%), Hispaanias (-
9%) ja Bulgaarias (-8%). Hinnad püsisid stabiilsetena Soomes, Lätis ja Maltal.
Homo Economicus
 Homo Economicus on saadavast kasust lähtuvaid ratsionaalselt kaalutletud otsuseid
tegev majanduslik subjekt, kelle eesmärk on saadava kasu maksimeerimine – nii
tootja kui tarbijana.
 Energiatootja kui Homo Economicus:
 Eesti Energia eesmärk ei ole kõigile meeldida, vaid ettevõtte väärtust kasvatada. (Ärileht
15.04.2013)
 Koduomanik kui Homo Economicus:
 otsib võimalust saadava kasu maksimeerimiseks läbi võimalikult madala energiaühiku
soetushinna.
Mikrotootmine – mis ja milleks?
 Energia mikrotootmine on kodumajapidamise või
väikeettevõtte poolt tarbimiskohas (elektri)energia
tootmine, mille eesmärk on katta eelkõige tootja
enda vajadusi.
 Mikrotootmisena saab käsitleda ka rühmade või
ühistute väikesemahulise tootmise eri vorme, mille
eesmärk on toota kogukonna tasandil ja kohalike
vajaduste katteks.
MIKROTOOTMINE ON ENERGIA SÄÄSTUABINÕU!
Mikrotootmine – mis ja milleks?
MIKRO-
TOOTMISE
ÜHIKUKULU
ELEKTRI
HIND
KODU-
TARBIJALE
 Euroopa Parlament:
mikrotootmise laialdasem levik
vähendab kütteostuvõimetuse
järjest kasvavat ohtu
 2013 a. mõjutas Eesti
kodumajapidamiste
eluasemekulutusi enim elektri
hinna hüppeline tõus
Mikrotootmine
PÄIKE
+ prognoositav ressurss
+ lihtsalt paigaldatav
- juhitamatu ressurss
- tootmine ei kattu
tarbimiskõveraga
TUUL
+ sesoonsus kattub keskmise
tarbimiskõveraga
- prognoosimatu ressurss
- juhitamatu ressurss
- alla 10kW tuulik ei ole
majanduslikult mõistlik
- piiratud paigalduskohad
- hajaasustusalad
Mikro CHP
+ juhitav ja prognoositav
ressurss
- tehnoloogia ebaküps ja
hetkel veel pole
majanduslikult mõistlik
- pigem hajaasustusaladele
Mõiste puudub täna nii kehtivatest seadustest (ElTS),
kui reguleerivatest õigusaktidest (Võrgueeskiri).
Kodune päikeseenergia kasutamine muudab 21. sajandil
maailma samavõrra kui seda tegi auto 20. sajandil.
Tasuvust mõjutavad tegurid
LOODUSLIK
RESSURSS
ELEKTRI HIND
KODUTARBIJALE
TOETUSED
DIMENSIONEERI-
MINE JA
TARBIMISHARJU-
MUSED
KAPITALIKULU
Tootmise – tarbimise „faasinihe“
0
20
40
60
80
100
120
140
0
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
kWh
GWh
elektri tarbimine kodumajapidamistes 1 kWpeak päikeseelektrijaama toodang
0
2
4
6
8
10
0:00
1:00
2:00
3:00
4:00
5:00
6:00
7:00
8:00
9:00
10:00
11:00
12:00
13:00
14:00
15:00
16:00
17:00
18:00
19:00
20:00
21:00
22:00
23:00
kWh
tarbimine
tootmine
Kodumajapidamiste tarbimise-
ja PV jaama tootmise tipp
on erinevatel aastaaegadel
Kodust väljas töötava pere
tarbimine- ja PV jaama tootmine
ei lange kokku ööpäeva lõikes
PV-jaama toodetava elektri omahind
• Globaalse tootmismahu
kahekordistumine alandab
süsteemide hinda 25 – 30%
• Täna Eestis „võtmed kätte“
hind kodumajapidamisele
vahemikus 1,6 – 1,9 €/W
• Süsteemi hinnast lähtuvalt
toodangu omahind täna
vahemikus 0,095 – 0,1 €/kWh
• Fikseeritud hind 30 aastaks!
Elektri hind ostul ja müügil
0
2
4
6
8
10
12
14
1
25
49
73
97
121
145
169
193
217
241
265
289
313
337
361
385
409
433
457
481
505
529
553
577
601
625
649
673
697
721
€senti/kWh
august 2013 tunnid
Tootmine kWh Börsihind senti/kWh
01.13
.
02.13
.
03.13
.
04.13
.
05.13
.
06.13
.
07.13
.
08.13
.
09.13
.
10.13
.
OST (+marginaal) 0.052 0.050 0.055 0.048 0.045 0.058 0.048 0.051 0.054 0.056
MÜÜK (-marginaal) 0.058 0.049 0.055 0.055 0.047 0.076 0.055 0.059 0.062 0.063
0.000
0.010
0.020
0.030
0.040
0.050
0.060
0.070
0.080
€/kWh
ost
€/kWh
müük
€/kWh
käibemaks
TE tasu/toetus
aktsiis
võrgutasu
marginaal
elekter
0,051
0,114
0,002
0,049
0,061
0,004
0,054
0,009
0,013
0,128
-11%
ELEKTRI HIND KODUTARBIJALE ???
 Kui palju kallineb võrguvoolu hind kodutarbijale 30 a. jooksul?
 Kui palju tõusevad võrgutasud kodutarbijale 30 a. jooksul? Muud maksud?
 Kasutatud 3,5% aastas nii elektri kui võrgutasude hinna tõusu.
 Soomes on alates turu avanemisest 2000. el. hind tõusnud enam kui 10% aastas
 IEA hinnangul Euroopa keskmine 3-5%
 EPIA pikaajaline prognoos 3,5%
Rahavoog ja tarbimisharjumused
KOGEMUS: tarbimisharjumusi muutmata 60% võrku ja 40% omatarve
TOOTMISAASTAD 1. 5. 10. 15. 20. 25. 30. KOKKU
Tarve – toodang
kWh 2984,00 3024,02 3072,93 3120,62 3167,14 3212,51 3256,75 93706,91
Võrku kWh 3024,00 2963,97 2890,61 2819,06 2749,29 2681,24 2614,88 84439,64
40% omatarve kWh 2016,00 1975,98 1927,07 1879,38 1832,86 1787,49 1743,25 56293,09
Kogutarbimine kWh 5000,00 5000,00 5000,00 5000,00 5000,00 5000,00 5000,00 150000,00
SÄÄST AASTAS € 569,72 601,96 647,99 702,34 766,22 841,06 928,51 21685,50
IRR: -0,4% ! Investeering on kaetud kumuleeritud säästuga 16. aastal
Õigesti dimensioneeritud mikrotootmise puhul:
RAHAVOOG = SÄÄST ELEKTRIARVELT
Kui muuta tarbimisharjumusi ja suuta efektiivselt kohapeal ära tarbida 50% toodetud elektrist
Lüheneb tasuvusaeg 3-4 aastat ja sisemine tulumäär on juba 5,3%
Laenukapitali kaasamine muudab sisemise tulumäära ikkagi nullilähedaseks!
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
tarbimine
tootmine
tarbimine mod
Energiatarbimise audit
• Analüüsi oma tarbimisharjumusi
• Leia suurimad tarbijad
• Kas nende tööd on võimalik nihutada ajale kui on tootmine?
• Ning SAMAVÕRRA vähendada võrgust ostetava elektrienergia kogust?
Börsil müüdav osa + TET
Targa maja põhimõtete
rakendamine
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
tarbimine
tootmine
tarbimine mod
Börsil müüdav osa + TET
Elspot prices in [EUR/MWh]
EE LV LT
6.06.2013
07 - 08 75,07 75,07 75,07
08 - 09 89,97 89,97 89,97
09 - 10 94,4 94,4 94,4
10 - 11 88,27 88,27 88,27
11 - 12 100,03 100,03 100,03
12 - 13 109,78 109,78 109,78
13 - 14 90,03 90,03 90,03
14 - 15 60,01 60,01 60,01
15 - 16 44,27 45,04 45,04
16 - 17 40,82 45,02 45,02
Kui börsi tunnihind on kõrge, on majapidamisele
kasulikum müüa võimalikult palju toodetavast
elektrist ja oma tarve rahuldada odavamal ajal
kas oma toodangust või börsilt ostes.
Tulevikutrende:
 Lokaalne salvestamine (akud, vesinik…)
 Mikro- ja väiketootjate koondumine VPP-desse
 Ühistuline hajatootmine
Energia lokaalne salvestamine
 Briti Barclays pank:
 kivisöel töötavaid elektrijaamu ei vii sulgemiseni mitte
valitsuste regulatsioonid, vaid taastuvenergia tehnoloogiate
jätkuv kiire areng.
 salvestusvõimalusega koduse PV-jaama energia hind on juba
konkurentsivõimeline võrguelektriga lõunapoolsetes USA
osariikides ja juba 4 aasta jooksul on selline energiasaamine
võrguelektriga võrreldava hinnaga või odavam juba 20%-le
USA tarbijaile.
 Saksamaal nähakse lokaalsete salvestustehnoloogiate
arengus ja levikus lahendust tiputundide ületootmisele –
PV-jaamu omad majapidamised salvestavad tootmise
tiputundidel ülejäägi võrku müümise asemel akudesse, et
katta selle energiaga tarbimistippe, mis jäävad välja PV-
jaama tööajast.
Kokkuvõte
 Tasuvuse arvutamisel peab ENNE investeerimisotsuse langetamist arvestama:
 Klimaatiliste teguritega (eriti tuulikute puhul)
 Majanduslike teguritega (omavahendid või laenukapital)
 Tehnoloogiliste teguritega (sobiva suuna ja kaldega katus)
 Analüüsis kasutatud PV-jaama eluiga on veel liiga lühike, et teha
kaugeleulatuvaid järeldusi:
 Jaama tootlikkuse kohta pikema aja jooksul
 Degradeerumisest tingitud tootlikkuse vähenemine
 Hüpoteetilised sisendid on:
 Elektri hinna dünaamika pikema aja jooksul
 Jaama ja tema komponentide tegelik eluiga ja hoolduskulud
 Olulised tingimused investeerimisotsuse tegemiseks:
 Riiklike poliitikate järjepidevus (toetused, liitumistingimused)
Kokkuvõte
 Investeeringu sisemise tulukuse suurendamiseks ja tasuvusaja
lühendamiseks peab majapidamine tõenäoliselt muutma suuremal või
vähemal määral oma tarbimisharjumusi. TARK MAJA!
 Koos mikrotootmise investeeringuga peaks majapidamine läbi viima
energia TARBIMISE auditi: millal, kui palju ja milleks energiat kasutatakse
ja kuidas ja mil määral seda õnnestub muuta – võrku müügi – omatarbe
vahekord peaks olema VÄHEMALT 50/50.
 Saavutamaks majapidamisele ootuslikku 10- aastast tasuvusaega peab
kapitalikulu alanema veel ca. 50%, s.t. mitte ületama 1,1 €/W ceteris
paribus (täna 1,7 €/W) kas läbi tehnoloogia odavnemise või
toetusmeetmete (võimsuse- või toodangupõhine?).
 Põhjalikumat uurimist vajaks veel kombineeritud süsteemide ning
ühistulise pisi- või väiketootmise majanduslik mõju ühistu
liikmete/investorite energiakuludele (mastaabi efekt ?) ning
kogukondlikud energiasaared ja virtuaalsed elektrijaamad
“I’d put my money on the sun and solar
energy. What a source of power! I hope we
don’t have to wait until oil and coal run
out before we tackle that.” Thomas A.
Edison, 1931
TÄNAN!
andres.meesak@eesti.ee

More Related Content

Viewers also liked

Abap Text Symbol translation
Abap Text Symbol translationAbap Text Symbol translation
Abap Text Symbol translationjung_se_hun
 
A Social Networking Primer for Librarians
A Social Networking Primer for LibrariansA Social Networking Primer for Librarians
A Social Networking Primer for Librarianskikymina
 
Solar pv experience, challenges and opportunities EST
Solar pv experience, challenges and opportunities ESTSolar pv experience, challenges and opportunities EST
Solar pv experience, challenges and opportunities ESTAndres Meesak
 
Web 2.0 ja jagamiskultuur
Web 2.0 ja jagamiskultuurWeb 2.0 ja jagamiskultuur
Web 2.0 ja jagamiskultuurKaido Kikkas
 
Meet Andrea Genovese 7thfloor.it
Meet Andrea Genovese 7thfloor.itMeet Andrea Genovese 7thfloor.it
Meet Andrea Genovese 7thfloor.itguest14cdf3
 

Viewers also liked (6)

Abap Text Symbol translation
Abap Text Symbol translationAbap Text Symbol translation
Abap Text Symbol translation
 
18cm
18cm18cm
18cm
 
A Social Networking Primer for Librarians
A Social Networking Primer for LibrariansA Social Networking Primer for Librarians
A Social Networking Primer for Librarians
 
Solar pv experience, challenges and opportunities EST
Solar pv experience, challenges and opportunities ESTSolar pv experience, challenges and opportunities EST
Solar pv experience, challenges and opportunities EST
 
Web 2.0 ja jagamiskultuur
Web 2.0 ja jagamiskultuurWeb 2.0 ja jagamiskultuur
Web 2.0 ja jagamiskultuur
 
Meet Andrea Genovese 7thfloor.it
Meet Andrea Genovese 7thfloor.itMeet Andrea Genovese 7thfloor.it
Meet Andrea Genovese 7thfloor.it
 

Similar to Taastuvenergia lahendused kodukulude alandajatena esa koda2014

Similar to Taastuvenergia lahendused kodukulude alandajatena esa koda2014 (6)

Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrastMarko Allikson. Energiaturu olukorrast
Marko Allikson. Energiaturu olukorrast
 
EPL_konverents.pdf
EPL_konverents.pdfEPL_konverents.pdf
EPL_konverents.pdf
 
Taastuvenergiast riiklikust vaatenurgast by Madis Laaniste
Taastuvenergiast riiklikust vaatenurgast by Madis LaanisteTaastuvenergiast riiklikust vaatenurgast by Madis Laaniste
Taastuvenergiast riiklikust vaatenurgast by Madis Laaniste
 
Rohelised referentsid
Rohelised referentsidRohelised referentsid
Rohelised referentsid
 
Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumisStatistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
Statistikaameti infotund keskkonnaministeeriumis
 
Elektrituru avanemine seminar Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Moonika Kukke, 20...
Elektrituru avanemine seminar Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Moonika Kukke, 20...Elektrituru avanemine seminar Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Moonika Kukke, 20...
Elektrituru avanemine seminar Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Moonika Kukke, 20...
 

Taastuvenergia lahendused kodukulude alandajatena esa koda2014

  • 2. • 9 kW tootmisvõimsus • Tootmise algus august 2012 • Tänaseks toodetud 19 500 kWh elektrit
  • 3. Statistika 2013  Eesti Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks oli kodudesse jõudnud elektri 28,7%-line kallinemine, mis andis kogutõusust kaks kolmandikku.  EUROSTAT: 2012. 2. poolaasta ja 2013. 2. poolaasta vahel tõusis majapidamistele müüdava elektrienergia hind kõige enam Eestis (+22%), Kreekas (+20%), Rumeenias (+17%), Prantsusmaal ja Leedus (kummaski +10%). Suurim hindade langus toimus Küprosel (-15%), Ungaris (-14%), Hispaanias (- 9%) ja Bulgaarias (-8%). Hinnad püsisid stabiilsetena Soomes, Lätis ja Maltal.
  • 4. Homo Economicus  Homo Economicus on saadavast kasust lähtuvaid ratsionaalselt kaalutletud otsuseid tegev majanduslik subjekt, kelle eesmärk on saadava kasu maksimeerimine – nii tootja kui tarbijana.  Energiatootja kui Homo Economicus:  Eesti Energia eesmärk ei ole kõigile meeldida, vaid ettevõtte väärtust kasvatada. (Ärileht 15.04.2013)  Koduomanik kui Homo Economicus:  otsib võimalust saadava kasu maksimeerimiseks läbi võimalikult madala energiaühiku soetushinna.
  • 5. Mikrotootmine – mis ja milleks?  Energia mikrotootmine on kodumajapidamise või väikeettevõtte poolt tarbimiskohas (elektri)energia tootmine, mille eesmärk on katta eelkõige tootja enda vajadusi.  Mikrotootmisena saab käsitleda ka rühmade või ühistute väikesemahulise tootmise eri vorme, mille eesmärk on toota kogukonna tasandil ja kohalike vajaduste katteks. MIKROTOOTMINE ON ENERGIA SÄÄSTUABINÕU!
  • 6. Mikrotootmine – mis ja milleks? MIKRO- TOOTMISE ÜHIKUKULU ELEKTRI HIND KODU- TARBIJALE  Euroopa Parlament: mikrotootmise laialdasem levik vähendab kütteostuvõimetuse järjest kasvavat ohtu  2013 a. mõjutas Eesti kodumajapidamiste eluasemekulutusi enim elektri hinna hüppeline tõus
  • 7. Mikrotootmine PÄIKE + prognoositav ressurss + lihtsalt paigaldatav - juhitamatu ressurss - tootmine ei kattu tarbimiskõveraga TUUL + sesoonsus kattub keskmise tarbimiskõveraga - prognoosimatu ressurss - juhitamatu ressurss - alla 10kW tuulik ei ole majanduslikult mõistlik - piiratud paigalduskohad - hajaasustusalad Mikro CHP + juhitav ja prognoositav ressurss - tehnoloogia ebaküps ja hetkel veel pole majanduslikult mõistlik - pigem hajaasustusaladele Mõiste puudub täna nii kehtivatest seadustest (ElTS), kui reguleerivatest õigusaktidest (Võrgueeskiri). Kodune päikeseenergia kasutamine muudab 21. sajandil maailma samavõrra kui seda tegi auto 20. sajandil.
  • 8. Tasuvust mõjutavad tegurid LOODUSLIK RESSURSS ELEKTRI HIND KODUTARBIJALE TOETUSED DIMENSIONEERI- MINE JA TARBIMISHARJU- MUSED KAPITALIKULU
  • 9. Tootmise – tarbimise „faasinihe“ 0 20 40 60 80 100 120 140 0 50 100 150 200 250 300 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kWh GWh elektri tarbimine kodumajapidamistes 1 kWpeak päikeseelektrijaama toodang 0 2 4 6 8 10 0:00 1:00 2:00 3:00 4:00 5:00 6:00 7:00 8:00 9:00 10:00 11:00 12:00 13:00 14:00 15:00 16:00 17:00 18:00 19:00 20:00 21:00 22:00 23:00 kWh tarbimine tootmine Kodumajapidamiste tarbimise- ja PV jaama tootmise tipp on erinevatel aastaaegadel Kodust väljas töötava pere tarbimine- ja PV jaama tootmine ei lange kokku ööpäeva lõikes
  • 10. PV-jaama toodetava elektri omahind • Globaalse tootmismahu kahekordistumine alandab süsteemide hinda 25 – 30% • Täna Eestis „võtmed kätte“ hind kodumajapidamisele vahemikus 1,6 – 1,9 €/W • Süsteemi hinnast lähtuvalt toodangu omahind täna vahemikus 0,095 – 0,1 €/kWh • Fikseeritud hind 30 aastaks!
  • 11. Elektri hind ostul ja müügil 0 2 4 6 8 10 12 14 1 25 49 73 97 121 145 169 193 217 241 265 289 313 337 361 385 409 433 457 481 505 529 553 577 601 625 649 673 697 721 €senti/kWh august 2013 tunnid Tootmine kWh Börsihind senti/kWh 01.13 . 02.13 . 03.13 . 04.13 . 05.13 . 06.13 . 07.13 . 08.13 . 09.13 . 10.13 . OST (+marginaal) 0.052 0.050 0.055 0.048 0.045 0.058 0.048 0.051 0.054 0.056 MÜÜK (-marginaal) 0.058 0.049 0.055 0.055 0.047 0.076 0.055 0.059 0.062 0.063 0.000 0.010 0.020 0.030 0.040 0.050 0.060 0.070 0.080 €/kWh ost €/kWh müük €/kWh käibemaks TE tasu/toetus aktsiis võrgutasu marginaal elekter 0,051 0,114 0,002 0,049 0,061 0,004 0,054 0,009 0,013 0,128 -11%
  • 12. ELEKTRI HIND KODUTARBIJALE ???  Kui palju kallineb võrguvoolu hind kodutarbijale 30 a. jooksul?  Kui palju tõusevad võrgutasud kodutarbijale 30 a. jooksul? Muud maksud?  Kasutatud 3,5% aastas nii elektri kui võrgutasude hinna tõusu.  Soomes on alates turu avanemisest 2000. el. hind tõusnud enam kui 10% aastas  IEA hinnangul Euroopa keskmine 3-5%  EPIA pikaajaline prognoos 3,5%
  • 13. Rahavoog ja tarbimisharjumused KOGEMUS: tarbimisharjumusi muutmata 60% võrku ja 40% omatarve TOOTMISAASTAD 1. 5. 10. 15. 20. 25. 30. KOKKU Tarve – toodang kWh 2984,00 3024,02 3072,93 3120,62 3167,14 3212,51 3256,75 93706,91 Võrku kWh 3024,00 2963,97 2890,61 2819,06 2749,29 2681,24 2614,88 84439,64 40% omatarve kWh 2016,00 1975,98 1927,07 1879,38 1832,86 1787,49 1743,25 56293,09 Kogutarbimine kWh 5000,00 5000,00 5000,00 5000,00 5000,00 5000,00 5000,00 150000,00 SÄÄST AASTAS € 569,72 601,96 647,99 702,34 766,22 841,06 928,51 21685,50 IRR: -0,4% ! Investeering on kaetud kumuleeritud säästuga 16. aastal Õigesti dimensioneeritud mikrotootmise puhul: RAHAVOOG = SÄÄST ELEKTRIARVELT Kui muuta tarbimisharjumusi ja suuta efektiivselt kohapeal ära tarbida 50% toodetud elektrist Lüheneb tasuvusaeg 3-4 aastat ja sisemine tulumäär on juba 5,3% Laenukapitali kaasamine muudab sisemise tulumäära ikkagi nullilähedaseks!
  • 14. 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 tarbimine tootmine tarbimine mod Energiatarbimise audit • Analüüsi oma tarbimisharjumusi • Leia suurimad tarbijad • Kas nende tööd on võimalik nihutada ajale kui on tootmine? • Ning SAMAVÕRRA vähendada võrgust ostetava elektrienergia kogust? Börsil müüdav osa + TET
  • 15. Targa maja põhimõtete rakendamine 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 tarbimine tootmine tarbimine mod Börsil müüdav osa + TET Elspot prices in [EUR/MWh] EE LV LT 6.06.2013 07 - 08 75,07 75,07 75,07 08 - 09 89,97 89,97 89,97 09 - 10 94,4 94,4 94,4 10 - 11 88,27 88,27 88,27 11 - 12 100,03 100,03 100,03 12 - 13 109,78 109,78 109,78 13 - 14 90,03 90,03 90,03 14 - 15 60,01 60,01 60,01 15 - 16 44,27 45,04 45,04 16 - 17 40,82 45,02 45,02 Kui börsi tunnihind on kõrge, on majapidamisele kasulikum müüa võimalikult palju toodetavast elektrist ja oma tarve rahuldada odavamal ajal kas oma toodangust või börsilt ostes.
  • 16. Tulevikutrende:  Lokaalne salvestamine (akud, vesinik…)  Mikro- ja väiketootjate koondumine VPP-desse  Ühistuline hajatootmine
  • 17. Energia lokaalne salvestamine  Briti Barclays pank:  kivisöel töötavaid elektrijaamu ei vii sulgemiseni mitte valitsuste regulatsioonid, vaid taastuvenergia tehnoloogiate jätkuv kiire areng.  salvestusvõimalusega koduse PV-jaama energia hind on juba konkurentsivõimeline võrguelektriga lõunapoolsetes USA osariikides ja juba 4 aasta jooksul on selline energiasaamine võrguelektriga võrreldava hinnaga või odavam juba 20%-le USA tarbijaile.  Saksamaal nähakse lokaalsete salvestustehnoloogiate arengus ja levikus lahendust tiputundide ületootmisele – PV-jaamu omad majapidamised salvestavad tootmise tiputundidel ülejäägi võrku müümise asemel akudesse, et katta selle energiaga tarbimistippe, mis jäävad välja PV- jaama tööajast.
  • 18. Kokkuvõte  Tasuvuse arvutamisel peab ENNE investeerimisotsuse langetamist arvestama:  Klimaatiliste teguritega (eriti tuulikute puhul)  Majanduslike teguritega (omavahendid või laenukapital)  Tehnoloogiliste teguritega (sobiva suuna ja kaldega katus)  Analüüsis kasutatud PV-jaama eluiga on veel liiga lühike, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi:  Jaama tootlikkuse kohta pikema aja jooksul  Degradeerumisest tingitud tootlikkuse vähenemine  Hüpoteetilised sisendid on:  Elektri hinna dünaamika pikema aja jooksul  Jaama ja tema komponentide tegelik eluiga ja hoolduskulud  Olulised tingimused investeerimisotsuse tegemiseks:  Riiklike poliitikate järjepidevus (toetused, liitumistingimused)
  • 19. Kokkuvõte  Investeeringu sisemise tulukuse suurendamiseks ja tasuvusaja lühendamiseks peab majapidamine tõenäoliselt muutma suuremal või vähemal määral oma tarbimisharjumusi. TARK MAJA!  Koos mikrotootmise investeeringuga peaks majapidamine läbi viima energia TARBIMISE auditi: millal, kui palju ja milleks energiat kasutatakse ja kuidas ja mil määral seda õnnestub muuta – võrku müügi – omatarbe vahekord peaks olema VÄHEMALT 50/50.  Saavutamaks majapidamisele ootuslikku 10- aastast tasuvusaega peab kapitalikulu alanema veel ca. 50%, s.t. mitte ületama 1,1 €/W ceteris paribus (täna 1,7 €/W) kas läbi tehnoloogia odavnemise või toetusmeetmete (võimsuse- või toodangupõhine?).  Põhjalikumat uurimist vajaks veel kombineeritud süsteemide ning ühistulise pisi- või väiketootmise majanduslik mõju ühistu liikmete/investorite energiakuludele (mastaabi efekt ?) ning kogukondlikud energiasaared ja virtuaalsed elektrijaamad
  • 20. “I’d put my money on the sun and solar energy. What a source of power! I hope we don’t have to wait until oil and coal run out before we tackle that.” Thomas A. Edison, 1931 TÄNAN! andres.meesak@eesti.ee

Editor's Notes

  1. EP definitsioon: Energia mikrotootmine on kodumajapidamise või väikeettevõtte poolt tarbimiskohas kas ainult elektrienergia tootmine või elektri- ja soojusenergia koostootmine, mis on integreeritud majapidamise või väikeettevõtte energiasüsteemi ja mille eesmärk on katta tootjate endi vajadusi. Süsteem võib olla nii autonoomne kui võrguühendusega ja sisaldada endas nii energia kohapealse salvestamise võimalust kui võrguühenduse korral kohapealsest tarbimisest ülejääva energia üldvõrku müümise võimalust. Mikrotootmisena saab käsitleda ka rühmade või ühistute väikesemahulise tootmise eri vorme, mille eesmärk on toota kogukonna tasandil ja kohalike vajaduste katteks Eesti seadusandlusest (ElTS ja Võrgueeskiri) termin puudub. ainsateks dokumentideks mis määratlevad mikrotootja on võrguettevõtete poolt kehtestatud regulatsioonid elektritootjate liitumiseks võrguga. Eesti suurim jaotusvõrgu ettevõtja – Elektrilevi, kelle poolt väljatöötatud regulatsiooni on üle võtnud ka teised võrguettevõtjad, on jaganud elektritootjad vastavalt tootmisseadme netotootmisvõimsusele. Tootjad kelle tootmisseadme tootmisvõimsus on kuni 11 kW on mikrotootjad, 11 – 200 kW on pisitootjad, 201 kW – 5 MW on väiketootjad ja tootmisvõimsusega üle 5 MW on suurtootjad.