Valitsuse moodustamine (1)Riigikogu valimiste tulemused või umbusaldus peaministrile President nimetab peaministri kandidaadi Peaministri kandidatuuri hääletus Riigikogus Riigikogu annab volitused valitsuse moodustamiseks Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile President nimetab valitsuse ametisse
3.
Valitsuse moodustamine (2)Valitsuse moodustamine võib võtta rohkem või vähem aega, näiteks 1972. aastal kulus Hollandis selleks 164 päeva, Eestis 1999. aastal 17 päeva. On ka riike, kus valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt (nt Belgia, Kreeka, Itaalia jt) ning seal on oluline saavutada saadikute toetus kõigile ministrikandidaatidele.
4.
Täidesaatev võim japarlament Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ning täidesaatev võim tugevnenud. Nüüdisaegne poliitilise otsustamise protsess nõuab kiiret ja asjatundlikku tegutsemist, kuid töö mitmesajaliikmelistes parlamentides on aeganõudev ja kohmakas.
5.
Peaminister Algselt olitema roll tagasihoidlik ja piirdus vaid valitsusjuhi ülesannetega lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Tänapäeval on ta muutunud juhtivaks tipp-poliitikuks, sisuliselt riigipeaks. Näiteks Saksamaad esindab rahvusvahelistel kohtumistel liidukantsler, Suurbritanniat peaminister.
Ministrid Minister onpoliitiline figuur, kuna peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohti. Ministril on õigus määrata ametisse mitmeid tippametnikke ja nõunikke, kes on sageli temaga samast parteist. Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd ning tagab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Eestis vahetub sageli koos ministriga.
10.
Valitsuse püsimine Enamusvalitsuskontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti. Eestis on olnud 1998. a vähemusvalitsus, mida juhtis Mart Siimann. See saab siis toimida, kui opositsiooniparteidel pole üksmeelt. Keskmiselt püsib valitsus Euroopas 24-30 kuud, Ida-ja Kesk-Euroopas on nende eluiga lühem.