Download to read offline
16
- 1.
- 2. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4ülesannet: ▫ määravad parlamendi koosseisu e need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma ▫ valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimudele oma nõudmisi hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks ▫ valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see seda, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valimistel lüüa, näitab see seda, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav. ▫ Valimised harivad kodanikke poliitiliselt
- 3. Demokraatia valimiste põhitunnused •Valimised on üldised – valida võivad kõik täiskasvanud kodaniku. • Valimised on vabad – iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadid. • Valimised on ühetaolised e võrdsed – lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania.
- 4. Piirangud • vanusetsensus • paiksustsensus •kodakondsustsensus
- 5. Valimisõigus • Aktiivne valimisõigus- õigus vallida • Passiivne valimisõigus - õigus olla valitud
- 6.
- 7. Majoritaarne süsteem • süsteemtagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; • valitsemise juures on esmatähtsusega efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus; • süsteem võimaldab tihedamat kontakti esindaja ja tema valimisringkonna vahel; • valijal on kindel arusaamine valimissüsteemist – ta mõistab, et tema ühest häälest võib palju sõltuda; • erijuhuna on kahevooruline mudel à la Prantsusmaa parem nt Briti süsteemist, kuna teises voorus võidu võtnud kandidaat omab tõenäoliselt selgemat ülekaalu oma vastase üle; • võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu.
- 8. Majoritaarne süsteem:2 alaliiki •Esimene alaliik põhineb lihthäälte enamuse põhimõttel – võidab see, kelle poolt on antud kõige rohkem hääli • Absoluutne häälteenamuse süsteem. Sel juhul annab valimisvõidu ringkonna valimistel saavutatud absoluutne häälte enamus – vaja on 51% kogu häältest.
- 9. Proportsionaalne süsteem • valijatepoolt antud häälte enamvähem täpset peegeldumist valitava kogu kohtade jagamisel; • vähemuste (naised, kultuuri- ja rahvusvähemused) esindatust. • Leiavad rohkem kasutamist kui majoritaarsed, sest neid valimisi peetakse õiglasemateks ja nad ei takista väikeparteide tegevust. • Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide või valimisliitude vahel proportsionaalselt e võrdeliselt kogutud häälte arvuga. N: 100-kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, saab parlamendis 7 kohta.