SlideShare a Scribd company logo
Tõde ja õigus - märkmed
I
- Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama
pidid minema
- Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad
kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks
- Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi,
tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi
lehm välja ja jõuti uude koju
- Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või
teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda
II
- järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere
Pearut, kuid ta oli kõrtsis
- Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine,
vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja
kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli
- „Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas“ sauna-Madis, lk 15
- Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi
naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd
- Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres
proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse
hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks
III
- Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks
- Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist
- Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead
enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära
- Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi
- Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas
Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine
- Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud
- Vargamäel palju linde
- Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks
kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit
- Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja
mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta
- Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest
tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma
- Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas
tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata
IV
- Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis
- Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses,
mitte mõnes teises
- Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis
minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas
hobusega värvasse
- Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo
Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine
läks külalisele appi, Villem jooksis koju
- Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine
vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast
- Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja
meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu
katkestas plaani
- Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja
hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia
- Pearu tahtis veel üleaedsetega kana kitkuma minna, kuid naine suutis ta ümber veenda,
Pearu läks magama, sulane parandas aia
V
- Saunainimesed olid imestunud, et Pearu suutis end tagasi hoida
- Pearu peksab niisama, et oma võimu näidata, vanade naabrite sulase peksis läbi, muidu oleks
enda sulast ka eile peksnud, aga sulase jõud käib tema omast üle ja selle pärast said naine ja
lapsed
- Järgmiseks päevaks sündmus unustati
- Eespere alustas põllutöödega, korjati kesalt kive, mis veeretati aia äärde, Andres kaevas
põllunõkku ka kraavi, tundis sellest rõõmu
- Andres tahtis ehitada kraavi jõkke, et aiamaad ja sood üldse kuivendada, tahtis ehitada
Pearuga kahasse, aga kõik kinnitasid, et sellest ei tule midagi välja
- Ometi tegi Andres sellest Pearuga juttu, see oli naabri jaoks uus idee, tahtis kõike pooleks
jagada (kraavi, vett, maksmine, töö jms), Pearu ei sallinud, et nende ühises kraavis voolab
rohkem Andrese vett kui tema vett, Pearu võttis mõtlemisaega, esitas uue idee, tema õuele
rohkem kraavi, sest Andresel rohkem vett, Andres võttis mõtlemisaega, oli nõus.
VI
- Nelipüha oli esimene suur püha uues kodus, selle puhuks pandi kased ukse juurde
- Plaanivad ehitada uusi kambreid, naine unistab vahest inimeste ja loomade vahel, unistavad
ilusast õuest
- Kõik lähevad pühapuhul kirikusse, ka karja-Eedi tahtis, kuid tal polnud midagi jalga panna,
siiski kutsusid perenaine ja –mees teda vankriga kaasa sõitma kirikuni
- Eedil lubati saia võiga süüa ja noore märaga ratsutada
- Nelipüha viimasel pühal tulid Eesperele külla ümberkaudsed pered, neile anti süüa ja juua
- Lauldi, tantsiti, katsuti rammu
- Kõige tugevamaks arvati Pearu sulast Kaarlit, kellega hakati rammu katsuma, taheti
sõrmkooku vedada, keegi ei julgenud või tahtnud Kaarli vastu rammu katsuda, lõpuks ilmus
Rava Kustas, kes oli nõus, tuuseldasid mööda õue, Kaarel jäi võitjaks
- Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu
korda veel proovida, kuid ikka võitis Andres
- Kaarel ei leppinud kaotusega ja tahtis kaklema hakata, sest see oli tema peaoskus, nii ka
läks, sest asi oli juba auküsimuseks, Kaarel sai Andresest jagu, nüüd tahtis Andres veelkord
proovida ja sai sulasest jagu mitmel järgnevalgi korral ning seega jäi Andres peale
- Õieti ei saadudki teada, kumb meestest tugevam on, sest selleks oleksid nad pidanud kõrtsi
minema, neid „kumamisi“ panema ja riidu ajama
VII
- Nelipühad olid Eespere jaoks olulised, sest siis said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja neist
said omad inimesed
- Mehed arutasid omavahel sõnnikuvedamist ja otsustasid oma sulaseid teineteisele appi saata,
raskest tööst sai lõbupäev, mille järel ka koos tantsu löödi
- Kui päev kätte jõudis oli Eespere õuel kokku 8 hobust, kes töötasid – vedasid sõnnikut ja
kündsid seda põllule
- Kaarel tegi teisepere Maile silma, sebisid, Kaarel tahtis Mai juurde ööseks minna, aga tüdruk
puikles
- Peremees ja perenaine olid rahul, et sõnnik küntud sai, ent kahju oli, et sõnnikut nii vähe oli
VIII
- Valmistuti heinatööks, algust tehti mõni päev enne jaani, ilm oli vihmane, sel ajal mõistis
Krõõt, mida tegelikult tähendab olla perenaine, palju rasket tööd teha
- Krõõda söögiisu oli kadunud ja süda läikis, saunatädiga kõneldes sai aru, et on rase, ent see
teda tööd tegemast ei peatanud
- Sulane vingub raske ja tapva töö üle, räägib, et järgmisel suvel enam Vargamäele niitma ei
tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet
heinast aset, kus on hea magada
- Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu
kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets
(kuiv, toitainevaene) ning sellest tulenevalt kutsuti kohta Kuusiksaareks
IX
- Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli
oma parem, müüa nad vilja ja lina väga ei saanud, vaevu jagus endale, kuid natukene pidid
siiski, et raha teenida
- Krõõt ja Andres tahtsid ise raha teenida, et talulaen ära maksta, ei tahtnud seda lastele kaela
jätta, seetõttu ka töötasid väga palju
- Juss leidis soosillalt 2 kaeravihku, lootis neid ka järgnevatel öödel leida, peremehele ja –
naisele pakkus Jussi lugu nalja ja rõõmu, ainuke, kes jutust mõnu ei tundnud oli Mai, sest oli
nukker, et Kaarel Vargamäelt välismaale ära läks ja lähiajal tagasi tulla ei plaaninud
- Lumi tuli vara, Andresel häda: tal oli vaid üks regi, teist oli plaaninud valmistada ise, aga ei
jõudnud, Pearu pakkus enda oma ja Andres oli nõus, kuid kõrtsis karjus naaber, et Andres on
nii vilets mees, et ei suuda endale rege teha ja sõidab tema omaga, Andres otsustas ree Pearule
tagastada, et too õiendada ei saaks
- Kõrtsis pakkus Aasme Aadu oma rege, kuid Andres keeldus, tahis ühega hakkama saada
seni kuni ise teise valmis meisterdab
- Krõõt oli unistanud uutest kambritest, mis pidanuks valmima enne lapse sündi, kuid läks
teisiti, sest perel polnud jõudu ja raha ehituseks
- Krõõdal sündis tütar, kuid naine oli väsimuse ja kurnatuse tõttu üsna emotsioonitu,
ükskõikne
- Saunatädi lohutas Krõõta: „Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu
ei ole“ lk 74, valu tundes tärkas uues emas ka armastus
X
- Ka talv möödus töiselt, õhtutel nokitsesid peremees ja sulane igasugu tarbeasju nagu
puulusikaid, toobreid, põhukorve, perenaine istus voki taga ja ketras lõnga
- Juss jäi paigale ega otsinud uut peremeest, küsis palka juurde, perenaine tegi pakkumise, et
sulane saab selle asemel 2 paari kapukaid, ühed takused ja teised poolvillased püksid, millega
sulane ka nõustus, peremees andis veel pastlaid ka, Mai lahkus kurbusega (Kaarli pärast
masendunud, ka heast perenaisest lahkumine oli kurb)
- Andres ja Juss hakkasid aeda ehitama, Pearu oli seda märganud ja rohkem puid koju
vedanud, et ikka naabriga võistelda ja temast parem olla, kuid üks asi oli Andresele selge: et
tema on leidlikum oma naabrist, kõrtsis naeris, kuidas naaber tema tegevusi matkib
- Pearu ja Andres hakkasid kevadest saadiks ka ühist kraavi kaevama, sügiseks taheti see
valmis saada
- Tagapere koer käis Eespere aias oma hädasid tegemas, mis tähendas halba ennet, tüli. See ka
tuli, naabrite aed oli ära lõhutud ja Eespere sead nende rukkipõllule läinud. Krõõt kutsus sead
koju oma põllule, Pearu aeda ära ei parandanud, sest oli selle ise maha lõhkunud lootes, et
sulane või Andres temaga kokku juhtuvad perenaise asemel ja et saaks kembelda nendega
- Andres ja Pearu sõnelevad kõrtsis, naaber ütleb halvasti Krõõda kohta kuigi seda päris nii ei
mõelnud, hiljem teeb komplimente, ent see ärritab Andrest veelgi rohkem, Pearu tõmbus
tagasi
XI
- Sõnnikut sai sel aastal rohkem kui eelmisel tänu rohkele tööle, rukkisaak oli kehvem kui
eelneval aastal, uuel kevadel ja suvel loodeti jälle paremat
- Andres ja Krõõt olid endiselt väga töökad ja tööd oli neil rohkemgi kui eelmisel aastal, ei
söönud söömiseks ega puhkamisekski aega
- Juss halas jälle suure töökoormuse pärast ja lubas uuele tüdrukule Marile, et järgmine aasta
enam Eesperre ei jää, Mari naeris sulase üle ega uskunud teda, Mari ise on väga töökas ja teeb
isegi Jussile jalad alla
- Krõõt oli tööga nii hõivatud, et polnud aega lastki kiigutada ja selleks tehti häll, mis pandi
rippuma puude vahele, et tuul seda kõigutaks, Mari pakkus tihti perenaisele abi, et too hinge
tõmmata saaks
- Jussi ja Mari vahel toimus pidev tögamine, ükskord lõppes see ka halvasti: Juss tahtis
tüdrukule tõestada, et suudab üle jõe ja tagasi ujuda kõige laiemast kohast, Mari ei uskunud,
Juss tõestas, tagasi ujudes ei jaksanud enam, lõi kramp sisse ja ta hakkas uppuma, Andres läks
appi ja päästis sulase, surm, mis oli nende lõõpimise vahele tulnud, muutis Mari jaoks Jussi
mehisemaks
- Pärast vikatiga soo niitmist oli vaja hakata sirbiga tööd tegema, selles ei saanud Juss Marile
vastu ja lõikas kätte ning oli sant ja sai seetõttu kergemad tööd, tundis alandusena tüdruku ees
- Sauna-Madis teatas peremehele, et kraav hakkab valmis saama, tahtis tammi vahepeale
ehitada, et kui kraav valmis, koos vesi jõkke lasta ja seda oma silmaga näha, arutasid asja ka
Pearuga ning tehti kokkulepe millal minnakse seda kolmekesti tegema. Pearule oli aga ikka
oluline esimene olla ja nii lõhkus ta omavoliliselt juba varem tammi, et ise näha ja lasta
esimene vesi jõkke
- Andres lasi Madisel veel ühe kraavi ehitada, mis nüüd oli täielikult tema oma
- Aed, mis pidi eraldama Andrese ja Pearu hoove oli endiselt katki, sest Pearu ei tahtnud seda
häbi tõttu ära parandada, aia parandas Pearu teadmata Andres, sest teda häirisid naabri
loomad, kes tema õuele tikkusid
- Andrese hobused sattusid lahtise värava pärast Oru Pearu kapsapõllule, kuigi keegi aeda
lahti polnud jätnud ja seda mitu korda, lõpuks võttis Pearu hobused enda kätte ega tagastanud
neid kellelegi teisele kui Andresele, kuid mitte niisama, Pearu tahtis, et Andres kahjud üle
vaataks, Andres keeldus ja seega naaber talle hobuseid ei andnud, naabrid hakkasid sõimama
üksteist, kuid Andres jäi siiski peale ja sai oma hobused kätte. See oli esimene riid Vargamäel
- Andres kahtlustas, et Pearu ise oli see kes meelega hobused oma maale lasi, et riidu üles
kiskuda
- Enne jõule tuli Pearu purjus peaga Eesperre ja otsis lepitust kõigiga, imetles naabrinaise
töökust, rääkis, et häbenes aeda parandada tema ees, sest oli selle ise maha lõhkunud
XII
- Krõõt kurdab, et mida aasta edasi seda raskem on Vargamäel, nüüd ootas ta juba teist last,
tööd tuleb aina juurde
- Talvel oli ka Andresel palju tööd, sest toimus ehitusmaterjalide vedu kevadise kambrite
ehituseks, mitmed külamehed olid valmis abistama, isegi Pearu
- Eesepere pidas Pearut imelikuks meheks, sest kord ta jonnis ja ajas kiusu ja järgmisel hetkel
käitub, nagu poleks midagi olnudki.
- Laudas oli see aasta palju sõnnikut, kuigi kari oli vaid mõne pea jagu suurenenud, see
tähendas, et põldu sai korralikult väetada
- Juss jäi ka kolmandaks aastaks Mari pärast, tööd oli veelgi rohkem, kuid sulane enam ei
hädaldanud
- Kogu kevad ja suvi kulusid kambrite ehituseks, eluhooned tehti palju suuremaks ja
korralikumaks, pandi laudpõrand
- Jussi ja Mari vahel jätkus endiselt lõõpimine, eriti tögas Mari sulast, tahtis teda nö välja
süüa, aga Juss seepeale ütles, et tema ei lähe sealt ennem kui Mari, Juss tahtis tüdrukut
hirmutada ja läks end metsa üles pooma, Mari katkestas selle, Juss oli Mari lõõpimisest ja
raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid
saunamajja elama minna
XIII
- Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse
- Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija
- Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi
ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav
- Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis
- Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud
sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne
vihmasadu sisse tooma, kuid laotud koorem oli lohakas, kui varem oli naine kuskil peidus või
ema kirstul nutnud, siis nüüd nuttis ta igal pool
- Andrese koju saabudes teatas Krõõt mehele järjekordse tütre sünnist, Andres lohutas naist ja
ütles, et ära nuta, mis sinna parata
- Pearul olid esimesed 2 pojad ja alles kolmas oli tütar, Andres oleks ka nii soovinud, lohutas
end sellega, et nad on Krõõdaga alles noored ja küll jõuavad poegi ka saada
- Andrese meelest kisub üks töö teise enda järele, otsa ei saa see kunagi
- Andres kade Pearu peale, et tal aega kõrtsis käia ja elu nautida, samal ajal kui Andres peab
end lolliks rügama tööga. Ei mõista kuidas Tagapere saab nii hästi elada
- Ainuke, kellel Eesperes muresid ei ole ja teisigi naerma paneb on Mari
- Mari teatab Krõõdale, et tahab Jussiga sauna kolida, perenaine räägib tüdrukule kui ilusti
sulane lastega mängida oskab ja neiul tulevad pisarad silma, naised jäävad jutustama
- teatatakse ka Andresele, et Mari ja Juss tahavad pulmi tegema hakata, Andres oli lahkelt
valmis neid korraldama ja perenaisega aitama joogi ja söögiasjus
- Krõõt räägib mehele, et Mari ja Juss tahaksid pärast pulmi Vargamäele elama jääda ja siin
ka surra ning nende saunakambrisse enda kodu luua, peremehel polnud selle vastu midagi,
sest siis on ka abilised kodujuures alati olemas jms
XIV
- karjapoiss Madis teatab, et kraavidel on tamm ees ja need on täis ning kogu karjamaa üle
ujutanud, Andres läheb asja uurima ja Pearu jutule
- Pearu tahab oma põldu niisutada, ega kavatsegi tammi maha lõhkuda, vaidleb vastu, ajab
kiusu, Andres ähvardab ise naabri tammi maha lõhkuda
- Tammi kohale jõudes avastasid mehed, et loodus ja tugev veevool olid selle ise lõhkunud,
Pearu asus uut ja veelgi tugevamat tammi ehitama, Andrest see enam ei kõigutanud, sest
suurvesi oli ära jooksnud
- hiljem kodus tuli välja, et karja-Mart oli see, kes tammi lõhkus, sest tal hakkas loomadest
kahju, ka uue tammi lõhkus poiss ära, jäädes küll Pearule vahele, kuid pääsedes tänu koerale
ja teibale
- Pearu ehitas taaskord uue tammi, kuid selle eluiga jäi lühemaks kui 2 esimese oma, Mart
suutis selle taas parajal hetkel lõhkuda, Pearu ähvardas karjast tappa, kuid teda kätte ei
saanud, otsustas hakata loomi pekstes ajama, mispeale Mart ärritus ja mehele koera kallale
ässitas, samal ajal Pearut kividega loopides, algas tagaajamine, Mart oli soos väledam ja asi
lõppes tagajärgedeta
- Pearu andis koerale peksa, mis peale ilmus jälle karja-Mart välja ja hakkas naabrit
kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu
XV
- Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest
- Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise
tulemusel
- Ühel õhtul tuli Pearu Eespere karjamaale Matut hirmutama, suur vemmal käes, kuid poissi
tal ikka kätte saada ei õnnestunud, Matu viskas talle oma viimase ja kõige suurema kivi
otsaette ja Valtu (koer) kargas jalga kinni ja nii pääses karjane jälle, koer jäi veel haukuma,
mispeale Pearu taskust püstoli võttis ja koerale kuuli pähe lasi
- Pearu oli ka ise oma käitumise üle kohkunud, see võimaldas Matul koju joosta ja
pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma
maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli
- Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis
kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja
tedrepoegade maha murdmise eest
- Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast,
Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma
- Matu võttis uue ja suurema koera
- Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel
korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma
- Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu
oli selle aja peale juba tammi jõudnud maha lõhkuda ja seega Andres kohtult abi ei saanud
- Andrese ja Krõõda vestlus: „Ma peaks laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina
olen targem?“, „Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maja nagu ei
midagi.“ (raamatu pealkiri, lk 142)
- Aaseme Aadu soovitas Andresel Pearule ise peksa anda, aga Andres ei võtnud teda kuulda
ega oma naist ka, tahtis siiski asja õiglaselt ja avalikult ajada, ei tahtnud Pearu pärast
valelikuks muutuda
- Lasi sauna-Madisel uut kraavi ehitama hakata, mis voolaks otse jõkke, et ei peaks enam
naabriga kiskuma, Jussi abiga saadi järgmiseks sügiseks kraav valmis
- Madis ise elas küll Pearu saunamajas, aga käis siiski Eesperel abis, Pearule üritas asjast teise
mulje jätta
XVI
- Juss ja Mari said poja, Mari lootis, et laps ei päriks isa kõveraid jalgu
- Eesperre oli uus tüdruk kaubeldud, Kaie
- Krõõt ootas jälle last, eelaimdus et jälle tuleb tütar, ligi, kuid enam Krõõt ei nutnud, ka
Andres leppis olukorraga, Mari tundis end halvasti, sest tema ju oli saanud poja
- Pearu tänavu naabreid niivõrd ei tülitanud, oli saanud endale uue tugeva sulase Jaagupi, kuid
suutis juba sellega ka tülli minna, Pearu jõi end kõrtsis täis, läks koju naist ja lapsi peksma,
uus sulane astus vahele, sai Pearust jagu, hommikul ärgates käitus peremees nii, nagu poleks
midagi olnudki, kuid hakkas sulast tööga kiusama, lõpuks ei andnud enam süüa ka
- Sellepeale läks Jaagup Andreselt nõu küsima, mida teha, mispeale Pearu vihastas ja sulase
välja viskas
- Jaagup läks ajutiselt Eesperre elama, hakkas Pearuga kohtuvahet käima, et oma palka välja
nõuda, kuid Pearu valetas ja usuti pigem teda ja tema tunnistajaid, tegi ettepaneku, et nii kui
Jaagup andeks palub, maksab Pearu talle palga välja, kuid seda sulane ei teinud, peremees
pakkus sulasele jooki, kuid ka selles Jaagup keeldus, lõpuks saatis Pearu sulase perse, maksis
raha välja, samas nõudis ikka, et Jaagup ta pitsist jooks, jõuti kokkuleppele, et samal ajal kui
Pearu annab viimase raha, rüüpab Jaagup pitsist, nii tehtigi ja sõlmiti rahu ning Jaagup jäi
siiski Pearu sulaseks edasi
- Pearu mõtles välja uue plaani kuidas sulast kiusata, korraldas kõrtsist tulles kodus draama
nii, et Jaagup jälle perele appi läheks, kuid siis hakkas peremees ise karjuma ja ohvrit
mängima ning jooksis Eesperre, väites, et sulane tahab teda tappa, Andres naabrit siiski
uskuma ei jäänud, Pearu hakkas sulasega kohut käima, Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus
Vargamäelt
- Jaagup ei jätnud kätte maksmata, saatis öösel oma sõbrad Pearut läbi peksma, kui too
kõrtsist tuli, lõpuks oli Andres see, kes naabrimehe koju vedas ning talle arsti kutsus
- Kaua läks aega, kuni Pearu taas jalad alla sai, Vargamäel oli seni hea rahulik
- Kui Oru Pearu jälle terve oli läks ta kõrtsi ja tuli sealt jälle mölluga koju nii, et tema eit
Eesperre varjule põgenes, Pearu läks järgi, Andres üritas algul heaga naabrile mõistust pähe
panna ja teda maha rahustada, kuid ei õnnestunud, Pearu oli ikka agressiivne, lõpuks kui
Pearu Andrest jalaga lõi, läks ka Andres vihaseks ja virutas vastu ning viskas oma majast
välja
- varsti kuuldus jälle õuest Pearu kisamist, oli keset tänavat pussnuga käes ja kutsus Andrest
endaga võitlema, Andres hetkeks isegi mõtles sellele, kuid Krõõt muutis ta meelt ja ta tuli
tagasi tuppa, peagi jäi ka Pearu vait ja kadus
XVII
- Üleaedsete suhted olid pingelised, talvel puutusid nad kokku vaid ühisel taliteel, kuid Pearu
ehitas sellele ühel päeval aia ette, et Andres sellel enam käia ei saaks, Andres aga võttis kirve
ja raius aia maha, lõpuks tegi Andres endale oma tee
- Krõõt ootas neljandat last, oli väga kurnatud, sauna-Mari käis tal abis, ootas ka ise teist last,
Mari sai tütre ning Krõõt lõpuks suure tugeva poja
- Krõõt tundis, et hakkab surema, palus isegi Mari, et kui midagi juhtub, võtaks too tema laste
eest hoolitsemise üle, ka Andres märkas naise kehva olukorda, hakkas elu üle järgi mõtlema,
tundis süümekaid, et oli naist nii palju koormanud, Krõõt tundis, et poja sünnitamine võttis
hinge
- Krõõt suri, Andrese palvetest ja lubadustest vanajumalale polnud kasu, kõik nutsid peale
Andrese, Oru-eit tuli vaatama, mis naabrite juures toimub, kuulis kurvast uudisest, jäi
veidikeseks saunanaistele abiks
- Andres hakkas naisele kirstu tegema, kuid otsustas siis Meistri-Antsu kutsuda, kes selles
töös osav oli
- Mari imetas ka Krõõda poega, oli perele suureks abiks
- Matusel oli palju inimesi, kes olid tulnud Krõõta ära saatma, kõik nutsid, isegi Pearu, Pearu
oli isegi tee siledaks teinud, et vankriga parem sõita oleks
- õhtul olid kõik mehed juba veidi lõbusamas tujus, sest napsitati palju, Oru Pearu kiitis jällegi
Krõõta ja ütles Andresele, et tal oli väärt eit, teist sellist ei leidu, Pearu muretses, et kes neid
nüüd Andresega lepitama hakkab kui Krõõta enam ei ole, nuttis palju
XVIII
- Andres mõtles, et kui poleks Jussi lasknud sauna, poleks praegu neil lapsi ja Mari võiks talle
uueks perenaiseks olla, sest ta saab siin kõigi toimetustega nii hästi hakkama ja seda oli ka
Krõõt tahtnud
- Juss tunneb Marist saunas puudust, muretseb, ega naine tahagi Andresele perenaiseks minna,
aga Mari eitab seda, ütles et ei kahetse Jussiga abiellumist
- Andres eriti suure innuga uut perenaist ei otsinud, oli rahul Mariga, kuid teadis samas, et asi
igavesti nii jääda ei saa
- Juss läks jõulude esimesel pühal üksi kirikusse, sest naisel oli nii palju toimetusi, et tema ei
saanud. Teisel pühal läks ka Andres, kuid kutsus endaga Mari kaasa, pakkus, et saunatädi
võib lapsi paariks tunniks hoidma tulla, et Mari ka hinge tõmmata saaks, ja nii sündiski
- Mindi hobuse ja vankriga, Juss luuras neid metsast, oli armukade
- Kui kirikust tagasi tuldi jäi Mari lapsi imetama, Juss oli kurb ja vaikne, saunatädi üritas
poisiga juttu teha, aga Jussil polnud midagi vastata, lõpuks läks noormees ka peresse vaatama,
mis seal toimub, sauna-Madis manitses saunaeite, et see oma nina teiste asjadesse topib, eit
ütles et tal Jussist kahju, kuid see Madist ei kõigutanud, käskis siiski vait olla ja eemale hoida
- Juss tahtis Marilt aru pärida, miks naine peremehega läks kirikusse aga temaga mitte, küll
aga tuli tema etteheitvast küsimusest mitu uut küsimust ja nii jäi asi lahtiseks, Mari ütles
mehele, et kui ta too ei taha, et Mari peremehega kirikus käiks, siis ta enam ei lähe ka
- Andres pani Mari ebameeldivasse olukorda, sest rääkis sama juttu nagu Krõõt, et Mari oleks
talle hea perenaine ja lastele hea ema, kuid Maril on juba Juss ja omal 2 last ja Jussist ta ka
lahti öelda ei taha
- ühel õhtul mindi kõrtsi, Andres ja Pearu said seal kokku, kui piisavalt oli joodud, hakkas
Peatu nokkima, küsis naabrilt, miks ta oma sulaselt naise ära võttis, Andres andis Pearule
seepeale lõuga ja lahkus kõrtsist
- Jussi jäi häirima, et Andres oli Mari pärast kõrtsis kakelnud, läks Mariga rääkima, et tahab,
et naine kohe perest ära tuleks, Mari puikles vastu kuid läks Andresega rääkima, Juss pidi
peremehe jutule minema, mehed rääkisid pikalt ja lõppotsus oli see, et Mari võib veel perre
jääda, kuid Andres peab endale kiiremas korras uue perenaise otsima
- Pearu kaevas Andrese kõrtsikakluse pärast kohtusse, Andres kaotas, sai rahatrahvi ja pidi 2
päeva vee ja leiva peal elama
- Andrese äraoleku ajal käis Juss naist palumas, et too kohe koju tuleks, Mari siiski keeldus
- õhtul hilja jõudis ka Andres koju, jalg verine, oli kukkunud, Mari puhastas jala, pani
sidemesse, Andres moosis ikka Mari endale perenaiseks, naine ütles et peremees nii ei
räägiks, Mari tundis et kõik kasvab tal üle pea ja asjad tuleb lõpuks ära klaarida
XIX
- Jussil kasvas ka kõik üle pea, ei suutnud rahulikult uinuda, võttis pussi ja lahkus
saunamajast, läks metsa, kohta kust oli luuranud Andrese ja Mari järele
- Juss tahtis koju minevat Andrest selga pussitada, kuid komistas ja teda noaga jalga, ise
hüppas metsa ja viskas pussi ära, lonkis kodu poole, pani kuuseotsa nööri ning poos end üles
- Jussi leidis Madis, kes sellest ka pererahvale teatama läks, joosti vaatama, v.a Andres, kellel
oma jala pärast liikuda polnud mõistlik, Mari oli väga kurb, oleks tahtnud end selle sama
silmusega üles puua, kui poleks olnud lapsi
- jälle tuli Meistri-Ants Eesperre kirstu tegema, matused olid kurvad, selles osalesid vaid
pererahvas ja Hundipalu Tiit ning Aaseme Aadu, saunatädi tahtis ka, kuid tema pidi lapsi
hoidma jääma, Mari jaoks maeti Jussi nagu koera, surnuaia puude taha, ilma kirikukellade ja
kirikuisa sõnadeta, kuigi Mari seda palunud oli
- siiski oli Andresel niipalju südant, et võttis ise palveraamatu ja laulis Jussile ning luges
palvet
- Mari oli plaaninud pärast Jussi matmist perest ja Vargamäelt lahkuda, kuid kui Andres ise,
ilma Mari palveta, hakkas Jussile laulma ja korraldas väärikamad matused, läks see tüdrukule
väga hinge ja nii jäigi ta sinna edasi
XX
- Andres ja Mari käivad koos hobusega surnuaial, kumbki oma endise kallima haual
- Pearu tuli jälle purjuspeaga Eesperesse, tuli lepitust otsima Andresega ja ka Mariga, et oli
kõrtsis nii käitunud, tundis Jussi ja Krõõda surmapuhul kaasa, oli kurb, et teda matustele ei
kutsutud, oleks olnud meeleldi nõus ka kõnet Jussile pidama
- kohtus väikese Andresega, küsis kas temast saab ka nii kõva mees nagu ta isa
- Andres uskus, et Pearu ei tulnud andekspalumise eesmärgil sinna, vaid tegelikult tahtis
lihtsalt näha kuidas Mari ja Andres elavad
- tuli kevad ja Pearu hakkas taas naabriga tüli kiskuma, juhtus nii, et Pearu oli oma hobuse ja
vankriga sõitnud keset Eespere rukkipõldu ja magas selles, kutsuti Oru eit, kes mehe koju pidi
vedama, mehe vabanduseks oli aga see, et tema olevat purjus olnud ja magama jäänud ning
hobune oma teed läinud, mindi jälle kohtusse, kus Andres võitis ja Pearu sai raskema
karistuse
- Hiljem mindi kõrtsi asju klaarima, Pearu ei mäletanud, kuidas rukkipõllule saanud oli,
Andres väitis teadvat, kuid tahtis oma tarkuse eest raha, Pearu oli nõus 30 rubla maksma, kui
Andres talle vastu oma ausad sõnad annab, millega Pearu võiks teha mida soovib, Andres
sosistas Pearule tõe kõrva, see ärritas naabrit, sest tema oli tahtnud et kõik kuuleks, peeti
kõrtsikohut kus kohtunikuks oli kõrtsmik, Andres teatas, et tema Pearu raha ei tahagi, jätku
kõrtsmik see endale ja andku kõigile mida nad soovivad, seega otsustas rahvas Andrese
võitjas ja Pearu kaotajaks
- Pearu pidas Andrest ausaks meheks, kuid nüüd hakkas ka Andres krutskeid tegema, Pearu
oli vihane, üritas sõnadega naabrit provotseerida, kuid asjatult, lõpuks läks kallale ja
kähmlesid
- Andrese habe oli katkutud ja nägu kriimustatud, hoidis habemetükid alles, et kohtule
tõestada, seejärel läks koju, tundis rõõmu, et oli saanud Pearule vastavalt kätte maksta
XXI
- Andres tuli kõrtsist, Mari ärkas selle peale, läks talle vastu
- Andres pakkus Marile juua, tüdruk ei tahtnud, kuid peremehe surumise peale siiski võttis,
Andres haaras Marilt ümbert kinni ja ütles, et enam teda lahti ei lase ning et tahab teda endale
laste emaks ja perenaiseks, Mari oli tõrjuv, suutis jutu mujale viia pärides kõrtsis toimunu
kohta
- Andres tunnistas Marile, et oli ise see, kes viis naabrimehe oma rukkisse, ka rääkis ta neiule,
et Juss oli see, kes teda tol ööl jalga pussitas
- Andres tahtis, et Mari ikka tema perenaiseks hakkas ja et nad koos lapsed üles kasvataks,
Mari lastest saaks ka perelapsed, Andres võttis neiu sülle ja viis tagakambrisse
- Mari käis järgmisel pühapäeval Jussi haual ja luges 3 issameiet ning sai siis veidi rahu
- Lõpuks otsustas Andresega õpetaja juurde minna (abielluda)
XXII
- kirikuõpetaja noomis Andrest ja Mari, et nad on patused, mees joob ja laaberdab kõrtsis,
naine aga lesk, kes enne abielu juba maganud uuega
- Lõpuks õpetaja andis armu ja lasi neil siiski abielluda, kuna oli tulemas laps ja kirikuõpetaja
et tahtnud et laps peaks kannatama vanemate pattude pärast
- Andres ja Mari mõtlesid, et kuidas kirikuõpetaja nii hästi nende elust teab, tuli välja, et
latataraks oli olnud saunaeit, kes kirikumõisas klatšimas käis
- Käidi ka teist korda kirikuõpetaja juures noomitusi saamas, kuid ka luba laulatuseks
- Pulma ilmusid ka kutsumata külapoisid, nende seas Laulu-Lullu, kes saladuslikult
Andresest, Marist ja Jussist laulma hakkas, mis peale Andres vihastas, ja poisid välja viskas,
Lullu lubas kätte maksta
- Mari päris, millest laul rääkis, Andres mainis kaudselt, Maril õnnestus hiljem laulu sõnad
leida ning need läbi lugeda, laul tekitas tüdrukus halva tunde
XXIII
- Mari samamoodi koguaeg nukker nagu Krõõtki, pole enam rõõmus, Andres pakkus uue
tüdruku võtmist, kes oleks naisele abiks, kuid Mari keeldus
- Kõrtsis oli ikka veel viinaraha kõrtsmiku käes hoiul, tahtis selles lahti saada, mehed
hakkasid jooma, Pearu ja Andrese vahel läks jälle nokkimiseks, jutt läks Lullu laulule, mille
sisu teadsid pms kõik, tuli välja, et Pearu oli see, kes selle laulu taga oli ja Lullu seda pulma
laulma saatis, kättemaksuks Andrese vingerpusside eest
- Tuli ka välja, et Marini on laul jõudnud, kuid Andres oli naises pettunud, et ta mehele
midagi rääkinud polnud, Andres rääkis ju Marile kõike
- Mari peapesu algas järgmisel päeval, Andres nõudis laulusõnu, kuid Mari otsustas valetada,
et sama saladuslikult kui need sinna ilmusid on need ka sealt kadunud, Andres ei uskunud
Mari ja oli valmis talle rihmaga andma, kuid lapsed jooksid kisades Mari ümber ja niisiis
Andres ei löönud, Mari tundis end oma vale pärast halvasti ja viis hiljem mehele siiski selle
laulu
- Andres rääkis naisele, et ta käitub ikka nagu sauna-Mari mitte nagu perenaine, Krõõt
niimoodi asju tema eest ei varjanud ja tühise asja pärast süda ei vaevanud, need sõnad
mõjusid Marile raskelt, ta tundis alaväärsust ja käis Vargamäel edasi nukra näoga
XXIV
- Andres karistas saunatädi ja tegi temalegi suure peapesu selle eest, et too selline latatara oli
- Andres noomis ka saunatädi meest Madist, et too oma naise suud kinni ei suuda hoida,
Madis ei teadnud asjast midagi, Andres ähvardas, et kui midagi sellist peaks veel korduma,
viskab ta nad välja
- Madis läks koju ja sõimas ning peksis naist rihmaga, mõned korrad ka koos pandlaga, naine
lubas elulõpuni vait olla, ent oli endiselt ennast täis, et milleks talle see suu siis antud on,
Madis lubas, et enne näeb ta vaeva naise peksmisega, kui uue ulualuse otsimisega
- Perre tuli uus noor rõõmsameelne tüdruk ja ka uus sulane
- Mari ja Andres said poja, nimeks sai Indrek, oli nääpsuke ja nõrgem, kuid Andres uskus, et
pojast tuleb tark poiss ja see saab kirikuõpetajaks, pojale ristiisaks sai Hundipalu Tiit
XXV
- Talus oli 7 last: Krõõda 3 tütart – Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja
veel Jussi lapsed – Juku ja Kata
- Indrekut hoiavad enamjaolt Liisi ja Maret, kes venda vahel näpistavad nii et see nutma
hakkab, mis peale tuleb Mari poissi hoidma
- kopli-Vargamäel on laste ühine majapidamine, sellest võtab osa ka karja-Atu, lastel omad
põllud, kraavid, loomad, kohtud jms, peamine suur töömees, kes enda õlul kõike kannab on
Atu, mäng peab alatihti Liisi ja Mareti jaoks pooleli jääma, sest peavad minema last hoidma
- Andresel palju tööd, sest nagu on lapsi juurde tulnud, keda toitma peab, on ka loomi ja seega
on vaja rohkem heina teha ja põldu harida
- Majandus tõusis, viinavabrikud tahtsid järjest rohkem kartuleid, et alkoholi teha, need kes
oma kartulit müüsid said palju raha ja käisid seda kõrtsis laiaks löömas, Andres aga nende
hulka ei kuulunud, sest ta käis harva kõrtsis ja joomisega ei tegelenud, see oli nö vaesuse
märgiks
- Pearu hakkas kord kõrtsis Andresega jälle ärplema, et näidata oma rikkust, Andres kavaldas
mehe jälle üle, ladudes võõrast rahakotist sajalisi lauale
- Pearu läks saksatuppa, kus oli ka Kassiaru Jaska, väga rikas mees, hakkasid koos kõrtsis
olevatele peremeestele viina välja tegema, üritades näidata oma raha ja võimu
- Koju minnes hakkas Pearu peenutsema ja käituma nii, nagu oleks ta sama uhke mees nagu
Jaska, lasi naisel kapukaid tuua taldrikul, panna need kirikukinnastega endale jalga, peensus
tegi Oru-eidele muret
XXVI
- Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul muutunud, enam ei tulnud kambrite ehitamise ajal
Oru mehed ja hobused appi, oma vahel räägiti vaid väljas, teiste keskel
- Läbi said omavahel vaid pere lapsed, kes salaja koos mängisid, tüdrukud viivad salaja
poistele saepuru ja laaste kambrite ehituseks, loodavad, et poisid on ausad ja toovad ka neile
kui vaja läheb, Liisi suhtub poistesse umbusklikult, sest kunagi viisid nad neile saia, aga
poisid lubatut vastu ei toonud, tegid selle nüüd tasa tuues karaskit
- Mari hakkab tütreid otsima ja leiab nad aia äärest, tüdrukud tunnistavad emale kõike,
tüdrukud ütlevad Marile, et Oru Joosep rääkivat, et Mari pole üldse nende emagi, Mari
tunnistab Liisile tõtt, lubab lastel edasi saepuru ja laastu kanda, kuid tütred peavad edaspidi
tema vastu ausad olema, lubab Andresele mitte rääkida
- laste jalgu pidi iga õhtu pesema ja ploomirasvaga määrima, sest need olid õues nii mustaks
ja katki joostud
- Maret ja Liisi poistele enam palju saepuru viia ei saanu, sest ema ütles et neil endal on ka
vaja, kuid olid valmis viima kuusekoort ja oma vana toa puupakke jms, millest poisid samuti
huvitatud olid
- Poisid ehitasid endale materjalidest kindluseid ja mägesid
- tööd oli pererahval endiselt väga palju, puhata ei olnud aega, põllul oli palju kive, mida pidi
koguaeg korjama, ka kaevatud kraavid ummistuvad koguaeg, Andresel tunne nagu peaks
kõike otsast peale tegema igal aastal ja nii surmani välja
XXVII
- sündis uus poeg, nimeks sai Ants
- Andres ja Mari vaidlevad, kumb ennem korda teha ja valmis ehitada kas laudad või aidad
- hakati õlut tegema, tehti ka liigsed lambad lihaks, tapeti ka sigu
- nelipühad Eesperes pidid tänavu eriti pidulikud olema varrude tõttu, lisaks erinevale lihale ja
õllele küpsetati saiu, sepikut, leiba, vorsti, sülti
- lapsed said esimesel pühal koju jääda ega pidanudki karja minema
- Varrulisi oli kutsutud suur hulk, isegi Oru Pearu oma pere ja sulase ning tüdrukuga
- lapse ristijaks tuli köster kohale, rahvast oli nii palju, et ei mahtunud ühte tuppa äragi,
pühatalitus oli ilus, pärast istuti pikka pidulauda
- lauas jutustati, vaieldi, naerdi, lauldi
- ka Pearu suutis tempe teha, võttis endalt rätsepa õmmeldud püksid jalas ja pani need talle
pähe, lasi naisel kodust uued tuua, teistele naistele ei meeldinud, et Pearu niiviisi paljaste
säärtega oli ja need andsid talle vitsa, Pearu tempude peale köster ja rätsep lahkusid peolt
- Köstri asemel hakkas jutustama Hundipalu Tiit, mõne ajapärast jäid aga teised peomehed
laua äärde jutu saatel magama, kui Tiit jutustamise lõpetas, ärkas Pearu ja ajas ka teised üles
ning jutuvada läks edasi
- Alles hommikul hakkasid mehed ära vajuma kui päike juba tõusis, Oru-eit vedas oma mehe
koju magama
XXVIII
- õnnetu talv, kõik sai alguse Kassiarult, kui Jaska lapsed haigeks jäid ja tema 2 last surid,
tehti matused, mille järel järgmised kaksikud surid, järele jäi vaid imik Maali
- haigeks jäid lapsed ka Orul, Hundipalul, Ämmasool ja Raval, igal pool sai mõni laps surma,
teiste matustele enam ei jõutudki, sest pidi enda omade eest viimast hoolt kandma
- Orul suri 2 väiksemat last, Hundipalul samuti 2, Raval suri 1 poeg, Kukesaare Jaanil tütar,
Võõsiku Anna laps ja Ämmasoo kusti oma, oli pikk matuserong
- lastehaigusesse suri ka üks täiskasvanu, Võlla Kaie, kuid temagi oli iseloomult lapsik
- ei teatud põhjust, miks peresid niiviisi karistati, viimaks kõigi silmad avanesid, üks joodiks
oli laadateel surma saanud, kuulati üle laadalised, nende seas kõik need pered, kelle lapsed
nüüd surid, kuid Jaskat arvati olema selle surma süüdlaseks ja seega karistati tema lapsi enim
- ka jõudis haigus Eespereni, surid Juku ja Kata ning Anni, Andres küll tookord laadal polnud,
kuid nende laste suremise põhjuseks arvati Jussi surma ajamist, Mari nuttis palju, üritas laste
eest nuttu varjata, kuid vahel ikka nähti, temaga koos nuttis väike Innu (Indrek)
- toimusid matused, Mari mattis tol päeval ka oma mineviku, saunatädi arvas aga, et laste
surm on Marile paras patupalk
- õues oli tugev tuisk, Liisi ja Maret jooksid vanemate kirikus olemise ajal salaja paljana
lumme, teised lapsed järgnesid, aga riietega
- Liisi, Maret ja Anni jäid haigeks, saunatädi ja tüdruk said õiendada, et lapsi piisavalt hästi ei
jälginud, Anni suri
- hiljem jutustasid õed ka vendadele oma salajasi seiklusi lumes
- pärast lumes hullamist ja Anni surma pidid lapsed väga soojalt igal pool käima, uksed ja
aknad avanesid lastele alles kevadel kui oli soojem
- ilusam ja õnnelikum aeg on Vargamäelt mööda läinud
XXIX
- Vargamäe oli pärast laste surmasid vaiksemaks jäänud, ei lõõbitud ja joodud kõrtsis enam
nii palju, tülitsemised jäid naabrite vahel ära, pühapäeviti oli palju emasid-isasid surnuaial
- Andrest häirib, et Mari koguaeg Jussi nende elus hoiab ja tema pärast nutab, koguaeg tema
haual käib, Andres tahaks näha peale nutmise ka naeratust oma naise näol
- tehti palju tööd, sest see oli ainukene ajaviide, ainuke lohutaja
- sulane Jaagup oli armunud Põlluotsa talutütresse Roosisse, ostis omale pilli ja mängib neiu
pärast, neiu oli ilus, paljud poisid jooksid ta järele, Jaagup käis tema juures akna kaudu
- Teistele poistele ei meeldinud, et Jaagup nende Roosi juures käis, kui Jaagup vahele jääks,
peksaksid need ta läbi, kord olekski ta jäänud, kuid Roosi aitas Jaagupil põgeneda, teisel
korral nii hästi ei läinud ja poisid peksid Jaagupi läbi nii, et teine vaid roomates koju sai,
pererahvas põetas sulast
- Jaagup magas tüdruku Miina voodis, kui teda põetati, hiljem puges ka Miina voodisse
Jaagupi juurde, et soojem oleks, tollest ööst jäi Miina Jaagupist rasedaks
- varem oli Jaagup kroonu eest põgenenud, end selle nimel näljutanud, kuid nüüd hakkas ta
jõudsalt sööma, et kroonusse saada, arvatavasti selle pärast, et Miinast ja lapsest pääseda
- Miina sai aru, et Jaagup seda tema pärast teinud oli, ütles poisile, et ega ta tahtnudki, et
Jaagup nüüd ta ära kosiks ja pere toitma hakkaks, Miina tahtis ainult last
XXX
- kui kroonu oli läbi, naasis Jaagup Miina juurde, rääkis sellest ka pererahvale, rikkus jälle
enda tervist, et kroonust ära saada
- Andres sai kõrtsis kokku Matuga ja kutsus ta endale sulaseks, Matu tuli (varem oli karjane)
- Mari otsustas Jussi haua külastamise lõpetada, et näidata oma mehele, et Juss ei pea nende
vahel olema, kuid Andres mõistis siiski, et hoolimata sellest, et Mari enam haual ei käi, on tal
ikka Juss koguaeg peas, Mari endiselt nukker koguaeg
- Pearu kiskus jälle tüli, ta kaevas piiripeenrad üles ja nihutas neid Andrese maa poole, kuid
Matu abiga pani Andres need tagasi, algas jälle vaidlus ja kohtus võitlemine, Pearu oli jälle
vägivaldne selle tõttu ja peksis kodus naist ja lapsi, naine jooksis Eesperre varjule
- Andrese ja Mari suur tüli, Andres peksis Mari, Indrek nägi pealt, jooksis ema juurde, ei
mõistnud isa tegu, Mari oli pärast seda kehvas olekus, Mari sai aru, et see oli Jussi eest
- Vargamäel endiselt nukker meeleolu, rõõm endiselt kadunud
- Pearu tekitas veel tüli, pani orgid kraavi kaldale, kus nende otsa takerduti, Matu kaevas need
välja, kuid Pearu ajas kiusu ja pani uued tagasi, Matu kiskus need taas välja ja tegi Pearule
tagasi, pannes need tema maale, et mees oma jalad ka ära lõhuks, mis ka juhtus, Pearu sai
väga vihaseks
- Pearu ajas kiusu ka soosillal, mille oli kunagi Krõõda auks korda teinud, rüüstas nüüd seda
nii, et sopase ilmaga silda ületada oli võimatu, kuid Matu kavaldas naabri taas üle ka sillaga
nii, et too sinna kõrtsist tulles kinni jäi ja karjuma hakkas, Andres ja Matu pakkusid talle isegi
oma abi, kuid mees oli siiski nii kangekaelne et keeldus ja jäi oma mehi ootama
XXXI
- Matu rääkis Indrekule ja väiksele Andresele, milliseid trikke ta kunagi tegi, poisid proovisid
järele teha, kuid ei suutnud ja seega arvasid, et Matu valetab, nad proovisid tuulega puu latva
ronida ja seal kõikuda, väikest Andrest häiris, kui Indrek rääkis millestki sellisest mida tema
ei mõistnud, laste mõttemaailmad ja arusaamad asjadest olid väga erinevad
- Kord mängisid poisid koos ussiga, viskasid selle sipelgapessa, alguses sõi uss palju
sipelgaid, kuid siis langes ise saagiks, Indrek otsustas, et enam nii ei tee
- vennad kaklesid tihti, mindi vanemate juurde, kuid õigust ikka jalule ei saadud, sest Mari oli
alati Indreku poolt ja Andres väikese Andrese poolt
- Andres tahtis veel usse piinata, pani ühe piimapudelisse ja tahtis et too sinna ära sureks, ei
õnnestunud, lõpuks lõhkus pudeli ja tappis ise ussi, kuna piimapudeleid oli seetõttu katki
läinud siis polnud neid enam võtta, Indrek rääkis emale kogu loo ära ja väike Andres sai selle
eest karistada
- Andres tahtis vennale kätte maksta, et ta emale ära kitus, kord oli kartulivõtt, väike Andres
tahtis emaga mängida, kuid too oli omades mõtetes, sellepeale pani Andres venna mütsi
mulda täis ja viskas selle kartulite vahele, venna teguviis ärritas Indrekut ja ta võttis suure
kivi, et sellega Andrest visata, kuid parajal hetkel kükitas vend alla ja kiviga sai pihta hoopis
ema, kes kukkus selle peale, Indrek vabandas pikalt ema ees, isegi aasta hiljem küsis ta, kas
see koht ikka valutab
- Indrek ja Mari muutusid veelgi lähedasemaks, Andres tundis seepeale, et ei kuulukski nagu
sinna perre, vennad kaugenesid teineteisest
XXXII
- Andres ja Mari olid endiselt nukker paar, neile ei valmistanud enam isegi rõõmu lauda ja
aedade valmissaamine, kõigega meenus neile raske töö ja vaev, mis on nähtud asjade nimel, ei
leidunud kohta, kus nad rõõmsad oleksid olnud
- Vanadel inimestel kurvem elu kui noortel, kes on rõõmsad ja kellel on kergem
- poisid meisterdasid kodus valmis igasugu vajalikke asju: hooneid, korstna, ahju, õed (Liisi ja
Maret) olid aga nö tüdrukud, väikesest Andresest sai sulane, kõik pereliikmed said oma rolli,
pidid tööd tegema
- Andrest häiris, kui tütred tahtsid kuskil pidutseda ja tantsida, keelas neid, samal ajal aga
Mari aitas tüdrukutel kodust välja saada valetades nendega midagi kokku, Mari ei tahtnud küll
valetada, aga laste õnn ja rõõm oli talle olulisem
- Pearu poja Joosepi ja Eespere Liisi vahel hakkas midagi tekkima (noor armastus), tahtsid
salaja kokku saada, sest Andres ju tütrel Oru poistega suhelda ei lubanud ja ka Pearu mitte,
kokkusaamine oli keeruline, sest koer Pollo ei sallinud Joosepi, koer kõrvaldati, et saaks koos
olla, perre võeti uus koer Muska, kuid see sallis Joosepi veelgi vähem, noortel õnnestus siiski
vahel kohtuda, vahel ei saanud Liisi kodust ära joosta et poisiga kohtuda ja nii jäi vahel
Joosep pikalt ootama tüdrukut, keda ei tulnudki, noorte probleemiks kujunes ka see, et Joosep
pidi kroonusse minema, lubasid teineteist ära oodata, tahtsid pärast seda koos Vargamäelt
põgeneda, nende lemmikkohaks kujunes palgivirn, kus nad tihti koos aega veetsid
XXXIII
- Indrek ja Andres ei kakelnud enam nii palju, sest Andres oli sulaseks ja Indrek sai rahulikult
karjas olla
- Indrek käis Antsuga tihti kalal, talle meeldis kalapüüdmine, oli kannatlik laps, meeldis
istuda ja oodata, Ants seevastu oli aga kärsitum, lahkus püügilt, sest ei jõudnud enam oodata,
samas kui Indrek istus tunde ja püüdis kala
- Pearul oli tütar Riia, kellel omakorda oli kass, keda ta igale poole kaasa taris, Indrekule
tüdruk meeldis ja nad rääkisid juttu, Indrek näitas Riiale kui palju linnupesi siin on, kuid ühel
päeval selgus, et pesad on tühjaksjäänud, koer Muska võttis jälje üles ja nii sai Indrek teada, et
rüüstajaks oli olnud Riia kass, tüdruk käitus, nagu ei teaks ta midagi, kuid poiss mõtles
kavalusega asja tõestada
- Indrek näitas meelega veel Riiale üht linnupesa ja plaanis siis luurele jääda, tema plaan
õnnestus, tüdruk tuligi oma kassiga ja söötis talle pojad sisse, Indrek tahtis Millit laenata,
ettekäändeks tõi, et tahab kassiga lihtsalt mängida, kuid Riia hakkas kahtlustama ja ei tahtnud
siiski kassi poisile anda, hoides kassil peast kinni, lapsed sikutasid kassi kuni Riial lõpuks
kassi pea käte vahel libises, sel hetkel kargas ka Muska kassi kallale, võttes ta oma lõugade
vahele ja raputades teda, kass suri, tüdruk oli vihane ja kurb, nad matsid kassi maha, Indrek
lubas talle isegi risti teha, kuid järgmiseks päevaks oli Muska kassi välja kaevanud ja selle
talu juurde toonud, nii pidid lapsed ta uuesti matma, kuid kordus sama asi, lõpuks otsustasid
pere poisid kassi ära põletada, et probleem lahendada, Riia tuli imeliku haisu kohta poistelt
pärima, kuid need vaikisid, tüdruk hakkas oma kassist ilusaid asju rääkima ning selle peale
murdus Indrek, kes neiule kõik ära rääkis
XXXIV
- naabrid ei käinud omavahel enam üldse läbi, isegi Tiiu ja Kadri ristimisele Pearut ei
kutsutud, samuti ei kutsutud Mäe pere Jüri ristimisele, kuid lapsed suhtlesid salaja
- Liisi andis Joosepile ükskord saia, noored istusid ja ajasid juttu
- Kroonust oli Joosep pääsenud täna Liisi soovitusele, ta tõmbas liisku vasaku käega
- jõululaupäeval mindi kirikusse, Tiiu ja Kadri jäid kodu hoidma, Liine oli kirikus esimest
korda, vaatas uudishimulikult koguaeg ringi, Joosep võttis Liine sülle, et ta midagi näeks ka,
Liisi võttis sülle aga Joosepi väikevenna
- Liine päris kõige kohta mis kirikus oli, eriti kuuse
- Koju minema hakates hakkasid nende aisades kellad helisema, see oli Joosepi tehtud, nii
sõideti koju kellade saatel
- kodus olid valmis küpsetatud jõuluroad, uks oli veidi irvakil, et toss välja läheks, irvakil
ukse läbi lipsas sisse aga naabri koer Valtu, Andres ajas koera välja, peksis teda, kuid see
suutis ennem oma poriste käppadega palveraamatu peale astuda, plekki välja ei saadud
- jõulud möödusid üsna tõsiselt, kuid tehti siiski paar mängu ka, väike Andres uhkeldas oma
jõuga ning peale söömist „võistles ta isaga mustlast“, isa muidugi võitis, Andres noomis
poissi uhkustamise pärast, hiljem mängiti ka „Kingsepa silma peast torkamist“, selle mängu
võitis väike Andres
XXXV
- Valtu pärast hakati taas kohut käima, koer oli jäänud poolpimedaks, ta karv oli kole ja
kuulmine puudus, kohus otsustas aga et kumbki midagi maksma ei pea
- Kord kõrtsis mindi jälle tülli, Pearu rääkis, et Liisi magab tema pojaga ja on lits, Andres ei
uskunud, sest tema ju asjast midagi ei teadnud, Mari oli ju seda salajas hoidnud, andis
naabrile lubaduse, et kui jutt vastab tõele siis lööb ta tüdruku majast välja, kui vale, lööb
Pearu maha, Andres hakkas juba kohe selle jutu peale Pearule kallale minema, aga tollel
õnnestus kõrtsmiku taha varjuda
- Koju minnes oli Andres vihane, kuid samas hakkas mõtlema, et kui Liisi ja Joosep abielluks,
saaks tema Tagapere perekonna enda kätte, kuna Pearu pärandaks talu ju Joosepile ja seega
saaks Andres kogu Vargamäe enda käsutusse
- Koju jõudes uuris ta asja naiselt ja siis ka tütrelt, Liisi teatas ka, et ei loobu Joosepist,
ükskõik mida isa ka teeks
- Andres käskis noortel endale koha leida, kui nad seda ei tee, siis abielluda nad ei või, Liisi
aga teatas, et ei taha üldse Vargamäel elada, sest siin on halvad mälestused ja kõik on
omavahel riius koguaeg
- Räägiti koha pärimisest, Pearu ähvardas poega, et kui too Liisiga abiellub, siis ta talu ei saa,
Joosep seda aga ei soovigi, tahab ka ära minna Vargamäelt
- Liisi ei tahtnud, et isa tema ja Joosepi abielu vastu oleks, selleks mõtles, et nad võiksid kohe
lapsed saada
- Andrest haavas see jutt
- Tütred ei käinud enam eriti pidudel, neid vaadati halvustavalt, Liisi jäigi rasedaks, lootis, et
see muudab isa meelt ja ta on aktsepteerivam tema ja Joosepi suhtes, kuid isa sõimas tütre läbi
ja viskas ta kodust välja, Tagaperre ta elama minna ei saanud, sest see oleks isa veel rohkem
endast välja viinud, otsustas minna sauna elama kuni asjad maha rahunevad
XXXVI
- Liisil oli saunas isegi hea elada, sest ei pidanud otseselt tööd tegema, istus toas
- Andres ja Pearu hakkasid võidu tööd rügama, et jälle oma tugevusega üksteist üle trumbata
- Sauna-Madis lohutab Liisit, et tegelikult on ju Andresel paljudes asjades õigus ja ta on hea
isa, eks ta ajapikku muutub ka leebemaks
- Saunatädi hakkasid huvitama nüüd Liisi ja Joosep, tahtis jälle hakata klatšima
- Joosep saatis oma vennad tüdrukutele juurde kellasid helistama nii nagu mindaks kosja, see
ajas tüdrukud ärevile, jutustati, joodi, lauldi
- kellade helinat kuulis ka Andres, kes selle peale välja tuli et uurida, kust heli tuleb, seda aga
peremees ei mõistnud
- Hommikul räägiti ka Marile, mis öösel toimunud oli, pakuti viina, Andres ei teadnud
endiselt asjast midagi
- Liisi ja Joosep läksid kirikuõpetaja juurde, et paluda end paari panna, kirikuõpetaja mõistis
noori, alati oli ju nende kahe pere vahel pinged olnud
- noorte pulmad olid tagasihoidlikud ja lihtsad, Andrest sel ajal polnud, ta sõitis vanemate
juurde, pulmapeol hoidis Pearu Maretil ja Karlal silma peal, et need suhteid looma ei hakkaks,
pulma pidu kestis mitu päeva, purjus Pearu hakkas Liisile tema emast rääkima, et kui ilus ja
tubli naine see ikka oli, ning et tütar on emasse
- sügisel kolisid Liisi ja Joosep Vargamäelt ära, kolisid Liisi onu juurde, kus anti neile tuba
elamiseks, seal sündis ka nende esimene laps, poeg Joosep, Liisi lubas Vargamäele enam
mitte kunagi tagasi tulla
- kui tütar lahkus, palus Andres Maril tütrele midagi kaasa panna, ise peremees seda teha ei
saanud, sest siis oleks ta nagu oma sõnu söönud ja seega pidi seda Mari tegema, Maril oli hea
meel, et Andres lõpuks leebus
- Kui Vargamäele asjadele järgi mindi, tahtis Liisi oma isa ees vabandada, kuid isa polnud
parasjagu kodus, oli tööd tegemas, Liisi pidi lahkuma ilma isa ees vabandamata, oli kurb, sai
aru, kui kallis Vargamäe talle tegelikult on
XXXVII
- pärast Liisi ja Joosepi lahkumist hakkasid pered nagu lagunema, ka teised lapsed hakkasid
ära minema Vargamäelt, Maret pidi Liisit asendama, tundis muret, et tema õlule langeb kogu
töö, sest kõik lapsed lähevad ära
- üldiselt oli Vargamäe naabrite vahel kõik rahulik, sest mõlemad peremehed olid olukorrast
löödud
- ka Maret tahtis mehele minna, vigase jalaga Sassile, isa oli poisi suhtes umbusklik, kuid
Maret oli valmis isa heakskiitu ootama, lõpuks nägi Andres tütres Krõõta, leebus ja leppis
- majapidamisse tuli võtta uus tüdruk, sest mõlemad vanemad tütred olid kosja läinud, Indrek
abielluma ei kihelenud, ta elas köstri juures ja teda huvitasid raamatud, mida köster talle
soovitas, neist ta küll eriti aru ei saanud, kuid luges siiski,
- kord tuli köstrile külla tema tütretütar, kes noormehele meeldima hakkas, Indrek tahtis
näidata oma sõnaosavust, kuid ei leidnud õiget hetke
- Indrekul läks kõht tühjaks ja ta hakkas endale liha praadima, Milli nägi seda pealt ja leidis,
et Indrek ei oska õigesti seda teha, tegi ise liha valmis ja kõrvale kastet ka, hiljem läksid nad
vilistamist ja norskamist õppima, Indrek armus tüdrukusse, Milli lasi poisil isegi oma juukseid
katsuda
- kui Milli emaga linna lahkus, saatis ta Indrekule kaardi, mis lõhnas nagu tema juuksed
- koolis hakkas Indrekul veel paremini minema, köster tahtis poissi isegi linna kooli saata kui
isa talle järele tuli, seda aga ei lubatud ja nii jäi Indrek veel aastaks köstri juurde, talle pakuti
vallakirjutaja abilise kohta, Andres mõtles, kas annab pojale loa selleks saada või mitte, arutas
seda Hundipalu Tiiduga, kes arvas, et nende lapsed nii kui nii Vargamäele jääda ei soovi, et
las Andres laseb pojal minna, nii kui nii ta tallu jääda ei taha, nende lapsed unistavad nüüd
linnaelust
XXXVIII
- Andres lubas siiski pojal vallakirjutaja abiliseks minna
- Terve pere töötas, Mari tegelikult häiris, et Andres lapsi nii varakult tööle sunnib, kuid
Andrest Mari arvamus ei kõigutanud
- Noor Andres oli nüüd 19, Ants 13, Liine 11, Tiiu 8 ja Kadri kuuene
- väikesest Andresest oli küla tugevaim mees saanud, katsus rammu teise tugeva poisiga,
Eediga, kuid see jäi tookord alla ja kukkus pea veriseks, Eedi ei suutnud ka issameie meelde
jätta ja seetõttu pidi olema 3. aastat leeris, lõpuks sai vabaks, Andres aga uhkustas oma
rammuga, kõik neiud olid tema ümber
- Kord oli Pearu hädas hobuse rauatamisega, Andres läks appi, sai hakkama ja seega polnud
enam naabrite vahel probleemi, sai kangelaseks
- noorele Andresele endale oli silma jäänud Kassiaru Jaska tütar Maali, kes oli tema silmis
kõige ilusam, lubas Maalile, et kui kroonust tagasi tuleb ja Maali abielus peaks olema, lööb ta
selle mehe maha
- ka Ants oli Vargamäel au sees, sest oli väga nupukas
- Andresele tegi muret poja külavahel ringi käimine
- Vana Andres andis kord Antsule peksa, sest see jäi keset põldu magama ja tema süül läksid
loomad rukkisse
- enam Antsule usse tappa ei meeldinud nii nagu väiksena, kuid ühel korral veel tappis, kui
uss teda hammustas
- Ants kogus kuulsust Vargamäel sellega, et meisterdas kahvu vähkide püüdmiseks, mõrdu
kalapüügiks, ka oskas ta konnadelt elusalt nahka maha võtta
- Kirjutaja ja Indrek käisid iga aasta kord koos vähke püüdmas, see neil aga ei õnnestunud,
sest alati joodi viina, mis ka laulu lahti kiskus
- Andres kuulis, et järve põhjas olla vana laas, see hellitas mehes lootust, et kui sood
kuivatada, võib sellele kohale kunagi uhke mets kasvada, hiljem unustas selle mõtte
XXXXI
- noorel Andresel oli ees kroonu minek
- Pearu hakkas aga jälle vett paisutama ja seda loomulikult ka Andrese maale
- vana Andres mõtles, et ehk peaks ühe kraavi veel vahele kaevama, kuid noorem leidis, et
pole vaja ja ta ajab ise naabriga asjad joonde
- Andres ja Ants läksid koos Pearu tammi juurde, Pearu ähvardas, et kui nad tammi lõhuvad,
kaebab ta nad kohtusse, kuid Andres ütles, et tahavad lahti teha vaid oma poole, veel ähvardas
Andres Pearut, et kui see uuesti tammi ehitab, saab ta teada, kes tegelikult noor Andres on,
Pearu jättis asja sinna paika ja võitis Pearut kavalusega, vesi ju uhtus tegelikult ka Pearu osa
minema
- vana Andres lootis endiselt, et noorem tahab jääda ikka Vargamäele peremeheks, kuid
viimane ei näidanud huvi üles
- Indrek võttis vastu otsuse, et läheb linna kooli ja lahkub kirjutaja ametist, ema tunnustas
teda, laenas vanematelt raha, kuid isa kinkis selle hoopis talle
- Kui Indrek valmistus lahkuma, tuli ka ristiisa Tiit teda saatma, Andres viis venna ära
- Andrese enda ära saatmine oli palju uhkem ja rahvarohkem, isa luges isegi palveraamatut,
vana Andres küsis ka pojalt, kas ta plaanib tagasi tulla, sai eitava vastuse,
- Noore Andrese vastus isale: „Isa, sina isegi ei armasta Vargamäed, sul on ainult kahju oma
töövaeva võõrastele jätta, see on kõik.“ (lk 548)
- noor Andres: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“ „Sina oled seda teind ja minu ema
tegi, ega muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel.“
- Peale poja ära saatmist läks Andres kõrtsi, kuid ka see koht oli kõvasti muutunud ajaga,
selles olid uued mehed, vähe peremehi, saksatoas uued noorukid
- kõrtsist koju sõites meenutas Andres, kuidas oli Krõõdaga Vargamäele elama tulnud
- hiljem kodus meenutab poja sõnu „Sina oled seda teind...“, mõtiskleb, et mis siis siin
Vargamäel on, kuid ei tea vastust ja langeb piiblile

More Related Content

What's hot

Genoommutatsioonid
GenoommutatsioonidGenoommutatsioonid
Genoommutatsioonid
Kristel Mäekask
 
Taimerakk
TaimerakkTaimerakk
Taimerakk
Kristel Mäekask
 
Nukleiinhapped
NukleiinhappedNukleiinhapped
Nukleiinhapped
Kristel Mäekask
 
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisAndrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
TNG
 
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.Ruth Maal
 
Bakterite kasutamine
Bakterite kasutamineBakterite kasutamine
Bakterite kasutamine
Kristel Mäekask
 
Eksponent- ja logaritmfunktsioon
Eksponent- ja logaritmfunktsioonEksponent- ja logaritmfunktsioon
Eksponent- ja logaritmfunktsioonma62le
 
Viirused 2009
Viirused 2009Viirused 2009
Viirused 2009
Kristel Mäekask
 
Wolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus MozartWolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus Mozartanneli3
 
Taimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakkTaimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakk
Kristel Mäekask
 
Suguliiteline pärandumine
Suguliiteline pärandumineSuguliiteline pärandumine
Suguliiteline pärandumine
Kristel Mäekask
 
DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
Kristel Mäekask
 
Viirushaigused 2009
Viirushaigused 2009Viirushaigused 2009
Viirushaigused 2009
Kristel Mäekask
 

What's hot (20)

Raku organellid # 2
Raku organellid # 2Raku organellid # 2
Raku organellid # 2
 
Genoommutatsioonid
GenoommutatsioonidGenoommutatsioonid
Genoommutatsioonid
 
Taimerakk
TaimerakkTaimerakk
Taimerakk
 
Nukleiinhapped
NukleiinhappedNukleiinhapped
Nukleiinhapped
 
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisAndrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
 
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
 
Bakterite kasutamine
Bakterite kasutamineBakterite kasutamine
Bakterite kasutamine
 
Kuuba kriis(hannes)
Kuuba kriis(hannes)Kuuba kriis(hannes)
Kuuba kriis(hannes)
 
Eksponent- ja logaritmfunktsioon
Eksponent- ja logaritmfunktsioonEksponent- ja logaritmfunktsioon
Eksponent- ja logaritmfunktsioon
 
Geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia
Geenitehnoloogia
 
Väävel
VäävelVäävel
Väävel
 
Viirused 2009
Viirused 2009Viirused 2009
Viirused 2009
 
Suguhaigused
SuguhaigusedSuguhaigused
Suguhaigused
 
Loote Areng
Loote ArengLoote Areng
Loote Areng
 
Wolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus MozartWolfgang Amadeus Mozart
Wolfgang Amadeus Mozart
 
HomöOstaas
HomöOstaasHomöOstaas
HomöOstaas
 
Taimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakkTaimerakk ja seenerakk
Taimerakk ja seenerakk
 
Suguliiteline pärandumine
Suguliiteline pärandumineSuguliiteline pärandumine
Suguliiteline pärandumine
 
DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
 
Viirushaigused 2009
Viirushaigused 2009Viirushaigused 2009
Viirushaigused 2009
 

More from KarelKalda

Kirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Kirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa GümnaasiumKirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Kirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa Gümnaasium
KarelKalda
 
Postuumselt rehabiliteeritud osaline kokkuvõte
Postuumselt rehabiliteeritud osaline kokkuvõtePostuumselt rehabiliteeritud osaline kokkuvõte
Postuumselt rehabiliteeritud osaline kokkuvõte
KarelKalda
 
Raimond Kaugver "40 küünalt" raamatu kokkuvõte
Raimond Kaugver "40 küünalt" raamatu kokkuvõteRaimond Kaugver "40 küünalt" raamatu kokkuvõte
Raimond Kaugver "40 küünalt" raamatu kokkuvõte
KarelKalda
 
Tõde ja õigus V osa lühike kokkuvõte raamatust
Tõde ja õigus V osa lühike kokkuvõte raamatustTõde ja õigus V osa lühike kokkuvõte raamatust
Tõde ja õigus V osa lühike kokkuvõte raamatust
KarelKalda
 
„Wikmani poisid“ põhjalik kokkuvõte koos tegelastega
„Wikmani poisid“ põhjalik kokkuvõte koos tegelastega„Wikmani poisid“ põhjalik kokkuvõte koos tegelastega
„Wikmani poisid“ põhjalik kokkuvõte koos tegelastega
KarelKalda
 
Tõde ja õigus IV põhjalik kokkuvõte tegelastega
Tõde ja õigus IV põhjalik kokkuvõte tegelastegaTõde ja õigus IV põhjalik kokkuvõte tegelastega
Tõde ja õigus IV põhjalik kokkuvõte tegelastega
KarelKalda
 
Mahtra sõda kokkuvote
Mahtra sõda kokkuvoteMahtra sõda kokkuvote
Mahtra sõda kokkuvote
KarelKalda
 
Isaac Asimov
Isaac AsimovIsaac Asimov
Isaac Asimov
KarelKalda
 
Lähistroopiline Loodusvöönd
Lähistroopiline LoodusvööndLähistroopiline Loodusvöönd
Lähistroopiline Loodusvöönd
KarelKalda
 
Heiti Talvik
Heiti TalvikHeiti Talvik
Heiti Talvik
KarelKalda
 
Ühiskond
ÜhiskondÜhiskond
Ühiskond
KarelKalda
 
Bioloogia
BioloogiaBioloogia
Bioloogia
KarelKalda
 
Ühiskond
ÜhiskondÜhiskond
Ühiskond
KarelKalda
 
Õpilasmaleva areng Eestis
Õpilasmaleva areng EestisÕpilasmaleva areng Eestis
Õpilasmaleva areng Eestis
KarelKalda
 
Majandusülevaade
Majandusülevaade Majandusülevaade
Majandusülevaade
KarelKalda
 
Suguhaigused
SuguhaigusedSuguhaigused
Suguhaigused
KarelKalda
 
Battle of Trafalgar
Battle of TrafalgarBattle of Trafalgar
Battle of Trafalgar
KarelKalda
 
Kroom
KroomKroom
Kroom
KarelKalda
 
Kaitseväe õppused
Kaitseväe õppusedKaitseväe õppused
Kaitseväe õppused
KarelKalda
 

More from KarelKalda (19)

Kirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Kirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa GümnaasiumKirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Kirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa Gümnaasium
 
Postuumselt rehabiliteeritud osaline kokkuvõte
Postuumselt rehabiliteeritud osaline kokkuvõtePostuumselt rehabiliteeritud osaline kokkuvõte
Postuumselt rehabiliteeritud osaline kokkuvõte
 
Raimond Kaugver "40 küünalt" raamatu kokkuvõte
Raimond Kaugver "40 küünalt" raamatu kokkuvõteRaimond Kaugver "40 küünalt" raamatu kokkuvõte
Raimond Kaugver "40 küünalt" raamatu kokkuvõte
 
Tõde ja õigus V osa lühike kokkuvõte raamatust
Tõde ja õigus V osa lühike kokkuvõte raamatustTõde ja õigus V osa lühike kokkuvõte raamatust
Tõde ja õigus V osa lühike kokkuvõte raamatust
 
„Wikmani poisid“ põhjalik kokkuvõte koos tegelastega
„Wikmani poisid“ põhjalik kokkuvõte koos tegelastega„Wikmani poisid“ põhjalik kokkuvõte koos tegelastega
„Wikmani poisid“ põhjalik kokkuvõte koos tegelastega
 
Tõde ja õigus IV põhjalik kokkuvõte tegelastega
Tõde ja õigus IV põhjalik kokkuvõte tegelastegaTõde ja õigus IV põhjalik kokkuvõte tegelastega
Tõde ja õigus IV põhjalik kokkuvõte tegelastega
 
Mahtra sõda kokkuvote
Mahtra sõda kokkuvoteMahtra sõda kokkuvote
Mahtra sõda kokkuvote
 
Isaac Asimov
Isaac AsimovIsaac Asimov
Isaac Asimov
 
Lähistroopiline Loodusvöönd
Lähistroopiline LoodusvööndLähistroopiline Loodusvöönd
Lähistroopiline Loodusvöönd
 
Heiti Talvik
Heiti TalvikHeiti Talvik
Heiti Talvik
 
Ühiskond
ÜhiskondÜhiskond
Ühiskond
 
Bioloogia
BioloogiaBioloogia
Bioloogia
 
Ühiskond
ÜhiskondÜhiskond
Ühiskond
 
Õpilasmaleva areng Eestis
Õpilasmaleva areng EestisÕpilasmaleva areng Eestis
Õpilasmaleva areng Eestis
 
Majandusülevaade
Majandusülevaade Majandusülevaade
Majandusülevaade
 
Suguhaigused
SuguhaigusedSuguhaigused
Suguhaigused
 
Battle of Trafalgar
Battle of TrafalgarBattle of Trafalgar
Battle of Trafalgar
 
Kroom
KroomKroom
Kroom
 
Kaitseväe õppused
Kaitseväe õppusedKaitseväe õppused
Kaitseväe õppused
 

Tõde ja õigus I osa põhjalikud märkmed

  • 1. Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtles ümbrust vaadates, mida maaga võiks teha, planeeris ja kavatses, Krõõt korjas vaikides lilli - „Elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas“ sauna-Madis, lk 15 - Andres planeeris kraavi kaevamist kohta, kuhu Maasik kinni jäi, idee juhtida liigne vesi läbi naabrite maa jõkke, pakkus sellega sauna-Madisele tööd - Madis räägib Andresele, et naaber Pearu tahab tihti rammu katsuda, see peale tahab Andres proovida seda teha Madisega, kuid perenaine segab vahele ja takistab mehi, otsustatakse hoopis kive tõsta, Andres osutus tugevamaks ja seega Pearule vääriliseks vastaseks III - Andres soovis lapsi, tahtis, et nad tulevikus Vargamäe elamise üle võtaks - Uues talus oli palju tööd, hooned, maa, aed jms vajas korrastamist/ülesehitamist - Andres kõrgendas lävepakku, et sead tuppa ei pääseks, hiljem ehitas uued kambrid, et sead enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde
  • 2. - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia - Pearu tahtis veel üleaedsetega kana kitkuma minna, kuid naine suutis ta ümber veenda, Pearu läks magama, sulane parandas aia V - Saunainimesed olid imestunud, et Pearu suutis end tagasi hoida - Pearu peksab niisama, et oma võimu näidata, vanade naabrite sulase peksis läbi, muidu oleks enda sulast ka eile peksnud, aga sulase jõud käib tema omast üle ja selle pärast said naine ja lapsed - Järgmiseks päevaks sündmus unustati - Eespere alustas põllutöödega, korjati kesalt kive, mis veeretati aia äärde, Andres kaevas põllunõkku ka kraavi, tundis sellest rõõmu - Andres tahtis ehitada kraavi jõkke, et aiamaad ja sood üldse kuivendada, tahtis ehitada Pearuga kahasse, aga kõik kinnitasid, et sellest ei tule midagi välja
  • 3. - Ometi tegi Andres sellest Pearuga juttu, see oli naabri jaoks uus idee, tahtis kõike pooleks jagada (kraavi, vett, maksmine, töö jms), Pearu ei sallinud, et nende ühises kraavis voolab rohkem Andrese vett kui tema vett, Pearu võttis mõtlemisaega, esitas uue idee, tema õuele rohkem kraavi, sest Andresel rohkem vett, Andres võttis mõtlemisaega, oli nõus. VI - Nelipüha oli esimene suur püha uues kodus, selle puhuks pandi kased ukse juurde - Plaanivad ehitada uusi kambreid, naine unistab vahest inimeste ja loomade vahel, unistavad ilusast õuest - Kõik lähevad pühapuhul kirikusse, ka karja-Eedi tahtis, kuid tal polnud midagi jalga panna, siiski kutsusid perenaine ja –mees teda vankriga kaasa sõitma kirikuni - Eedil lubati saia võiga süüa ja noore märaga ratsutada - Nelipüha viimasel pühal tulid Eesperele külla ümberkaudsed pered, neile anti süüa ja juua - Lauldi, tantsiti, katsuti rammu - Kõige tugevamaks arvati Pearu sulast Kaarlit, kellega hakati rammu katsuma, taheti sõrmkooku vedada, keegi ei julgenud või tahtnud Kaarli vastu rammu katsuda, lõpuks ilmus Rava Kustas, kes oli nõus, tuuseldasid mööda õue, Kaarel jäi võitjaks - Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu korda veel proovida, kuid ikka võitis Andres - Kaarel ei leppinud kaotusega ja tahtis kaklema hakata, sest see oli tema peaoskus, nii ka läks, sest asi oli juba auküsimuseks, Kaarel sai Andresest jagu, nüüd tahtis Andres veelkord proovida ja sai sulasest jagu mitmel järgnevalgi korral ning seega jäi Andres peale - Õieti ei saadudki teada, kumb meestest tugevam on, sest selleks oleksid nad pidanud kõrtsi minema, neid „kumamisi“ panema ja riidu ajama VII - Nelipühad olid Eespere jaoks olulised, sest siis said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja neist said omad inimesed - Mehed arutasid omavahel sõnnikuvedamist ja otsustasid oma sulaseid teineteisele appi saata, raskest tööst sai lõbupäev, mille järel ka koos tantsu löödi - Kui päev kätte jõudis oli Eespere õuel kokku 8 hobust, kes töötasid – vedasid sõnnikut ja kündsid seda põllule - Kaarel tegi teisepere Maile silma, sebisid, Kaarel tahtis Mai juurde ööseks minna, aga tüdruk puikles - Peremees ja perenaine olid rahul, et sõnnik küntud sai, ent kahju oli, et sõnnikut nii vähe oli VIII - Valmistuti heinatööks, algust tehti mõni päev enne jaani, ilm oli vihmane, sel ajal mõistis Krõõt, mida tegelikult tähendab olla perenaine, palju rasket tööd teha
  • 4. - Krõõda söögiisu oli kadunud ja süda läikis, saunatädiga kõneldes sai aru, et on rase, ent see teda tööd tegemast ei peatanud - Sulane vingub raske ja tapva töö üle, räägib, et järgmisel suvel enam Vargamäele niitma ei tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets (kuiv, toitainevaene) ning sellest tulenevalt kutsuti kohta Kuusiksaareks IX - Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli oma parem, müüa nad vilja ja lina väga ei saanud, vaevu jagus endale, kuid natukene pidid siiski, et raha teenida - Krõõt ja Andres tahtsid ise raha teenida, et talulaen ära maksta, ei tahtnud seda lastele kaela jätta, seetõttu ka töötasid väga palju - Juss leidis soosillalt 2 kaeravihku, lootis neid ka järgnevatel öödel leida, peremehele ja – naisele pakkus Jussi lugu nalja ja rõõmu, ainuke, kes jutust mõnu ei tundnud oli Mai, sest oli nukker, et Kaarel Vargamäelt välismaale ära läks ja lähiajal tagasi tulla ei plaaninud - Lumi tuli vara, Andresel häda: tal oli vaid üks regi, teist oli plaaninud valmistada ise, aga ei jõudnud, Pearu pakkus enda oma ja Andres oli nõus, kuid kõrtsis karjus naaber, et Andres on nii vilets mees, et ei suuda endale rege teha ja sõidab tema omaga, Andres otsustas ree Pearule tagastada, et too õiendada ei saaks - Kõrtsis pakkus Aasme Aadu oma rege, kuid Andres keeldus, tahis ühega hakkama saada seni kuni ise teise valmis meisterdab - Krõõt oli unistanud uutest kambritest, mis pidanuks valmima enne lapse sündi, kuid läks teisiti, sest perel polnud jõudu ja raha ehituseks - Krõõdal sündis tütar, kuid naine oli väsimuse ja kurnatuse tõttu üsna emotsioonitu, ükskõikne - Saunatädi lohutas Krõõta: „Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole“ lk 74, valu tundes tärkas uues emas ka armastus X - Ka talv möödus töiselt, õhtutel nokitsesid peremees ja sulane igasugu tarbeasju nagu puulusikaid, toobreid, põhukorve, perenaine istus voki taga ja ketras lõnga - Juss jäi paigale ega otsinud uut peremeest, küsis palka juurde, perenaine tegi pakkumise, et sulane saab selle asemel 2 paari kapukaid, ühed takused ja teised poolvillased püksid, millega sulane ka nõustus, peremees andis veel pastlaid ka, Mai lahkus kurbusega (Kaarli pärast masendunud, ka heast perenaisest lahkumine oli kurb) - Andres ja Juss hakkasid aeda ehitama, Pearu oli seda märganud ja rohkem puid koju vedanud, et ikka naabriga võistelda ja temast parem olla, kuid üks asi oli Andresele selge: et tema on leidlikum oma naabrist, kõrtsis naeris, kuidas naaber tema tegevusi matkib
  • 5. - Pearu ja Andres hakkasid kevadest saadiks ka ühist kraavi kaevama, sügiseks taheti see valmis saada - Tagapere koer käis Eespere aias oma hädasid tegemas, mis tähendas halba ennet, tüli. See ka tuli, naabrite aed oli ära lõhutud ja Eespere sead nende rukkipõllule läinud. Krõõt kutsus sead koju oma põllule, Pearu aeda ära ei parandanud, sest oli selle ise maha lõhkunud lootes, et sulane või Andres temaga kokku juhtuvad perenaise asemel ja et saaks kembelda nendega - Andres ja Pearu sõnelevad kõrtsis, naaber ütleb halvasti Krõõda kohta kuigi seda päris nii ei mõelnud, hiljem teeb komplimente, ent see ärritab Andrest veelgi rohkem, Pearu tõmbus tagasi XI - Sõnnikut sai sel aastal rohkem kui eelmisel tänu rohkele tööle, rukkisaak oli kehvem kui eelneval aastal, uuel kevadel ja suvel loodeti jälle paremat - Andres ja Krõõt olid endiselt väga töökad ja tööd oli neil rohkemgi kui eelmisel aastal, ei söönud söömiseks ega puhkamisekski aega - Juss halas jälle suure töökoormuse pärast ja lubas uuele tüdrukule Marile, et järgmine aasta enam Eesperre ei jää, Mari naeris sulase üle ega uskunud teda, Mari ise on väga töökas ja teeb isegi Jussile jalad alla - Krõõt oli tööga nii hõivatud, et polnud aega lastki kiigutada ja selleks tehti häll, mis pandi rippuma puude vahele, et tuul seda kõigutaks, Mari pakkus tihti perenaisele abi, et too hinge tõmmata saaks - Jussi ja Mari vahel toimus pidev tögamine, ükskord lõppes see ka halvasti: Juss tahtis tüdrukule tõestada, et suudab üle jõe ja tagasi ujuda kõige laiemast kohast, Mari ei uskunud, Juss tõestas, tagasi ujudes ei jaksanud enam, lõi kramp sisse ja ta hakkas uppuma, Andres läks appi ja päästis sulase, surm, mis oli nende lõõpimise vahele tulnud, muutis Mari jaoks Jussi mehisemaks - Pärast vikatiga soo niitmist oli vaja hakata sirbiga tööd tegema, selles ei saanud Juss Marile vastu ja lõikas kätte ning oli sant ja sai seetõttu kergemad tööd, tundis alandusena tüdruku ees - Sauna-Madis teatas peremehele, et kraav hakkab valmis saama, tahtis tammi vahepeale ehitada, et kui kraav valmis, koos vesi jõkke lasta ja seda oma silmaga näha, arutasid asja ka Pearuga ning tehti kokkulepe millal minnakse seda kolmekesti tegema. Pearule oli aga ikka oluline esimene olla ja nii lõhkus ta omavoliliselt juba varem tammi, et ise näha ja lasta esimene vesi jõkke - Andres lasi Madisel veel ühe kraavi ehitada, mis nüüd oli täielikult tema oma - Aed, mis pidi eraldama Andrese ja Pearu hoove oli endiselt katki, sest Pearu ei tahtnud seda häbi tõttu ära parandada, aia parandas Pearu teadmata Andres, sest teda häirisid naabri loomad, kes tema õuele tikkusid - Andrese hobused sattusid lahtise värava pärast Oru Pearu kapsapõllule, kuigi keegi aeda lahti polnud jätnud ja seda mitu korda, lõpuks võttis Pearu hobused enda kätte ega tagastanud neid kellelegi teisele kui Andresele, kuid mitte niisama, Pearu tahtis, et Andres kahjud üle
  • 6. vaataks, Andres keeldus ja seega naaber talle hobuseid ei andnud, naabrid hakkasid sõimama üksteist, kuid Andres jäi siiski peale ja sai oma hobused kätte. See oli esimene riid Vargamäel - Andres kahtlustas, et Pearu ise oli see kes meelega hobused oma maale lasi, et riidu üles kiskuda - Enne jõule tuli Pearu purjus peaga Eesperre ja otsis lepitust kõigiga, imetles naabrinaise töökust, rääkis, et häbenes aeda parandada tema ees, sest oli selle ise maha lõhkunud XII - Krõõt kurdab, et mida aasta edasi seda raskem on Vargamäel, nüüd ootas ta juba teist last, tööd tuleb aina juurde - Talvel oli ka Andresel palju tööd, sest toimus ehitusmaterjalide vedu kevadise kambrite ehituseks, mitmed külamehed olid valmis abistama, isegi Pearu - Eesepere pidas Pearut imelikuks meheks, sest kord ta jonnis ja ajas kiusu ja järgmisel hetkel käitub, nagu poleks midagi olnudki. - Laudas oli see aasta palju sõnnikut, kuigi kari oli vaid mõne pea jagu suurenenud, see tähendas, et põldu sai korralikult väetada - Juss jäi ka kolmandaks aastaks Mari pärast, tööd oli veelgi rohkem, kuid sulane enam ei hädaldanud - Kogu kevad ja suvi kulusid kambrite ehituseks, eluhooned tehti palju suuremaks ja korralikumaks, pandi laudpõrand - Jussi ja Mari vahel jätkus endiselt lõõpimine, eriti tögas Mari sulast, tahtis teda nö välja süüa, aga Juss seepeale ütles, et tema ei lähe sealt ennem kui Mari, Juss tahtis tüdrukut hirmutada ja läks end metsa üles pooma, Mari katkestas selle, Juss oli Mari lõõpimisest ja raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse - Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija - Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne vihmasadu sisse tooma, kuid laotud koorem oli lohakas, kui varem oli naine kuskil peidus või ema kirstul nutnud, siis nüüd nuttis ta igal pool - Andrese koju saabudes teatas Krõõt mehele järjekordse tütre sünnist, Andres lohutas naist ja ütles, et ära nuta, mis sinna parata
  • 7. - Pearul olid esimesed 2 pojad ja alles kolmas oli tütar, Andres oleks ka nii soovinud, lohutas end sellega, et nad on Krõõdaga alles noored ja küll jõuavad poegi ka saada - Andrese meelest kisub üks töö teise enda järele, otsa ei saa see kunagi - Andres kade Pearu peale, et tal aega kõrtsis käia ja elu nautida, samal ajal kui Andres peab end lolliks rügama tööga. Ei mõista kuidas Tagapere saab nii hästi elada - Ainuke, kellel Eesperes muresid ei ole ja teisigi naerma paneb on Mari - Mari teatab Krõõdale, et tahab Jussiga sauna kolida, perenaine räägib tüdrukule kui ilusti sulane lastega mängida oskab ja neiul tulevad pisarad silma, naised jäävad jutustama - teatatakse ka Andresele, et Mari ja Juss tahavad pulmi tegema hakata, Andres oli lahkelt valmis neid korraldama ja perenaisega aitama joogi ja söögiasjus - Krõõt räägib mehele, et Mari ja Juss tahaksid pärast pulmi Vargamäele elama jääda ja siin ka surra ning nende saunakambrisse enda kodu luua, peremehel polnud selle vastu midagi, sest siis on ka abilised kodujuures alati olemas jms XIV - karjapoiss Madis teatab, et kraavidel on tamm ees ja need on täis ning kogu karjamaa üle ujutanud, Andres läheb asja uurima ja Pearu jutule - Pearu tahab oma põldu niisutada, ega kavatsegi tammi maha lõhkuda, vaidleb vastu, ajab kiusu, Andres ähvardab ise naabri tammi maha lõhkuda - Tammi kohale jõudes avastasid mehed, et loodus ja tugev veevool olid selle ise lõhkunud, Pearu asus uut ja veelgi tugevamat tammi ehitama, Andrest see enam ei kõigutanud, sest suurvesi oli ära jooksnud - hiljem kodus tuli välja, et karja-Mart oli see, kes tammi lõhkus, sest tal hakkas loomadest kahju, ka uue tammi lõhkus poiss ära, jäädes küll Pearule vahele, kuid pääsedes tänu koerale ja teibale - Pearu ehitas taaskord uue tammi, kuid selle eluiga jäi lühemaks kui 2 esimese oma, Mart suutis selle taas parajal hetkel lõhkuda, Pearu ähvardas karjast tappa, kuid teda kätte ei saanud, otsustas hakata loomi pekstes ajama, mispeale Mart ärritus ja mehele koera kallale ässitas, samal ajal Pearut kividega loopides, algas tagaajamine, Mart oli soos väledam ja asi lõppes tagajärgedeta - Pearu andis koerale peksa, mis peale ilmus jälle karja-Mart välja ja hakkas naabrit kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu XV - Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest - Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise tulemusel - Ühel õhtul tuli Pearu Eespere karjamaale Matut hirmutama, suur vemmal käes, kuid poissi tal ikka kätte saada ei õnnestunud, Matu viskas talle oma viimase ja kõige suurema kivi
  • 8. otsaette ja Valtu (koer) kargas jalga kinni ja nii pääses karjane jälle, koer jäi veel haukuma, mispeale Pearu taskust püstoli võttis ja koerale kuuli pähe lasi - Pearu oli ka ise oma käitumise üle kohkunud, see võimaldas Matul koju joosta ja pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli - Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu oli selle aja peale juba tammi jõudnud maha lõhkuda ja seega Andres kohtult abi ei saanud - Andrese ja Krõõda vestlus: „Ma peaks laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem?“, „Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maja nagu ei midagi.“ (raamatu pealkiri, lk 142) - Aaseme Aadu soovitas Andresel Pearule ise peksa anda, aga Andres ei võtnud teda kuulda ega oma naist ka, tahtis siiski asja õiglaselt ja avalikult ajada, ei tahtnud Pearu pärast valelikuks muutuda - Lasi sauna-Madisel uut kraavi ehitama hakata, mis voolaks otse jõkke, et ei peaks enam naabriga kiskuma, Jussi abiga saadi järgmiseks sügiseks kraav valmis - Madis ise elas küll Pearu saunamajas, aga käis siiski Eesperel abis, Pearule üritas asjast teise mulje jätta XVI - Juss ja Mari said poja, Mari lootis, et laps ei päriks isa kõveraid jalgu - Eesperre oli uus tüdruk kaubeldud, Kaie - Krõõt ootas jälle last, eelaimdus et jälle tuleb tütar, ligi, kuid enam Krõõt ei nutnud, ka Andres leppis olukorraga, Mari tundis end halvasti, sest tema ju oli saanud poja - Pearu tänavu naabreid niivõrd ei tülitanud, oli saanud endale uue tugeva sulase Jaagupi, kuid suutis juba sellega ka tülli minna, Pearu jõi end kõrtsis täis, läks koju naist ja lapsi peksma, uus sulane astus vahele, sai Pearust jagu, hommikul ärgates käitus peremees nii, nagu poleks midagi olnudki, kuid hakkas sulast tööga kiusama, lõpuks ei andnud enam süüa ka - Sellepeale läks Jaagup Andreselt nõu küsima, mida teha, mispeale Pearu vihastas ja sulase välja viskas
  • 9. - Jaagup läks ajutiselt Eesperre elama, hakkas Pearuga kohtuvahet käima, et oma palka välja nõuda, kuid Pearu valetas ja usuti pigem teda ja tema tunnistajaid, tegi ettepaneku, et nii kui Jaagup andeks palub, maksab Pearu talle palga välja, kuid seda sulane ei teinud, peremees pakkus sulasele jooki, kuid ka selles Jaagup keeldus, lõpuks saatis Pearu sulase perse, maksis raha välja, samas nõudis ikka, et Jaagup ta pitsist jooks, jõuti kokkuleppele, et samal ajal kui Pearu annab viimase raha, rüüpab Jaagup pitsist, nii tehtigi ja sõlmiti rahu ning Jaagup jäi siiski Pearu sulaseks edasi - Pearu mõtles välja uue plaani kuidas sulast kiusata, korraldas kõrtsist tulles kodus draama nii, et Jaagup jälle perele appi läheks, kuid siis hakkas peremees ise karjuma ja ohvrit mängima ning jooksis Eesperre, väites, et sulane tahab teda tappa, Andres naabrit siiski uskuma ei jäänud, Pearu hakkas sulasega kohut käima, Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt - Jaagup ei jätnud kätte maksmata, saatis öösel oma sõbrad Pearut läbi peksma, kui too kõrtsist tuli, lõpuks oli Andres see, kes naabrimehe koju vedas ning talle arsti kutsus - Kaua läks aega, kuni Pearu taas jalad alla sai, Vargamäel oli seni hea rahulik - Kui Oru Pearu jälle terve oli läks ta kõrtsi ja tuli sealt jälle mölluga koju nii, et tema eit Eesperre varjule põgenes, Pearu läks järgi, Andres üritas algul heaga naabrile mõistust pähe panna ja teda maha rahustada, kuid ei õnnestunud, Pearu oli ikka agressiivne, lõpuks kui Pearu Andrest jalaga lõi, läks ka Andres vihaseks ja virutas vastu ning viskas oma majast välja - varsti kuuldus jälle õuest Pearu kisamist, oli keset tänavat pussnuga käes ja kutsus Andrest endaga võitlema, Andres hetkeks isegi mõtles sellele, kuid Krõõt muutis ta meelt ja ta tuli tagasi tuppa, peagi jäi ka Pearu vait ja kadus XVII - Üleaedsete suhted olid pingelised, talvel puutusid nad kokku vaid ühisel taliteel, kuid Pearu ehitas sellele ühel päeval aia ette, et Andres sellel enam käia ei saaks, Andres aga võttis kirve ja raius aia maha, lõpuks tegi Andres endale oma tee - Krõõt ootas neljandat last, oli väga kurnatud, sauna-Mari käis tal abis, ootas ka ise teist last, Mari sai tütre ning Krõõt lõpuks suure tugeva poja - Krõõt tundis, et hakkab surema, palus isegi Mari, et kui midagi juhtub, võtaks too tema laste eest hoolitsemise üle, ka Andres märkas naise kehva olukorda, hakkas elu üle järgi mõtlema, tundis süümekaid, et oli naist nii palju koormanud, Krõõt tundis, et poja sünnitamine võttis hinge - Krõõt suri, Andrese palvetest ja lubadustest vanajumalale polnud kasu, kõik nutsid peale Andrese, Oru-eit tuli vaatama, mis naabrite juures toimub, kuulis kurvast uudisest, jäi veidikeseks saunanaistele abiks - Andres hakkas naisele kirstu tegema, kuid otsustas siis Meistri-Antsu kutsuda, kes selles töös osav oli - Mari imetas ka Krõõda poega, oli perele suureks abiks
  • 10. - Matusel oli palju inimesi, kes olid tulnud Krõõta ära saatma, kõik nutsid, isegi Pearu, Pearu oli isegi tee siledaks teinud, et vankriga parem sõita oleks - õhtul olid kõik mehed juba veidi lõbusamas tujus, sest napsitati palju, Oru Pearu kiitis jällegi Krõõta ja ütles Andresele, et tal oli väärt eit, teist sellist ei leidu, Pearu muretses, et kes neid nüüd Andresega lepitama hakkab kui Krõõta enam ei ole, nuttis palju XVIII - Andres mõtles, et kui poleks Jussi lasknud sauna, poleks praegu neil lapsi ja Mari võiks talle uueks perenaiseks olla, sest ta saab siin kõigi toimetustega nii hästi hakkama ja seda oli ka Krõõt tahtnud - Juss tunneb Marist saunas puudust, muretseb, ega naine tahagi Andresele perenaiseks minna, aga Mari eitab seda, ütles et ei kahetse Jussiga abiellumist - Andres eriti suure innuga uut perenaist ei otsinud, oli rahul Mariga, kuid teadis samas, et asi igavesti nii jääda ei saa - Juss läks jõulude esimesel pühal üksi kirikusse, sest naisel oli nii palju toimetusi, et tema ei saanud. Teisel pühal läks ka Andres, kuid kutsus endaga Mari kaasa, pakkus, et saunatädi võib lapsi paariks tunniks hoidma tulla, et Mari ka hinge tõmmata saaks, ja nii sündiski - Mindi hobuse ja vankriga, Juss luuras neid metsast, oli armukade - Kui kirikust tagasi tuldi jäi Mari lapsi imetama, Juss oli kurb ja vaikne, saunatädi üritas poisiga juttu teha, aga Jussil polnud midagi vastata, lõpuks läks noormees ka peresse vaatama, mis seal toimub, sauna-Madis manitses saunaeite, et see oma nina teiste asjadesse topib, eit ütles et tal Jussist kahju, kuid see Madist ei kõigutanud, käskis siiski vait olla ja eemale hoida - Juss tahtis Marilt aru pärida, miks naine peremehega läks kirikusse aga temaga mitte, küll aga tuli tema etteheitvast küsimusest mitu uut küsimust ja nii jäi asi lahtiseks, Mari ütles mehele, et kui ta too ei taha, et Mari peremehega kirikus käiks, siis ta enam ei lähe ka - Andres pani Mari ebameeldivasse olukorda, sest rääkis sama juttu nagu Krõõt, et Mari oleks talle hea perenaine ja lastele hea ema, kuid Maril on juba Juss ja omal 2 last ja Jussist ta ka lahti öelda ei taha - ühel õhtul mindi kõrtsi, Andres ja Pearu said seal kokku, kui piisavalt oli joodud, hakkas Peatu nokkima, küsis naabrilt, miks ta oma sulaselt naise ära võttis, Andres andis Pearule seepeale lõuga ja lahkus kõrtsist - Jussi jäi häirima, et Andres oli Mari pärast kõrtsis kakelnud, läks Mariga rääkima, et tahab, et naine kohe perest ära tuleks, Mari puikles vastu kuid läks Andresega rääkima, Juss pidi peremehe jutule minema, mehed rääkisid pikalt ja lõppotsus oli see, et Mari võib veel perre jääda, kuid Andres peab endale kiiremas korras uue perenaise otsima - Pearu kaevas Andrese kõrtsikakluse pärast kohtusse, Andres kaotas, sai rahatrahvi ja pidi 2 päeva vee ja leiva peal elama - Andrese äraoleku ajal käis Juss naist palumas, et too kohe koju tuleks, Mari siiski keeldus
  • 11. - õhtul hilja jõudis ka Andres koju, jalg verine, oli kukkunud, Mari puhastas jala, pani sidemesse, Andres moosis ikka Mari endale perenaiseks, naine ütles et peremees nii ei räägiks, Mari tundis et kõik kasvab tal üle pea ja asjad tuleb lõpuks ära klaarida XIX - Jussil kasvas ka kõik üle pea, ei suutnud rahulikult uinuda, võttis pussi ja lahkus saunamajast, läks metsa, kohta kust oli luuranud Andrese ja Mari järele - Juss tahtis koju minevat Andrest selga pussitada, kuid komistas ja teda noaga jalga, ise hüppas metsa ja viskas pussi ära, lonkis kodu poole, pani kuuseotsa nööri ning poos end üles - Jussi leidis Madis, kes sellest ka pererahvale teatama läks, joosti vaatama, v.a Andres, kellel oma jala pärast liikuda polnud mõistlik, Mari oli väga kurb, oleks tahtnud end selle sama silmusega üles puua, kui poleks olnud lapsi - jälle tuli Meistri-Ants Eesperre kirstu tegema, matused olid kurvad, selles osalesid vaid pererahvas ja Hundipalu Tiit ning Aaseme Aadu, saunatädi tahtis ka, kuid tema pidi lapsi hoidma jääma, Mari jaoks maeti Jussi nagu koera, surnuaia puude taha, ilma kirikukellade ja kirikuisa sõnadeta, kuigi Mari seda palunud oli - siiski oli Andresel niipalju südant, et võttis ise palveraamatu ja laulis Jussile ning luges palvet - Mari oli plaaninud pärast Jussi matmist perest ja Vargamäelt lahkuda, kuid kui Andres ise, ilma Mari palveta, hakkas Jussile laulma ja korraldas väärikamad matused, läks see tüdrukule väga hinge ja nii jäigi ta sinna edasi XX - Andres ja Mari käivad koos hobusega surnuaial, kumbki oma endise kallima haual - Pearu tuli jälle purjuspeaga Eesperesse, tuli lepitust otsima Andresega ja ka Mariga, et oli kõrtsis nii käitunud, tundis Jussi ja Krõõda surmapuhul kaasa, oli kurb, et teda matustele ei kutsutud, oleks olnud meeleldi nõus ka kõnet Jussile pidama - kohtus väikese Andresega, küsis kas temast saab ka nii kõva mees nagu ta isa - Andres uskus, et Pearu ei tulnud andekspalumise eesmärgil sinna, vaid tegelikult tahtis lihtsalt näha kuidas Mari ja Andres elavad - tuli kevad ja Pearu hakkas taas naabriga tüli kiskuma, juhtus nii, et Pearu oli oma hobuse ja vankriga sõitnud keset Eespere rukkipõldu ja magas selles, kutsuti Oru eit, kes mehe koju pidi vedama, mehe vabanduseks oli aga see, et tema olevat purjus olnud ja magama jäänud ning hobune oma teed läinud, mindi jälle kohtusse, kus Andres võitis ja Pearu sai raskema karistuse - Hiljem mindi kõrtsi asju klaarima, Pearu ei mäletanud, kuidas rukkipõllule saanud oli, Andres väitis teadvat, kuid tahtis oma tarkuse eest raha, Pearu oli nõus 30 rubla maksma, kui Andres talle vastu oma ausad sõnad annab, millega Pearu võiks teha mida soovib, Andres sosistas Pearule tõe kõrva, see ärritas naabrit, sest tema oli tahtnud et kõik kuuleks, peeti kõrtsikohut kus kohtunikuks oli kõrtsmik, Andres teatas, et tema Pearu raha ei tahagi, jätku
  • 12. kõrtsmik see endale ja andku kõigile mida nad soovivad, seega otsustas rahvas Andrese võitjas ja Pearu kaotajaks - Pearu pidas Andrest ausaks meheks, kuid nüüd hakkas ka Andres krutskeid tegema, Pearu oli vihane, üritas sõnadega naabrit provotseerida, kuid asjatult, lõpuks läks kallale ja kähmlesid - Andrese habe oli katkutud ja nägu kriimustatud, hoidis habemetükid alles, et kohtule tõestada, seejärel läks koju, tundis rõõmu, et oli saanud Pearule vastavalt kätte maksta XXI - Andres tuli kõrtsist, Mari ärkas selle peale, läks talle vastu - Andres pakkus Marile juua, tüdruk ei tahtnud, kuid peremehe surumise peale siiski võttis, Andres haaras Marilt ümbert kinni ja ütles, et enam teda lahti ei lase ning et tahab teda endale laste emaks ja perenaiseks, Mari oli tõrjuv, suutis jutu mujale viia pärides kõrtsis toimunu kohta - Andres tunnistas Marile, et oli ise see, kes viis naabrimehe oma rukkisse, ka rääkis ta neiule, et Juss oli see, kes teda tol ööl jalga pussitas - Andres tahtis, et Mari ikka tema perenaiseks hakkas ja et nad koos lapsed üles kasvataks, Mari lastest saaks ka perelapsed, Andres võttis neiu sülle ja viis tagakambrisse - Mari käis järgmisel pühapäeval Jussi haual ja luges 3 issameiet ning sai siis veidi rahu - Lõpuks otsustas Andresega õpetaja juurde minna (abielluda) XXII - kirikuõpetaja noomis Andrest ja Mari, et nad on patused, mees joob ja laaberdab kõrtsis, naine aga lesk, kes enne abielu juba maganud uuega - Lõpuks õpetaja andis armu ja lasi neil siiski abielluda, kuna oli tulemas laps ja kirikuõpetaja et tahtnud et laps peaks kannatama vanemate pattude pärast - Andres ja Mari mõtlesid, et kuidas kirikuõpetaja nii hästi nende elust teab, tuli välja, et latataraks oli olnud saunaeit, kes kirikumõisas klatšimas käis - Käidi ka teist korda kirikuõpetaja juures noomitusi saamas, kuid ka luba laulatuseks - Pulma ilmusid ka kutsumata külapoisid, nende seas Laulu-Lullu, kes saladuslikult Andresest, Marist ja Jussist laulma hakkas, mis peale Andres vihastas, ja poisid välja viskas, Lullu lubas kätte maksta - Mari päris, millest laul rääkis, Andres mainis kaudselt, Maril õnnestus hiljem laulu sõnad leida ning need läbi lugeda, laul tekitas tüdrukus halva tunde XXIII - Mari samamoodi koguaeg nukker nagu Krõõtki, pole enam rõõmus, Andres pakkus uue tüdruku võtmist, kes oleks naisele abiks, kuid Mari keeldus
  • 13. - Kõrtsis oli ikka veel viinaraha kõrtsmiku käes hoiul, tahtis selles lahti saada, mehed hakkasid jooma, Pearu ja Andrese vahel läks jälle nokkimiseks, jutt läks Lullu laulule, mille sisu teadsid pms kõik, tuli välja, et Pearu oli see, kes selle laulu taga oli ja Lullu seda pulma laulma saatis, kättemaksuks Andrese vingerpusside eest - Tuli ka välja, et Marini on laul jõudnud, kuid Andres oli naises pettunud, et ta mehele midagi rääkinud polnud, Andres rääkis ju Marile kõike - Mari peapesu algas järgmisel päeval, Andres nõudis laulusõnu, kuid Mari otsustas valetada, et sama saladuslikult kui need sinna ilmusid on need ka sealt kadunud, Andres ei uskunud Mari ja oli valmis talle rihmaga andma, kuid lapsed jooksid kisades Mari ümber ja niisiis Andres ei löönud, Mari tundis end oma vale pärast halvasti ja viis hiljem mehele siiski selle laulu - Andres rääkis naisele, et ta käitub ikka nagu sauna-Mari mitte nagu perenaine, Krõõt niimoodi asju tema eest ei varjanud ja tühise asja pärast süda ei vaevanud, need sõnad mõjusid Marile raskelt, ta tundis alaväärsust ja käis Vargamäel edasi nukra näoga XXIV - Andres karistas saunatädi ja tegi temalegi suure peapesu selle eest, et too selline latatara oli - Andres noomis ka saunatädi meest Madist, et too oma naise suud kinni ei suuda hoida, Madis ei teadnud asjast midagi, Andres ähvardas, et kui midagi sellist peaks veel korduma, viskab ta nad välja - Madis läks koju ja sõimas ning peksis naist rihmaga, mõned korrad ka koos pandlaga, naine lubas elulõpuni vait olla, ent oli endiselt ennast täis, et milleks talle see suu siis antud on, Madis lubas, et enne näeb ta vaeva naise peksmisega, kui uue ulualuse otsimisega - Perre tuli uus noor rõõmsameelne tüdruk ja ka uus sulane - Mari ja Andres said poja, nimeks sai Indrek, oli nääpsuke ja nõrgem, kuid Andres uskus, et pojast tuleb tark poiss ja see saab kirikuõpetajaks, pojale ristiisaks sai Hundipalu Tiit XXV - Talus oli 7 last: Krõõda 3 tütart – Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja veel Jussi lapsed – Juku ja Kata - Indrekut hoiavad enamjaolt Liisi ja Maret, kes venda vahel näpistavad nii et see nutma hakkab, mis peale tuleb Mari poissi hoidma - kopli-Vargamäel on laste ühine majapidamine, sellest võtab osa ka karja-Atu, lastel omad põllud, kraavid, loomad, kohtud jms, peamine suur töömees, kes enda õlul kõike kannab on Atu, mäng peab alatihti Liisi ja Mareti jaoks pooleli jääma, sest peavad minema last hoidma - Andresel palju tööd, sest nagu on lapsi juurde tulnud, keda toitma peab, on ka loomi ja seega on vaja rohkem heina teha ja põldu harida - Majandus tõusis, viinavabrikud tahtsid järjest rohkem kartuleid, et alkoholi teha, need kes oma kartulit müüsid said palju raha ja käisid seda kõrtsis laiaks löömas, Andres aga nende hulka ei kuulunud, sest ta käis harva kõrtsis ja joomisega ei tegelenud, see oli nö vaesuse märgiks
  • 14. - Pearu hakkas kord kõrtsis Andresega jälle ärplema, et näidata oma rikkust, Andres kavaldas mehe jälle üle, ladudes võõrast rahakotist sajalisi lauale - Pearu läks saksatuppa, kus oli ka Kassiaru Jaska, väga rikas mees, hakkasid koos kõrtsis olevatele peremeestele viina välja tegema, üritades näidata oma raha ja võimu - Koju minnes hakkas Pearu peenutsema ja käituma nii, nagu oleks ta sama uhke mees nagu Jaska, lasi naisel kapukaid tuua taldrikul, panna need kirikukinnastega endale jalga, peensus tegi Oru-eidele muret XXVI - Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul muutunud, enam ei tulnud kambrite ehitamise ajal Oru mehed ja hobused appi, oma vahel räägiti vaid väljas, teiste keskel - Läbi said omavahel vaid pere lapsed, kes salaja koos mängisid, tüdrukud viivad salaja poistele saepuru ja laaste kambrite ehituseks, loodavad, et poisid on ausad ja toovad ka neile kui vaja läheb, Liisi suhtub poistesse umbusklikult, sest kunagi viisid nad neile saia, aga poisid lubatut vastu ei toonud, tegid selle nüüd tasa tuues karaskit - Mari hakkab tütreid otsima ja leiab nad aia äärest, tüdrukud tunnistavad emale kõike, tüdrukud ütlevad Marile, et Oru Joosep rääkivat, et Mari pole üldse nende emagi, Mari tunnistab Liisile tõtt, lubab lastel edasi saepuru ja laastu kanda, kuid tütred peavad edaspidi tema vastu ausad olema, lubab Andresele mitte rääkida - laste jalgu pidi iga õhtu pesema ja ploomirasvaga määrima, sest need olid õues nii mustaks ja katki joostud - Maret ja Liisi poistele enam palju saepuru viia ei saanu, sest ema ütles et neil endal on ka vaja, kuid olid valmis viima kuusekoort ja oma vana toa puupakke jms, millest poisid samuti huvitatud olid - Poisid ehitasid endale materjalidest kindluseid ja mägesid - tööd oli pererahval endiselt väga palju, puhata ei olnud aega, põllul oli palju kive, mida pidi koguaeg korjama, ka kaevatud kraavid ummistuvad koguaeg, Andresel tunne nagu peaks kõike otsast peale tegema igal aastal ja nii surmani välja XXVII - sündis uus poeg, nimeks sai Ants - Andres ja Mari vaidlevad, kumb ennem korda teha ja valmis ehitada kas laudad või aidad - hakati õlut tegema, tehti ka liigsed lambad lihaks, tapeti ka sigu - nelipühad Eesperes pidid tänavu eriti pidulikud olema varrude tõttu, lisaks erinevale lihale ja õllele küpsetati saiu, sepikut, leiba, vorsti, sülti - lapsed said esimesel pühal koju jääda ega pidanudki karja minema - Varrulisi oli kutsutud suur hulk, isegi Oru Pearu oma pere ja sulase ning tüdrukuga - lapse ristijaks tuli köster kohale, rahvast oli nii palju, et ei mahtunud ühte tuppa äragi, pühatalitus oli ilus, pärast istuti pikka pidulauda
  • 15. - lauas jutustati, vaieldi, naerdi, lauldi - ka Pearu suutis tempe teha, võttis endalt rätsepa õmmeldud püksid jalas ja pani need talle pähe, lasi naisel kodust uued tuua, teistele naistele ei meeldinud, et Pearu niiviisi paljaste säärtega oli ja need andsid talle vitsa, Pearu tempude peale köster ja rätsep lahkusid peolt - Köstri asemel hakkas jutustama Hundipalu Tiit, mõne ajapärast jäid aga teised peomehed laua äärde jutu saatel magama, kui Tiit jutustamise lõpetas, ärkas Pearu ja ajas ka teised üles ning jutuvada läks edasi - Alles hommikul hakkasid mehed ära vajuma kui päike juba tõusis, Oru-eit vedas oma mehe koju magama XXVIII - õnnetu talv, kõik sai alguse Kassiarult, kui Jaska lapsed haigeks jäid ja tema 2 last surid, tehti matused, mille järel järgmised kaksikud surid, järele jäi vaid imik Maali - haigeks jäid lapsed ka Orul, Hundipalul, Ämmasool ja Raval, igal pool sai mõni laps surma, teiste matustele enam ei jõutudki, sest pidi enda omade eest viimast hoolt kandma - Orul suri 2 väiksemat last, Hundipalul samuti 2, Raval suri 1 poeg, Kukesaare Jaanil tütar, Võõsiku Anna laps ja Ämmasoo kusti oma, oli pikk matuserong - lastehaigusesse suri ka üks täiskasvanu, Võlla Kaie, kuid temagi oli iseloomult lapsik - ei teatud põhjust, miks peresid niiviisi karistati, viimaks kõigi silmad avanesid, üks joodiks oli laadateel surma saanud, kuulati üle laadalised, nende seas kõik need pered, kelle lapsed nüüd surid, kuid Jaskat arvati olema selle surma süüdlaseks ja seega karistati tema lapsi enim - ka jõudis haigus Eespereni, surid Juku ja Kata ning Anni, Andres küll tookord laadal polnud, kuid nende laste suremise põhjuseks arvati Jussi surma ajamist, Mari nuttis palju, üritas laste eest nuttu varjata, kuid vahel ikka nähti, temaga koos nuttis väike Innu (Indrek) - toimusid matused, Mari mattis tol päeval ka oma mineviku, saunatädi arvas aga, et laste surm on Marile paras patupalk - õues oli tugev tuisk, Liisi ja Maret jooksid vanemate kirikus olemise ajal salaja paljana lumme, teised lapsed järgnesid, aga riietega - Liisi, Maret ja Anni jäid haigeks, saunatädi ja tüdruk said õiendada, et lapsi piisavalt hästi ei jälginud, Anni suri - hiljem jutustasid õed ka vendadele oma salajasi seiklusi lumes - pärast lumes hullamist ja Anni surma pidid lapsed väga soojalt igal pool käima, uksed ja aknad avanesid lastele alles kevadel kui oli soojem - ilusam ja õnnelikum aeg on Vargamäelt mööda läinud XXIX - Vargamäe oli pärast laste surmasid vaiksemaks jäänud, ei lõõbitud ja joodud kõrtsis enam nii palju, tülitsemised jäid naabrite vahel ära, pühapäeviti oli palju emasid-isasid surnuaial
  • 16. - Andrest häirib, et Mari koguaeg Jussi nende elus hoiab ja tema pärast nutab, koguaeg tema haual käib, Andres tahaks näha peale nutmise ka naeratust oma naise näol - tehti palju tööd, sest see oli ainukene ajaviide, ainuke lohutaja - sulane Jaagup oli armunud Põlluotsa talutütresse Roosisse, ostis omale pilli ja mängib neiu pärast, neiu oli ilus, paljud poisid jooksid ta järele, Jaagup käis tema juures akna kaudu - Teistele poistele ei meeldinud, et Jaagup nende Roosi juures käis, kui Jaagup vahele jääks, peksaksid need ta läbi, kord olekski ta jäänud, kuid Roosi aitas Jaagupil põgeneda, teisel korral nii hästi ei läinud ja poisid peksid Jaagupi läbi nii, et teine vaid roomates koju sai, pererahvas põetas sulast - Jaagup magas tüdruku Miina voodis, kui teda põetati, hiljem puges ka Miina voodisse Jaagupi juurde, et soojem oleks, tollest ööst jäi Miina Jaagupist rasedaks - varem oli Jaagup kroonu eest põgenenud, end selle nimel näljutanud, kuid nüüd hakkas ta jõudsalt sööma, et kroonusse saada, arvatavasti selle pärast, et Miinast ja lapsest pääseda - Miina sai aru, et Jaagup seda tema pärast teinud oli, ütles poisile, et ega ta tahtnudki, et Jaagup nüüd ta ära kosiks ja pere toitma hakkaks, Miina tahtis ainult last XXX - kui kroonu oli läbi, naasis Jaagup Miina juurde, rääkis sellest ka pererahvale, rikkus jälle enda tervist, et kroonust ära saada - Andres sai kõrtsis kokku Matuga ja kutsus ta endale sulaseks, Matu tuli (varem oli karjane) - Mari otsustas Jussi haua külastamise lõpetada, et näidata oma mehele, et Juss ei pea nende vahel olema, kuid Andres mõistis siiski, et hoolimata sellest, et Mari enam haual ei käi, on tal ikka Juss koguaeg peas, Mari endiselt nukker koguaeg - Pearu kiskus jälle tüli, ta kaevas piiripeenrad üles ja nihutas neid Andrese maa poole, kuid Matu abiga pani Andres need tagasi, algas jälle vaidlus ja kohtus võitlemine, Pearu oli jälle vägivaldne selle tõttu ja peksis kodus naist ja lapsi, naine jooksis Eesperre varjule - Andrese ja Mari suur tüli, Andres peksis Mari, Indrek nägi pealt, jooksis ema juurde, ei mõistnud isa tegu, Mari oli pärast seda kehvas olekus, Mari sai aru, et see oli Jussi eest - Vargamäel endiselt nukker meeleolu, rõõm endiselt kadunud - Pearu tekitas veel tüli, pani orgid kraavi kaldale, kus nende otsa takerduti, Matu kaevas need välja, kuid Pearu ajas kiusu ja pani uued tagasi, Matu kiskus need taas välja ja tegi Pearule tagasi, pannes need tema maale, et mees oma jalad ka ära lõhuks, mis ka juhtus, Pearu sai väga vihaseks - Pearu ajas kiusu ka soosillal, mille oli kunagi Krõõda auks korda teinud, rüüstas nüüd seda nii, et sopase ilmaga silda ületada oli võimatu, kuid Matu kavaldas naabri taas üle ka sillaga nii, et too sinna kõrtsist tulles kinni jäi ja karjuma hakkas, Andres ja Matu pakkusid talle isegi oma abi, kuid mees oli siiski nii kangekaelne et keeldus ja jäi oma mehi ootama XXXI
  • 17. - Matu rääkis Indrekule ja väiksele Andresele, milliseid trikke ta kunagi tegi, poisid proovisid järele teha, kuid ei suutnud ja seega arvasid, et Matu valetab, nad proovisid tuulega puu latva ronida ja seal kõikuda, väikest Andrest häiris, kui Indrek rääkis millestki sellisest mida tema ei mõistnud, laste mõttemaailmad ja arusaamad asjadest olid väga erinevad - Kord mängisid poisid koos ussiga, viskasid selle sipelgapessa, alguses sõi uss palju sipelgaid, kuid siis langes ise saagiks, Indrek otsustas, et enam nii ei tee - vennad kaklesid tihti, mindi vanemate juurde, kuid õigust ikka jalule ei saadud, sest Mari oli alati Indreku poolt ja Andres väikese Andrese poolt - Andres tahtis veel usse piinata, pani ühe piimapudelisse ja tahtis et too sinna ära sureks, ei õnnestunud, lõpuks lõhkus pudeli ja tappis ise ussi, kuna piimapudeleid oli seetõttu katki läinud siis polnud neid enam võtta, Indrek rääkis emale kogu loo ära ja väike Andres sai selle eest karistada - Andres tahtis vennale kätte maksta, et ta emale ära kitus, kord oli kartulivõtt, väike Andres tahtis emaga mängida, kuid too oli omades mõtetes, sellepeale pani Andres venna mütsi mulda täis ja viskas selle kartulite vahele, venna teguviis ärritas Indrekut ja ta võttis suure kivi, et sellega Andrest visata, kuid parajal hetkel kükitas vend alla ja kiviga sai pihta hoopis ema, kes kukkus selle peale, Indrek vabandas pikalt ema ees, isegi aasta hiljem küsis ta, kas see koht ikka valutab - Indrek ja Mari muutusid veelgi lähedasemaks, Andres tundis seepeale, et ei kuulukski nagu sinna perre, vennad kaugenesid teineteisest XXXII - Andres ja Mari olid endiselt nukker paar, neile ei valmistanud enam isegi rõõmu lauda ja aedade valmissaamine, kõigega meenus neile raske töö ja vaev, mis on nähtud asjade nimel, ei leidunud kohta, kus nad rõõmsad oleksid olnud - Vanadel inimestel kurvem elu kui noortel, kes on rõõmsad ja kellel on kergem - poisid meisterdasid kodus valmis igasugu vajalikke asju: hooneid, korstna, ahju, õed (Liisi ja Maret) olid aga nö tüdrukud, väikesest Andresest sai sulane, kõik pereliikmed said oma rolli, pidid tööd tegema - Andrest häiris, kui tütred tahtsid kuskil pidutseda ja tantsida, keelas neid, samal ajal aga Mari aitas tüdrukutel kodust välja saada valetades nendega midagi kokku, Mari ei tahtnud küll valetada, aga laste õnn ja rõõm oli talle olulisem - Pearu poja Joosepi ja Eespere Liisi vahel hakkas midagi tekkima (noor armastus), tahtsid salaja kokku saada, sest Andres ju tütrel Oru poistega suhelda ei lubanud ja ka Pearu mitte, kokkusaamine oli keeruline, sest koer Pollo ei sallinud Joosepi, koer kõrvaldati, et saaks koos olla, perre võeti uus koer Muska, kuid see sallis Joosepi veelgi vähem, noortel õnnestus siiski vahel kohtuda, vahel ei saanud Liisi kodust ära joosta et poisiga kohtuda ja nii jäi vahel Joosep pikalt ootama tüdrukut, keda ei tulnudki, noorte probleemiks kujunes ka see, et Joosep pidi kroonusse minema, lubasid teineteist ära oodata, tahtsid pärast seda koos Vargamäelt põgeneda, nende lemmikkohaks kujunes palgivirn, kus nad tihti koos aega veetsid XXXIII
  • 18. - Indrek ja Andres ei kakelnud enam nii palju, sest Andres oli sulaseks ja Indrek sai rahulikult karjas olla - Indrek käis Antsuga tihti kalal, talle meeldis kalapüüdmine, oli kannatlik laps, meeldis istuda ja oodata, Ants seevastu oli aga kärsitum, lahkus püügilt, sest ei jõudnud enam oodata, samas kui Indrek istus tunde ja püüdis kala - Pearul oli tütar Riia, kellel omakorda oli kass, keda ta igale poole kaasa taris, Indrekule tüdruk meeldis ja nad rääkisid juttu, Indrek näitas Riiale kui palju linnupesi siin on, kuid ühel päeval selgus, et pesad on tühjaksjäänud, koer Muska võttis jälje üles ja nii sai Indrek teada, et rüüstajaks oli olnud Riia kass, tüdruk käitus, nagu ei teaks ta midagi, kuid poiss mõtles kavalusega asja tõestada - Indrek näitas meelega veel Riiale üht linnupesa ja plaanis siis luurele jääda, tema plaan õnnestus, tüdruk tuligi oma kassiga ja söötis talle pojad sisse, Indrek tahtis Millit laenata, ettekäändeks tõi, et tahab kassiga lihtsalt mängida, kuid Riia hakkas kahtlustama ja ei tahtnud siiski kassi poisile anda, hoides kassil peast kinni, lapsed sikutasid kassi kuni Riial lõpuks kassi pea käte vahel libises, sel hetkel kargas ka Muska kassi kallale, võttes ta oma lõugade vahele ja raputades teda, kass suri, tüdruk oli vihane ja kurb, nad matsid kassi maha, Indrek lubas talle isegi risti teha, kuid järgmiseks päevaks oli Muska kassi välja kaevanud ja selle talu juurde toonud, nii pidid lapsed ta uuesti matma, kuid kordus sama asi, lõpuks otsustasid pere poisid kassi ära põletada, et probleem lahendada, Riia tuli imeliku haisu kohta poistelt pärima, kuid need vaikisid, tüdruk hakkas oma kassist ilusaid asju rääkima ning selle peale murdus Indrek, kes neiule kõik ära rääkis XXXIV - naabrid ei käinud omavahel enam üldse läbi, isegi Tiiu ja Kadri ristimisele Pearut ei kutsutud, samuti ei kutsutud Mäe pere Jüri ristimisele, kuid lapsed suhtlesid salaja - Liisi andis Joosepile ükskord saia, noored istusid ja ajasid juttu - Kroonust oli Joosep pääsenud täna Liisi soovitusele, ta tõmbas liisku vasaku käega - jõululaupäeval mindi kirikusse, Tiiu ja Kadri jäid kodu hoidma, Liine oli kirikus esimest korda, vaatas uudishimulikult koguaeg ringi, Joosep võttis Liine sülle, et ta midagi näeks ka, Liisi võttis sülle aga Joosepi väikevenna - Liine päris kõige kohta mis kirikus oli, eriti kuuse - Koju minema hakates hakkasid nende aisades kellad helisema, see oli Joosepi tehtud, nii sõideti koju kellade saatel - kodus olid valmis küpsetatud jõuluroad, uks oli veidi irvakil, et toss välja läheks, irvakil ukse läbi lipsas sisse aga naabri koer Valtu, Andres ajas koera välja, peksis teda, kuid see suutis ennem oma poriste käppadega palveraamatu peale astuda, plekki välja ei saadud - jõulud möödusid üsna tõsiselt, kuid tehti siiski paar mängu ka, väike Andres uhkeldas oma jõuga ning peale söömist „võistles ta isaga mustlast“, isa muidugi võitis, Andres noomis poissi uhkustamise pärast, hiljem mängiti ka „Kingsepa silma peast torkamist“, selle mängu võitis väike Andres XXXV
  • 19. - Valtu pärast hakati taas kohut käima, koer oli jäänud poolpimedaks, ta karv oli kole ja kuulmine puudus, kohus otsustas aga et kumbki midagi maksma ei pea - Kord kõrtsis mindi jälle tülli, Pearu rääkis, et Liisi magab tema pojaga ja on lits, Andres ei uskunud, sest tema ju asjast midagi ei teadnud, Mari oli ju seda salajas hoidnud, andis naabrile lubaduse, et kui jutt vastab tõele siis lööb ta tüdruku majast välja, kui vale, lööb Pearu maha, Andres hakkas juba kohe selle jutu peale Pearule kallale minema, aga tollel õnnestus kõrtsmiku taha varjuda - Koju minnes oli Andres vihane, kuid samas hakkas mõtlema, et kui Liisi ja Joosep abielluks, saaks tema Tagapere perekonna enda kätte, kuna Pearu pärandaks talu ju Joosepile ja seega saaks Andres kogu Vargamäe enda käsutusse - Koju jõudes uuris ta asja naiselt ja siis ka tütrelt, Liisi teatas ka, et ei loobu Joosepist, ükskõik mida isa ka teeks - Andres käskis noortel endale koha leida, kui nad seda ei tee, siis abielluda nad ei või, Liisi aga teatas, et ei taha üldse Vargamäel elada, sest siin on halvad mälestused ja kõik on omavahel riius koguaeg - Räägiti koha pärimisest, Pearu ähvardas poega, et kui too Liisiga abiellub, siis ta talu ei saa, Joosep seda aga ei soovigi, tahab ka ära minna Vargamäelt - Liisi ei tahtnud, et isa tema ja Joosepi abielu vastu oleks, selleks mõtles, et nad võiksid kohe lapsed saada - Andrest haavas see jutt - Tütred ei käinud enam eriti pidudel, neid vaadati halvustavalt, Liisi jäigi rasedaks, lootis, et see muudab isa meelt ja ta on aktsepteerivam tema ja Joosepi suhtes, kuid isa sõimas tütre läbi ja viskas ta kodust välja, Tagaperre ta elama minna ei saanud, sest see oleks isa veel rohkem endast välja viinud, otsustas minna sauna elama kuni asjad maha rahunevad XXXVI - Liisil oli saunas isegi hea elada, sest ei pidanud otseselt tööd tegema, istus toas - Andres ja Pearu hakkasid võidu tööd rügama, et jälle oma tugevusega üksteist üle trumbata - Sauna-Madis lohutab Liisit, et tegelikult on ju Andresel paljudes asjades õigus ja ta on hea isa, eks ta ajapikku muutub ka leebemaks - Saunatädi hakkasid huvitama nüüd Liisi ja Joosep, tahtis jälle hakata klatšima - Joosep saatis oma vennad tüdrukutele juurde kellasid helistama nii nagu mindaks kosja, see ajas tüdrukud ärevile, jutustati, joodi, lauldi - kellade helinat kuulis ka Andres, kes selle peale välja tuli et uurida, kust heli tuleb, seda aga peremees ei mõistnud - Hommikul räägiti ka Marile, mis öösel toimunud oli, pakuti viina, Andres ei teadnud endiselt asjast midagi
  • 20. - Liisi ja Joosep läksid kirikuõpetaja juurde, et paluda end paari panna, kirikuõpetaja mõistis noori, alati oli ju nende kahe pere vahel pinged olnud - noorte pulmad olid tagasihoidlikud ja lihtsad, Andrest sel ajal polnud, ta sõitis vanemate juurde, pulmapeol hoidis Pearu Maretil ja Karlal silma peal, et need suhteid looma ei hakkaks, pulma pidu kestis mitu päeva, purjus Pearu hakkas Liisile tema emast rääkima, et kui ilus ja tubli naine see ikka oli, ning et tütar on emasse - sügisel kolisid Liisi ja Joosep Vargamäelt ära, kolisid Liisi onu juurde, kus anti neile tuba elamiseks, seal sündis ka nende esimene laps, poeg Joosep, Liisi lubas Vargamäele enam mitte kunagi tagasi tulla - kui tütar lahkus, palus Andres Maril tütrele midagi kaasa panna, ise peremees seda teha ei saanud, sest siis oleks ta nagu oma sõnu söönud ja seega pidi seda Mari tegema, Maril oli hea meel, et Andres lõpuks leebus - Kui Vargamäele asjadele järgi mindi, tahtis Liisi oma isa ees vabandada, kuid isa polnud parasjagu kodus, oli tööd tegemas, Liisi pidi lahkuma ilma isa ees vabandamata, oli kurb, sai aru, kui kallis Vargamäe talle tegelikult on XXXVII - pärast Liisi ja Joosepi lahkumist hakkasid pered nagu lagunema, ka teised lapsed hakkasid ära minema Vargamäelt, Maret pidi Liisit asendama, tundis muret, et tema õlule langeb kogu töö, sest kõik lapsed lähevad ära - üldiselt oli Vargamäe naabrite vahel kõik rahulik, sest mõlemad peremehed olid olukorrast löödud - ka Maret tahtis mehele minna, vigase jalaga Sassile, isa oli poisi suhtes umbusklik, kuid Maret oli valmis isa heakskiitu ootama, lõpuks nägi Andres tütres Krõõta, leebus ja leppis - majapidamisse tuli võtta uus tüdruk, sest mõlemad vanemad tütred olid kosja läinud, Indrek abielluma ei kihelenud, ta elas köstri juures ja teda huvitasid raamatud, mida köster talle soovitas, neist ta küll eriti aru ei saanud, kuid luges siiski, - kord tuli köstrile külla tema tütretütar, kes noormehele meeldima hakkas, Indrek tahtis näidata oma sõnaosavust, kuid ei leidnud õiget hetke - Indrekul läks kõht tühjaks ja ta hakkas endale liha praadima, Milli nägi seda pealt ja leidis, et Indrek ei oska õigesti seda teha, tegi ise liha valmis ja kõrvale kastet ka, hiljem läksid nad vilistamist ja norskamist õppima, Indrek armus tüdrukusse, Milli lasi poisil isegi oma juukseid katsuda - kui Milli emaga linna lahkus, saatis ta Indrekule kaardi, mis lõhnas nagu tema juuksed - koolis hakkas Indrekul veel paremini minema, köster tahtis poissi isegi linna kooli saata kui isa talle järele tuli, seda aga ei lubatud ja nii jäi Indrek veel aastaks köstri juurde, talle pakuti vallakirjutaja abilise kohta, Andres mõtles, kas annab pojale loa selleks saada või mitte, arutas seda Hundipalu Tiiduga, kes arvas, et nende lapsed nii kui nii Vargamäele jääda ei soovi, et las Andres laseb pojal minna, nii kui nii ta tallu jääda ei taha, nende lapsed unistavad nüüd linnaelust
  • 21. XXXVIII - Andres lubas siiski pojal vallakirjutaja abiliseks minna - Terve pere töötas, Mari tegelikult häiris, et Andres lapsi nii varakult tööle sunnib, kuid Andrest Mari arvamus ei kõigutanud - Noor Andres oli nüüd 19, Ants 13, Liine 11, Tiiu 8 ja Kadri kuuene - väikesest Andresest oli küla tugevaim mees saanud, katsus rammu teise tugeva poisiga, Eediga, kuid see jäi tookord alla ja kukkus pea veriseks, Eedi ei suutnud ka issameie meelde jätta ja seetõttu pidi olema 3. aastat leeris, lõpuks sai vabaks, Andres aga uhkustas oma rammuga, kõik neiud olid tema ümber - Kord oli Pearu hädas hobuse rauatamisega, Andres läks appi, sai hakkama ja seega polnud enam naabrite vahel probleemi, sai kangelaseks - noorele Andresele endale oli silma jäänud Kassiaru Jaska tütar Maali, kes oli tema silmis kõige ilusam, lubas Maalile, et kui kroonust tagasi tuleb ja Maali abielus peaks olema, lööb ta selle mehe maha - ka Ants oli Vargamäel au sees, sest oli väga nupukas - Andresele tegi muret poja külavahel ringi käimine - Vana Andres andis kord Antsule peksa, sest see jäi keset põldu magama ja tema süül läksid loomad rukkisse - enam Antsule usse tappa ei meeldinud nii nagu väiksena, kuid ühel korral veel tappis, kui uss teda hammustas - Ants kogus kuulsust Vargamäel sellega, et meisterdas kahvu vähkide püüdmiseks, mõrdu kalapüügiks, ka oskas ta konnadelt elusalt nahka maha võtta - Kirjutaja ja Indrek käisid iga aasta kord koos vähke püüdmas, see neil aga ei õnnestunud, sest alati joodi viina, mis ka laulu lahti kiskus - Andres kuulis, et järve põhjas olla vana laas, see hellitas mehes lootust, et kui sood kuivatada, võib sellele kohale kunagi uhke mets kasvada, hiljem unustas selle mõtte XXXXI - noorel Andresel oli ees kroonu minek - Pearu hakkas aga jälle vett paisutama ja seda loomulikult ka Andrese maale - vana Andres mõtles, et ehk peaks ühe kraavi veel vahele kaevama, kuid noorem leidis, et pole vaja ja ta ajab ise naabriga asjad joonde - Andres ja Ants läksid koos Pearu tammi juurde, Pearu ähvardas, et kui nad tammi lõhuvad, kaebab ta nad kohtusse, kuid Andres ütles, et tahavad lahti teha vaid oma poole, veel ähvardas Andres Pearut, et kui see uuesti tammi ehitab, saab ta teada, kes tegelikult noor Andres on, Pearu jättis asja sinna paika ja võitis Pearut kavalusega, vesi ju uhtus tegelikult ka Pearu osa minema
  • 22. - vana Andres lootis endiselt, et noorem tahab jääda ikka Vargamäele peremeheks, kuid viimane ei näidanud huvi üles - Indrek võttis vastu otsuse, et läheb linna kooli ja lahkub kirjutaja ametist, ema tunnustas teda, laenas vanematelt raha, kuid isa kinkis selle hoopis talle - Kui Indrek valmistus lahkuma, tuli ka ristiisa Tiit teda saatma, Andres viis venna ära - Andrese enda ära saatmine oli palju uhkem ja rahvarohkem, isa luges isegi palveraamatut, vana Andres küsis ka pojalt, kas ta plaanib tagasi tulla, sai eitava vastuse, - Noore Andrese vastus isale: „Isa, sina isegi ei armasta Vargamäed, sul on ainult kahju oma töövaeva võõrastele jätta, see on kõik.“ (lk 548) - noor Andres: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“ „Sina oled seda teind ja minu ema tegi, ega muidu nii vara surnd, aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel.“ - Peale poja ära saatmist läks Andres kõrtsi, kuid ka see koht oli kõvasti muutunud ajaga, selles olid uued mehed, vähe peremehi, saksatoas uued noorukid - kõrtsist koju sõites meenutas Andres, kuidas oli Krõõdaga Vargamäele elama tulnud - hiljem kodus meenutab poja sõnu „Sina oled seda teind...“, mõtiskleb, et mis siis siin Vargamäel on, kuid ei tea vastust ja langeb piiblile