1. Eesti taimestik ja loomastik
Eesti taimestiku kodutöö:
o Sugukond lõikheinalised
o Sugukond kõrrelised
o Sugukond mailalised
Kaidi Plamus
TRK-2kõ
Tähtaeg:01.03.2012
2. Sugukond lõikheinalised
o Lõikheinalised Cyperaceae on üheiduleheliste
õistaimede sugukond, kuhu kuulub 70 perekonda 4000
liigiga.
o Lõikheinalised on laia levikuga, kuid kõige liigirikkamad
on nad troopilises Aasias ja Lõuna-Ameerikas.
o Võivad kasvada erinevates kohtades on neid leitud eriti
märgaladelt ja väheviljakatelt muldadelt.
o Omased kolmekandilised varred.
o Õied on enamasti ülemise sigimikuga ja tavaliselt
redutseerunud- seetõttu tuultolmlejad.
o Väliskujult sarnased kõrrelistele (Poaceae).
o Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5ikheinalised
4. Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
Perekond villpea Eriophorum
Tupp-villpea Eriophorum vaginatum
o Valgete villkarvaste pähikutega.
o Varre tipul on ainult üks villatutt.
o Kasvab niisketes paikades.
o Villpeadest see liik kõige olulisem turba
moodustaja.
o Üks rabade kaunistajatest.
o Taimeperekonna nimi tulnud tema valgetest
tutikestest.
o Kus vars lõppeb on seal avatud
„lehejäänused“- lehtede tuped-siit ka taime
nimi.
o Lehed veidi kandilised-kandid pisut karedad,
vars täiesti sile, vaid madalamate
pikivagudega.
o Õisik-rabas näha õitsemist juba aprillis või
mai alguses.Pole veel näha pikki valgeid
karvu.Silma paistavad väikesed hallikad õite
kande- ja kattelehed.
o Õied on õitsemiseajal kollased-kollased
tolmukapead.
o Kergesti äratuntav.
Allikas:http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tuppvp.ht
m
5. Sugukond lõikhenalised Cyperaceae
Perekond villpea Eriophorum
Ahtalehine villpea Eriophorum
angustifolium
o Maapealne vars, püstine, peaaegu ruljas, tipp
veidi kolmekandiline, paljas, pikavaoline ning
värvuselt kollakasroheline.Sügisel vahel
punakas.Kogu vars on lehistunud.
o Risoom lühike.
o Lehed pikalt teritunud, tipul
kolmekandilised.Allküljel tugev ribi. Leht on
keskosast kuni tipuni kare.Lehe alusel tupp,
mis on sageli lillakas.
o Pähikust koosnev õisik.Päikud rippuvad,
noorelt püstised.Pähiku raag silja ja
lapik.Õisikul on 2..3 kileja äärega pruunikat
kandelehte.Õitsemisajal on pähikud munajad.
Õiekattelehed on kilejad ja pruunid/hallikad
valge äärisega. Pähiku karvad on valged või
beežikad, siidja läikega.Tipp
harunemata.Tolmukotid kollased-pähik veidi
kollakas.
o Kasvab märgadel soo- ja
lamminiitudel.Puisniitudel ja ka lodumetsades
ja madal- ning siirdesoodes.
o Paljuneb seemnetega kui vegetatiivselt
risoomivõsundite abil.
Allikas: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/alvillp.htm
6. Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
Perekond tarn Carex
Lünktarn Carex distisha
o Lehed hallikasrohelised, lamedad kuni
kahekurrulised. Lehetupe serv ainult
ülaosas kilejas edasi rohtjas.
o Õisik on tihe(2-6cmpikk) 20 või enama
piklikmunaja pähikuga, millest ülemised
ja alumised emasõitega ja keskmised
isasõitega.
o Põisiku katteleht punakaspruun, heleda
servaga ja põisikust veidi lühem.
o Põisik munajassüstjas, lamekumer ja
rohekas.Valminult
punakaspruun.Ahaneb sujuvalt pikaks
lõhestunud nokaks.
o Kasvab niitudel ja kraavides hõredate
hogumitena.30-80cm kõrguseks.
o Risoom pikk
Allikas: http://cybernature.ee/herb/fr5.htm
7. Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
Perekond tarn Carex
Luhttarn Carex elata
o Mätta või tiheda kogumikuna
rannaniitutel kasvav risoomita
mitmeaastane taim, mille
kõrguseks 40-120 cm.
o Lehed hallikasrohelised 2-5mm
laiad kuni kahekurrulised.
Alumised lehed punaka
väevusega, pruunikaskollased,
võrkkiududega.
o Põisiku katteleht mustjas,
põisiku pikkune või isegi
pikem.Põisik on lame ja
munaja kujuga, rohekas- või
sinakashalli värvusega.
o Alumise emaspähiku kandeleht
õisikust lühem.Isapähikuid 2-4
ja emaspähikuid 2-4.Ja need on
4-5cm pikad, pikliku kujuga.
o Vili on pähklike.
Allikas:http://cybernature.ee/herb/fr
5.htm , http://www.google.com
8. Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
Perekond mugulkõrkjas Bolboschoenus
Meri-mugulkõrkjas Bolboschoenus maritimus
o Kasvab rannikuvetes.
o Roomavate
risoomivõsunditega hõredate
kogumikena kasvav taim.
o Risoomivõsundite tippudesse
tekivad sügiseti talvituvad
kerajad sigikehad.
o Varred kolmekandilised.
o Lehed 3-6mm laiad, lamedad
ning rohelised.
o Õisik koosneb 1-3 ülestikku
asetsevat pähikute kimbust.
o Pähikud on pruunid ja
piklikmunajad ning neid on 5-
12.
o Õiekattelehed pruunikad ning
ogatipuga.Õiekattekarvakesi
kuni 6, pähklikesest lühemad.
o Õitseb juunis ja juulis.
Allikas: http://www.google.com ,
http://cybernature.ee/herb/fr5.htm
9. Sugukond kõrrelised
o Kõrrelised Gramineae(Poaceae) on rohttaimed.Omased on seest
õõnsad silindrikujulised varred ning lehed paiknevad varrel
vahelduvalt.
o Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 9000-10000liigiga.
o Lehel eristatavad lehetupp ja lehelaba.
o Õied ülemise sigimikuga.Kuna kõrrelised on tuultolmlejad ei vaja
nad tolmlejate ligimeelitamiseks suuri värvilisi õisi.
o Kõrrelistel on majanduslikult tähtis väärtus.Nt. Bambust kasutatakse
Ida-Aasias ja Aafrika Sahara piirkonnas ehitustöödel.Söögiks
kasvatatakse nisu,otra,rukis jpt.
o Kasutatakse ka aianduses dekoratiivtaimedena.
Allikas:
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:gJeEjHXs6_
8J:et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rrelised+k%C3%B5rrelised&cd=1&hl
=et&ct=clnk&gl=ee
11. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond värihein Briza
Keskmine värihein Briza media
o Mistmeaastane ühekojaline taim.
o Vili on tal ovaalne, helebeež
o Õied moodustavad pähiku.Pähikud on
ümmargused kuni südajad.Ripuvad
peenetel raagudel ning koosvenad
kuni 9 õiest. Pähik on lilla kuni
pruunikaslilla. Pähikud koondunud laia
koonusekujulisse pöörisesse.
o Õitseb maist septembrini.
o Lehed on lamedad, servades ja tipul
veidi karedad.Juurmised lehed kuni
10cm., varrelehed lühemad.
Lehetuped siledad.
o Risoom lühike.Paljuneb seemnetega
o Levinud laialdaselt Euroopas, mujal
puudub. Eestis sage.
o Kasvab parajalt niisketel ja kuivadel
päris- ja looniitudel.Ka puisniitudel ja
metsalagendikel ka
karjamaadel.Mullaviljakuse suhtes
vähenõudlik.
o Toiduks on need taimetoidulistele
loomadele.Ehk on tal söödaväärtus
keskmine.Sobib
dekoratiivtaimeks.Rahvameditsiinis on
kasutatud keha värisemist
põhjustavate haiguste ravimisel.
o Rahvapärased
nimetused:lutikhain,kirbuhain,külmatõv
erohi,värisemisrohi.
Allikas:
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/varihein
2.htm
