1. Eesti taimestik ja loomastik
Eesti taimestiku kodutöö:
o Sugukond lõikheinalised
o Sugukond kõrrelised
o Sugukond mailaselised
Kaidi Plamus
TRK-2kõ
2012
2. Sugukond lõikheinalised
o Lõikheinalised Cyperaceae on üheiduleheliste õistaimede
sugukond, kuhu kuulub 70 perekonda 4000 liigiga.
o Klass üheidulehelised Monocotyledoneae.
o Lõikheinalised on laia levikuga, kuid kõige liigirikkamad on
nad troopilises Aasias ja Lõuna-Ameerikas.
o Võivad kasvada erinevates kohtades on neid leitud eriti
märgaladelt ja väheviljakatelt muldadelt.
o Omased kolmekandilised varred.
o Õied on enamasti ülemise sigimikuga ja tavaliselt
redutseerunud- seetõttu tuultolmlejad.
o Väliskujult sarnased kõrrelistele (Poaceae).
4. Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
Perekond villpea Eriophorum
Tupp-villpea Eriophorum vaginatum
o Valgete villkarvaste pähikutega.
o Varre tipul on ainult üks villatutt.
o Kasvab niisketes paikades.
o Villpeadest see liik kõige olulisem turba
moodustaja.
o Üks rabade kaunistajatest.
o Taimeperekonna nimi tulnud tema
valgetest tutikestest.
o Kus vars lõppeb on seal avatud
„lehejäänused“- lehtede tuped-siit ka
taime nimi.
o Lehed veidi kandilised-kandid pisut
karedad, vars täiesti sile, vaid
madalamate pikivagudega.
o Õisik-rabas näha õitsemist juba aprillis
või mai alguses.Pole veel näha pikki
valgeid karvu.Silma paistavad väikesed
hallikad õite kande- ja kattelehed.
o Õied on õitsemiseajal kollased-kollased
tolmukapead.
o Kergesti äratuntav.
5. Sugukond lõikhenalised Cyperaceae
Perekond villpea Eriophorum
Ahtalehine villpea Eriophorum
angustifolium
o Maapealne vars, püstine, peaaegu ruljas, tipp
veidi kolmekandiline, paljas, pikavaoline ning
värvuselt kollakasroheline.Sügisel vahel
punakas.Kogu vars on lehistunud.
o Risoom lühike.
o Lehed pikalt teritunud, tipul
kolmekandilised.Allküljel tugev ribi. Leht on
keskosast kuni tipuni kare.Lehe alusel
tupp, mis on sageli lillakas.
o Pähikust koosnev õisik.Päikud
rippuvad, noorelt püstised.Pähiku raag silja ja
lapik.Õisikul on 2..3 kileja äärega pruunikat
kandelehte.Õitsemisajal on pähikud munajad.
Õiekattelehed on kilejad ja pruunid/hallikad
valge äärisega. Pähiku karvad on valged või
beežikad, siidja läikega.Tipp
harunemata.Tolmukotid kollased-pähik veidi
kollakas.
o Kasvab märgadel soo- ja
lamminiitudel.Puisniitudel ja ka lodumetsades
ja madal- ning siirdesoodes.
o Paljuneb seemnetega kui vegetatiivselt
risoomivõsundite abil.
6. Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
Perekond tarn Carex
Lünktarn Carex distisha
o Lehed hallikasrohelised, lamedad kuni
kahekurrulised. Lehetupe serv ainult
ülaosas kilejas edasi rohtjas.
o Õisik on tihe(2-6cmpikk) 20 või enama
piklikmunaja pähikuga, millest ülemised
ja alumised emasõitega ja keskmised
isasõitega.
o Põisiku katteleht punakaspruun, heleda
servaga ja põisikust veidi lühem.
o Põisik munajassüstjas, lamekumer ja
rohekas.Valminult
punakaspruun.Ahaneb sujuvalt pikaks
lõhestunud nokaks.
o Kasvab niitudel ja kraavides hõredate
hogumitena.30-80cm kõrguseks.
o Risoom pikk
7. Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
Perekond tarn Carex
Luhttarn Carex elata
o Mätta või tiheda kogumikuna
rannaniitutel kasvav risoomita
mitmeaastane taim, mille
kõrguseks 40-120 cm.
o Lehed hallikasrohelised 2-5mm
laiad kuni kahekurrulised.
Alumised lehed punaka
väevusega, pruunikaskollased,
võrkkiududega.
o Põisiku katteleht
mustjas, põisiku pikkune või
isegi pikem.Põisik on lame ja
munaja kujuga, rohekas- või
sinakashalli värvusega.
o Alumise emaspähiku kandeleht
õisikust lühem.Isapähikuid 2-4
ja emaspähikuid 2-4.Ja need on
4-5cm pikad, pikliku kujuga.
o Vili on pähklike.
8. Sugukond lõikheinalised Cyperaceae
Perekond mugulkõrkjas Bolboschoenus
Meri-mugulkõrkjas Bolboschoenus maritimus
o Kasvab rannikuvetes.
o Roomavate
risoomivõsunditega hõredate
kogumikena kasvav taim.
o Risoomivõsundite tippudesse
tekivad sügiseti talvituvad
kerajad sigikehad.
o Varred kolmekandilised.
o Lehed 3-6mm laiad, lamedad
ning rohelised.
o Õisik koosneb 1-3 ülestikku
asetsevat pähikute kimbust.
o Pähikud on pruunid ja
piklikmunajad ning neid on 5-
12.
o Õiekattelehed pruunikad ning
ogatipuga.Õiekattekarvakesi
kuni 6, pähklikesest lühemad.
o Õitseb juunis ja juulis.
9. Sugukond kõrrelised
o Kõrrelised Gramineae(Poaceae) on rohttaimed.Omased on
seest õõnsad silindrikujulised varred ning lehed paiknevad
varrel vahelduvalt.
o Klass üheidulehelised Monocotyledoneae.
o Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 9000-10000liigiga.
o Lehel eristatavad lehetupp ja lehelaba.
o Õied ülemise sigimikuga.Kuna kõrrelised on tuultolmlejad ei
vaja nad tolmlejate ligimeelitamiseks suuri värvilisi õisi.
o Kõrrelistel on majanduslikult tähtis väärtus.Nt. Bambust
kasutatakse Ida-Aasias ja Aafrika Sahara piirkonnas
ehitustöödel.Söögiks kasvatatakse nisu,otra,rukis jpt.
o Kasutatakse ka aianduses dekoratiivtaimedena.
11. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond värihein Briza
Keskmine värihein Briza media
o Mistmeaastane ühekojaline taim.
o Vili on tal ovaalne, helebeež
o Õied moodustavad pähiku.Pähikud
on ümmargused kuni
südajad.Ripuvad peenetel raagudel
ning koosvenad kuni 9 õiest. Pähik
on lilla kuni pruunikaslilla. Pähikud
koondunud laia koonusekujulisse
pöörisesse.
o Õitseb maist septembrini.
o Lehed on lamedad, servades ja
tipul veidi karedad.Juurmised lehed
kuni 10cm., varrelehed lühemad.
Lehetuped siledad.
o Risoom lühike.Paljuneb
seemnetega
o Levinud laialdaselt Euroopas, mujal
puudub. Eestis sage.
o Kasvab parajalt niisketel ja
kuivadel päris- ja looniitudel.Ka
puisniitudel ja metsalagendikel ka
karjamaadel.Mullaviljakuse suhtes
vähenõudlik.
o Toiduks on need taimetoidulistele
loomadele.Ehk on tal söödaväärtus
keskmine.Sobib
dekoratiivtaimeks.Rahvameditsiinis
on kasutatud keha värisemist
põhjustavate haiguste ravimisel.
o Rahvapärased
nimetused:lutikhain,kirbuhain,külma
tõverohi,värisemisrohi.
12. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond kerahein Dactylis
Harilik kerahein Dactylis glomerata
o Mitmeaastane ühekojaline
taim,moodustab madalaid mättaid.
o Õied on pähikutes igaüks 2-4 õiega.
o Pähikud koondunud püstisesse
hallikas-või lillakasrohelisse
pöörisesse (4...15cm).
o Vili on ovaalne hlepruun teris.Ühel
küljel vagu teisel ribi.
o Varred püstised või alusel
tõusvad.Ümbritsetud lapikute
lehetuppedega.
o Kõrs on sile.
o Risoom lühike,jäme.Kaarjalt tõusev-
übritsetud vanade lehetuppedega.
o Levib Euroopa kui Aasia paras- ja
subtroopilises vöötmes ja ka Põhja-
Aafrikas.
o Kasvab päris,-loo. Ja lamminiitudel.
Ka puisniitudel ja hõredates
metsades.(laane,palu,salumets).Põld
udel kultuurtaimedena, talub hästi
karjatamist.
o Kasutatakse:haljassöödaks, kuivaks
heinaks, tehakse siloks.Sobivam
värskena.
o Toiduks on ta paljudele
taimetoidulistele loomadele
13. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond rebasesaba Alopecurus
Aas-rebasesaba Alopecurus pratensis
o Mitmeaastane ühekojaline
rohttaim.Kasvab väikeste mätastena.
o Õied moodustavad väikeseid pähikuid.
o Pähikutes on rohkesti 1,5mm pikkusi
ripskarvakesi.Pähiku välissõkal on
kilejas.Sõklal kuni 8mm ohe, mis kinnitub
sõklale selle alumisel
kolmandikul.Pähikud koondunud pikka
ruljasse pööristähka.Ohted ulatuvad
õisikust kaugele välja.
o Tolmukapead kollased.
o Õitseb mais ja juunis.
o Lehed pikad kitsad ja lamedad.Alusel
pika kaarja kileja keelekesega. Pealmine
pind kare, tipp pikalt teritunud. Lehetuped
siledad, tihedalt vastu vart liibunud.
o Vars püstine, alusel veidi tõusev.Sile ja
sõlmeline.
o Paljuneb seemnetega.Viljadeks väikesed
munajad helepruunid terised.
o Esineb kõikjal Euroopas.Kohati ka
Aasias parasvöötmes.
o Kultuurtaimena levinud kõigil mandritel
peale Aafrika ja Antarktika.Eestis sage.
o Veekogude kallaste kooslus.Toiduks
paljudele taimetoidulistele loomadele.
o Kõrge väärtusega söödataim.
14. Sugukond kõrrelised Gramineae(poaceae)
Perekond kastehein Agrostis
Kastehein Agrostis
o Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, kasvab
tiheda muruna.
o Pähikud üheõileised, väikesed
ohetud, lühikestel raagudel ning
moodustavad laia hõreda pöörise.
Pööriseharud väga peened, täisnurkselt
harunenud.
o Õitseb juunist augustini.
o Lehelabad pikad ja kitsad.Pealt lehed veidi
karedad alt siledad.Lehetuped
saledad, väga väikese tömbitipulise
keelekesega.
o Vars pikk püstine või põlvjalt tõusev
peenike.Tõusvad või maapinnal lamavad
võsundid.
o Risoom lühike, narmjaste lisajuurtega ja
toomavate maa-aluste võsunditega.
o Paljuneb seemenetega kui vegetatiivselt.
Vili piklik helepruun vahel hallika varjundiga
teris.
o Levib peamiselt Euroopas vähem Lääne-ja
Ida-Siberis, Kaukaasias ja Kaug-
Idas.Samtui Põhja- Aafrikas ja –Ameerikas.
o Kasvab kuivadel päris-ja
looniitudel.Hõredates
palumetsades, teeservadel ja jäätmaadel.
Eelistab kergeid liivakaid või
huumuserikkaid muldi.
o Taimetoidulistele loomadele toiduks.
o Omab tähtsust heinana.Sobib tallavaks
15. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond Calamagrostis
Püstkastik Calamagrostis Stricta
o Mitmeaastane roomava risoomiga
taim.
o Lehed 2-4cm laiad, jäigad ja rullunud
servadega.Tume- või luitunudrohelise
värvusega.
o Pööris on püstine, kitsas ja tihe.Alati
kokkutõmbunud lühikeste
harudega.Värvuselt roostepunane või
lillakas.
o Pähikuteljel karvad sõklast lühemad.
o Ohe välissõkla pikkune.Pikem, kui
karvad
o Libled ühesuurused, ovaalsed ja
teritunud tipuga.
o Kasvab hõremuruselt puisniitudel ja
soistel niitudel.
o Õitseb juunis ja juulis.
o Paljuneb risoomiga.
o Enne õitsemist hea koresööt
suuremate kariloomade jaoks-
Tundraaladel on kevadsuvel toiduks
põhjapõtradele.
16. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond kastevars Deschampsia
Luht-kastevars Deschampsia caespitosa
o Taim on tuhmroheline ja moodustab
suuri tihedaid mättaid. 30-100cm
kõrgune püsik.
o Lehed lamedad, pealt sügavate ja
väga karedate roodudega.
o Keeleke on 3-6mm pikk.
o Pööris kuni 20cm pikk ja noorelt tipus
longus ning hõbedaläikeline.
o Pähikud 4-5mm pikad. 2 või 3
õiega, pruunikaskollase värvusega.
o Kasvab niisketel niitudel ja
karjamaadel.
o Õitseb juunis ja juulis.
o Kasutatakse dekoratiivtaimena.
17. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond kaerand Helictotrichon
Arukaerand Helictotrichon pratense
o Moodustab tiheda mätta.
o Vars on püstine ja jäik ning kuni
1m kõrge. Alumised varred 1-2
kaupa.
o Lehed on paljad, kuival jaal ääred
kaetud veidi sinakashalli tooniga
lehe alumisel poolel.
o Õisik on pööris.Kitsas ja üsna
kare.
o Kasvab kuivadel lubjarikastel
niitudel, peamiselt jõeorgudes, kus
aluspõhjaks lubjakivi.
o Õitseb mais ja juunis. Eestis
levinud.
o Kasutatakse dekoratiivtaimena.
18. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond lubikas Sesleria
Harilik lubikas Sesleria caerulea
o Mitmeaastane ühekojaline taim.Kõrgus 20-
40 (60) cm.
o Õied moodustavad sinakas- või
lillakashalli pähiku.Millel ohteid pole näha
või on väga lühikesed. Pähikus tavaliselt 2
õit.
o Pähikud koondunud suhteliselt tihedasse
munajasse või ovaalsesse ruljasse
pööristähka.
o Tolmukapead on kollased või lillad.
o Õitseb mais.
o Lehed üksikud, kitsad heleda sinaka
kirmega. Pealt ja servalt karedad. Lehe
ülakülg on matt, alakülg tumeroheline ja
läikiv. Lehe keskroo kõrval 2 läbipaistvat
triipu. Lehetupel väga väike keeleke.
Juurmisi lehti märgatavlt rohkem kui
varrelehti.
o Varred on püstised või alusel tõusvad.
Übritsetud rohkete vanade lehetuppedega.
Kõrs sile ja paljas(nagu kehetuped).
o Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt
risoomi abil. Vili helepruun ovaalne teris.
o Kasvab niisketel päris-,loo-,lammi- ja
sooniitudel.Hõredates
metsades,madalsoodes ka puisniitudel.
Eelsiatb lubjarikast savikat pinnast.Väga
lubjalembene.
o Heinataim karjamaadel ja looduslikel
niitudel.Suuremat majanduslikku tähtsust
pole.
19. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond sinihelmikas Molinia
Harilik sinihelmikas Molinia caerulea
o Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas
taim.
o Õied moodustavad pähiku.Pähikus
1..4 õit ja värvuselt tumelilla.Harva ka
roheline. Pähikud koondunud pikka
kitsasse ja jäigalt püstisesse
pöörisesse.(Harva ka longus).
o Õitseb juulist septembrini.
o Lehed-varre alusel on labata
lehetuped ja mõned juurmised lehed.
Lehelabad on lamedad, õhukesed ja
rohirohelised.Ülaküljel pehmete valgete
karvadega.Hoiavad enamasti jäigalt
püsti.Valkja keskrooga. Lehetuped
avatud, keelekese asemel karvaring.
o Varre alumine ots on mulla või tiheda
mätta sees.Tõusev, koosneb kuni 10-st
ligistunud sõlmest.Millest lähtuvad
lisajuured ja külgpungad ning labata
lehed.
o Levinud laialdaselt Euraasia põhja- ja
keskrajoonis.Ka Kesk- ja Väike-Aasias
ning Põhja-Aafrikas.
o Kasvab mätastena soostunud
pinnastel.Soodes,rabades, lodumetsad
es.
o Osaleb teataval määral turbakuhi
moodistumisel
o Kasvatakse kultuurtaimena Kesk-
Euroopas.Meil majanduslikku väärtust
ei oma.
20. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond aruhein Festuca
Roog-aruhein Festuca arundinaceae
o Roog-aruhein on tihedapuhmaline 50-
150 cm kõrgune taim.
o Lehed 3-10mm
laiad, tumerohelised, karedad.Kõrvake
sed poolenisti kõrt ümbritsevad, tipus
karvakestega. Alumised lehetuped
karedad.
o Pööris laiuv ja paljupähikuline kuni 35
cm pikk. Kahekaupa männases
asetsevate väga pikkade harudega.
Alumises paaris üks haru veidi lühem.
Pähikud on piklikmunajad 8-12 mm
pikad ning 3-5 õiega. Värvuselt
hallikasrohelised lillaka varjundiga.
o Kasvab mererannas ja puisniitudel. Ei
ole nõudlik mullastiku suhtes.
o Sobilik söödakultuur silo tegemiseks.
o Heade tehnoloogiliste omadustega- ei
lamandu ja lehed ei kuhtu märgatavlt
isegi hilissügisel.
21. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond aruhein Festuca
Punane aruhein Festuca rubra
o Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
o Õied moodustavad pähiku.
o Pähik koosneb 4..7 õiest . Pähikud koondunud
6..10 cm pikkusesse ja küllaltki kitsasse valkja
kirmega pöörisesse mis on rohekaslilla.
o Õitseb mais ja juunis.
o Vars on püstine ja pikkade sõlmevahedega.
o Varrelehti on taimel tavaliselt 2, juurmisi rohkem.
Varrelehd lamedad, ülaküljel pikkade karvadega.
Juurmised lehed on kahekorra, 5 sügava vaoga.
Värvuselt lehed tume- või
hallikasrohelised, alumiselt pinnalt läikivad.
Alumised lehetuped karvased. Keeleke lühike või
peaaegu puuduv.
o Risoom kaarjalt tõusev, võrdlemisi pikk.
o Paljuneb seemnetega. Vili piklik helepruun või
lillakas teris.
o Suure kohastumisvõimega, mistõttu kasvab
erinevates kooslustes. Peamiselt leidub kuivadel
loo-ja pärisniitudel.Hõredates palu-loo-ja
laanemetsades.Madaloodes, märgades
siirdesoodes.
o Levib peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-
Ameerikas.Põhja-Aafrikas, peale kõrbete ja
troopiliste alade. Eestis sage.
o Tähtis heina koostis, loomad sööved seda hästi
üksnes noorelt.Talub hästi tallamist- kasutatakse
murudes. Sageli jalgpalliväljakutel.
22. Sugukond kõrrelised Gramineae(Poaceae)
Perekond orashein Elymus
Harilik orashein Elymus repens
o Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas
rohttaim.
o Õied moodistavad pähiku. Ühes pähikus
3-7 õit. Pähik lapik kuni 1.5cm pikkuna
kuni 0,5cm pikkuse ohtega.
o Pähikud koondunud pika
kitsasse, püstisesse tähikõisikusse, kus
asetsevad kahe reana. Õisikutelg kandiline
ja veidi karvane.
o Lehed pikad. Lehelaba alusel on
teravatipulised kõrvaakesed. Lehetuped
on paljad ja karedad, veidi karvased. Tupe
ülaotsas töbi tipuga keeleke. Värvuselt on
lehed tuhm-või hallikasrohelised.
o Vars on püstine või alusel tõusev.Sile.
o Risoom pikk ja roomav ning sõlmeline.
o Paljuneb vegetatiivselt risoomi abil, harva
seemnetega.
o Õitseb juunis ja juulis. Üksikud võsud ka
septembris.
o Levinud kogu Euroopas,ka Väike-Aasias
ja Põhja-Aafrikas.
o Kasvab
teeservadel, jäätmaadel,veekogude
kallastel,võsastikes.Suuremaid kogumikke
moodistab rannaniitudel.
o Tülikas umbrohi aedadel ja põldudel.
Loomad söövad teda. Kesk-Euroopas
kasutatud toidutaimena ja
rahvameditsiinis.Kasutatakse lahtistina.
23. Sugukond kõrrelised Gramineae(poaceae)
Perekond pilliroog Phragmites
Harilik pilliroog Phragmites australis
o Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
o Õied moodustavad pähiku, 0,5-1,5 cm
pikad, tumelillad või harvemini roosakas-
beezikad. Pähikud koondunud suurde
tihedasse püstisesse pöörisesse. Õisiku
alumiste sõlmede juures on karvatutid.
o Õitseb juulis ja augustis.
o Lehelabad pikad, laiad ja lamedad.Värvuselt
hallikasrohelised. Laba alumisel kolmandikul
on 3..4 armitaolist jälge. Lehetuped peaaegu
täielikult varreümbrised, tupe tipul on
keelekese asemel karvaring.
o Varred on maapeal püstised või harva
lamavad.Tugevate tumedate sõlmedega.
Lamavad varred juurduvad sõlmekohtadel ja
annavad püstise võsu.
o Risoom väga pikk ja rohkete narmasjuurtega.
o Paljuneb vegetatiivselt risoomi
abil.Seemnetega harva. Vili tumepruun
teris, mis enamasti ei valmi.
o Levib kogu maakeral(kosmopoliit), harvem
arktilistel aladel.Eestis sage.
o Kasvab jõgede,järvede kaldavees ning
kallsastel.Mererannikul,rannaniidud,lamminiid
ud.
o Söödataimena hobustele ja
veistele(noorelt).Nakatub kergelt
seemnehaigustesse, mis muudab taime
mürgiseks loomadele.Aasias
majapidamistarvete valmistamiseks,kerged
ehitised.Tooraineks ehitusplaatide ja paberi
tootmisel.Matid, linikud. Vile-ja torupillide
valmistamiseks. Tähtis turbakihi moodustaja.
24. Sugukond mailaselised
o Mailaselised Scrophulariaceae on õistaimede sugukond.
o Hõimkond õistaimed Angiospermae.
o Klass kaheidulehelised Dicotyledoneae.
o Siia kuuluvad üheaastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on
tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad.
o Umbes 275 perekonda 5000 liigiga.
o Tänapäeva molekulaargeneetilised uuringud on mailaliste süstemaatika
sassi löönud- mitmed perekonnad on tõstetud nt. Teeleheliste ja
soomukaliste sugukonda.
o Mailalised on kosmopoliitse levikuga. Enamvelvinud parasvöötmes ja
troopilstes mäestikepiirkondades.
o Mailaseliste üldtunnused: õied sügomorfsed, lehed võivad olla nii
vastastikku kui vahelduvalt, tuu- ja kroonlehed on enamasti 4 või5
tipmega, tolmukate arv kas 2, 4 ja 5, viljaks on emamasti kupar.
26. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond vägihein Verbascum
Üheksavägine Verbascum thapsus
o Kaheaastane, ühekojaline rohttaim.
o Õied on mõlemasugulised kaheli
õiekattega, ühe sümmeetriateljega õied.
Tupp ja kroonleht liitlehelised. Tupp
peaaegu aluseni jagunenud viieks osaks.
Kroon kollane, selgete läbipaistvate
punktidega. Tolmukaniidid on paljad või
pikkade karvadega. Õied asuvad
puntidena lühikestel jämedatel raagudel
tihedalt pikas tipmises tähataolises
kobaras.
o Õitseb juunist augustini(septembrini).
Putuktolmleja.
o Lehed juurmised kui ka varrelehed.Nii
pealt kui alt tohedalt kaetud hallikate
(helekollaste) viltjate karvadega.
Juurmised kodarikulehed on
rootsulised, lühidaöt teritunud või tömbi
tipuga.Alumised varrelehrd on laskuvad.
o Vars püstine, tohedalt lehistunud ja
tiivuline.
o Levib Euroopas,Lääne-Ida Siberis,Põhja-
Ameerikas ja Jaapanis.Eestis tavaline.
o Kasvab lagedamatel
kohtadel, teeservad, nõlvad.Eelistab
niiskeid kohtasid.Mulla suhtes
vähenõudlik.
o Tuntud ravimtaim-pehmendava ja
rögalahtistava vahendina. Rinnatee
koostises. Rhavameditsiinis neeru-
põihaiguste korral. Haavadele leheputru.
Ilutaim.Kariloomad teda neamasti ei söö.
27. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond vägihein Verbascum
Must vägihein Verbascum nigrum
o Mitme- või kaheaastane rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli
õiekattega raolised õied.Tupp, kroon
liitlehelised.Tupp peaaegu aluseni
lõhestunud kitsasteks tipmeteks. Kroon
kollane, läbipaistvate täpikestega ja
väljastpoolt tähtkarvadega kaetud.
Tolmukaniidid violetsete näsijate
villakarvadega kaetud. Õied on
koondunud puntidena varre tippu
kobarõisikusse.
o Õitseb juunist augustini.Putuktolmleja.
o Lehed- Juurmised ja varrelehed. Pealt
lehed tumerohelised,sageli paljad,alt
heledamad.
o Vars püstine, punakas, ülemises osas
vaoline. Kaetud enam või vähem
tähtkarvadega.
o Levinud Euroopas,Siberis ja Põhja-
Aafrikas.Eestis tavaline.
o Kasvab
jõekallastel,teeservadel,nõlvadel,kõrge
ndikel jne. Eelistab kuivi lagedaid
kasvukohti ja kergemaid muldi.
o Lehed sisaldavad suhteliselt rikkalikult
C vitamiini, kariloomad ei söö.
Venemaal teatud vodkaliigi
valmistamisel. Kasvatatud
ilutaimena.Vähese eristamiseoskuse
tõttu kasutatud nagu üheksavägist.
Sisaldab putukaid surmavat mürki.
28. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond käokannus Linaria
Harilik käokannus Linaria vulgaris
o Mitmeaastane rohttaim. 20-60cm.
Kõrge.
o Õied kollased, pika kannusega ja
huuljad. Alumisel huulel heleoranz laik.
o Kupar avanenult tipus
hambuline, seemned ketasjad ja kileja
äärega.
o Lehed on vahelduvalt. Rootsutud ja
lineaalsed.
o Vars tihedalt lehistunud, lõpeab tiheda
kobarja õisikuga. Taime ülemine osa
näärmekarvane.
o Õitseb juunist septembrini ja on
mürgine taim.
o Kasvab teeservadel, liivikutel ja
söötidel. Eelistab kergemat mulda.
o Kasutatakse ravimtaimena.- ravimina
kasutatakse ürti. Ürt sisaldab sidruni-
, õun- ja äädikhapet, glükoose, karotiini
C vitamiini jne. Preparaatidel on
põletikuvastane, valuvaigistav, lahtistav
, higistamist soodustav toime. Sobib
dekoratiivtaimeks.
o Levinud Euroopa mõõduka kliimaga
paikades, Põhja-Aafrikas ja Aasias.
Vahemerealadel.Eestis tavaline.
29. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond kuuskjalg Pedicularis
Soo-kuuskjalg Pedicularis palustris
o Kaheaastane suvehaljas rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli
õiekattega.Tupp ja kroonlehed liitlehelised.
Tupp putkjas, serval tömpide hammastega
tipmetega, tumedalt värvunud. Kroon
roosa, püstise putkega, tipul sirpjalt
kõverdunud. Krooni huul kolmehõlmaline.
Tolmukaniidid karvased. Õied asuvad
lühikestel raagudel ühekaupa, ülemiste
väiksemate lehtede kaenlas.
o Õitseb maist augustini.
o Lehed nii juurmise rosetina kui varrel
vahelduvalt-lihtlehed.Juurmised lehed
väikesed, piklikud,tervaservalised,rootsulis
ed.Varrelehed sulgjad alusel pikkade
ripsmetega. Lehed sageli tumepunaselt
värvunud.
o Varred enamasti palju harunenud, oksad
suunatud üles.Värvus rohekas või
tumepunane.
o Levinud peamiselt Euroopas.Eestis sage.
o Kasvab
madalsoodes,sooniitudel,lamminiitudel,pui
sniitudel.Lubjapelglik, niiskuslembene.
o Mõningal määral mürgine, ebameeldiva
maitse ja lõhnaga.Kasutatud
rahvameditsiinis:uriinieritust
soodustav, verejooksu sulgev.Haavade
raviks välispidiselt. Täide, kiinide vastu.
Veterinaarias.
30. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond mailane Veronica
Kassisaba Veronica spicata
o Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli õiekattega.
Õied lühikestel villakarvastel raagudel.
Tupp ja kroon liitlehised. Tupp on nelja
erineva pikkusega ripsmelise
tipmega, karvane. Kroon 4-
jagune, värvuselt eresinine, harvem
roosa,violetne või valge. Õied asuvad
tihedas tipmises uljas kobaras. Õied
avanevad õisiku algusest tipu suunas.
o Õitseb juunist septembrini.
o Lehed süstjad-munajasümmargused, tömbi
tipuga, kiilja alusega.Madalalt saagja või
täkilise servaga. Alumised rootsuga
ülemised ilma.Asetsevad varrel
vastkuti, tpiu osas vahel vaheldumisi.
o Vars püstine või tõusev, tugev ja
harunemata.Kaetud hallikate karvadega.
o Risoom roomav.
o Levib peaaegu kogu
Euroopas,Siberis,Kesk-Aasias ja Põhja-
Aafrikas. Eestis tavaline-sagedam Põhja-ja
Lääne Eestis.
o Kasvab kuivematel päris-ja
looniitudel, teeservades,aedades,jäätmaad
el.Kerge liivase pinnase indikaatorliik.
Valguslembene.Eelistab lubjarikast mulda.
o Lehed sisaldavad rohkesti C
vitamiini.Madala söödaväärtusega.
Õitsemise ajal dekoratiivne.
31. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond mailane Veronica
Liivateelehine mailane Veronica serpyllifolia
o Pindmise juurestikuga püstpüsik 10-
25 cm kõrge.
o Lehed
väikesed, elliptilised, lühirootsulised
või rootsutud. Mõnikord
moodustavad juurmise kodariku.
Keskmised varrelehed peaaegu
terveservalised.
o Varred roomavad või tõusvad.
o Õied valged kuni helesinised.
Õiekroon ratajas, veidi
ebakorrapärane.Kobarõisik asub
varre tipus.
o Õitseb maist augustini.
o Vili on lame paljuseemneline kupar.
o Kasvab niisketel niitudel, põldudel
ning teede ääres.
o Eestis tavaline.
32. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond härghein Melampyrum
Harilik härghein Melampyrum nemorosum
o Üheaastane ühekojaline poolparasiitne
rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli õiekattega.
Tupp ja kroon liitlehised. Tupp on
karvane, pika putkega ja pikalt teritunud
naasktelje hammastega. Kroon kahehuuleline
erekollane, punaka kõverdunud
putkega, karvane. Õied asuvad tähas, üksikult
väga lühikestel karvastel raagudel. Õisikus on
rohkesti ligistikku asetsevaid sinakasvioletseid
kõrglehti . Kõrglehed on habulise
servaga, karvased.
o Õitseb juunist augustini.
o Lehed munajas-kitsassüstjad pikalt teritunud
tipuga lihtlehed. Pealt paljad, alaküljel väheste
karvadega. Lehed asetsevad varrel
vahelduvalt. Õisikus on arvukalt erksavärvilisi
kõrglehti.
o Vars on püstine, eemalehoidvate ülespoole
kaarduvate harudega.
o Levinud peamiselt Euroopas,Aasias.Eestis
sage kõikjal.
o Kasvab metsades ja metsaservadel.Palu-loo
metsad peamiselt.
o Taime maapealne osa suure C vitamiini
sisaldusega.Toiteväärtus madal. Taim on
mürgine:tunnused:verikusesus,verejooksud,ini
mestel sagedamini
kõhulahtisus,peavalu,peapööritus.
33. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond härghein Melampyrum
Mets-härghein Melampyrum sylvaticum
o Üheaastane taim 10.40cm kõrgune.
o Õisikud hõredad, ühekülgselt
asetunud õitega . Õiekroon kuni 1cm
pikk. Värvuselt ühtalselt
kuldkollane.Kahehuuleline.
o Õitseb maist augustini.
o Kõrglehed enamasti
terveservalised. Varrelehed
vastakud, lineaalsüstjad või
elliptilised. Värvuselt
kollakasrohelised.
o Vars püstine ja enamasti
harunemata.
o Kasvab salumetsades ja
puisniitudel.
o Eestis tavaline.
34. Sugukond mailaselised Scrpohulariaceae
Perekond silmarohi Euphrasia
Harilik silmarohi Euphrasia officinalis
o Üheaastane ühekojaline poolparasiit
rohttaim.
o Õied väikesed mõlemasugulised kaheli
õiekattega. Tupp ja kroon liitlehised.
Tupp putkjas, neljaks lõhestunud kuid
tipmed paarikaupa kokku kasvanud.
Kroon valkjas või lillakas koos
tumedamate joontega ja kollaste
täpiga. Õied asuvad üksikult
kõrglehtede kaenlas ja moodustavad
tipmise kobara või pea.
o Õitseb juunist septembrini.
o Lehed munajad hambulise servaga
peaaegu sõrmroodsed rootsutud
lihtlehed.Asetsevad varrel
vastakuti, varre tipul muutuvad
kõrglehtedeks.
o Vars enam-vähem püstine, lihtne või
harunenud vars.
o Kasvab niiskematel päris-ja
rannaniitudel, karjamaadel,kadastikes,
metsaservadel.Sagedamini kehval
pinnasel, kus konkureeriv teiste
taimedega.(teiste taimede varjus hävib)
o Levinud Euroopas, harva
Siberis.Eestis tavaline.
o Ammu tarvitatud
ravimina.Põletikuvastase ja kergel
kõhukinnistava toimega.Silmahaiguste
vastu.Limaskestade, hingmamisteede
põletike vastu. Söödataimena
väheväärtuslik.
35. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond kamaras Odontites
Harilik kamaras Odontites serotina
o Poolparasiitne üheaastane ühekojaline
rohttaim.
o Õied mõlemasugulised kaheli
õiekattega. Tupp ja kroon liitlehised.
Tupp putkjas-kellukjas, sügavalt
lõhestunud 5 tipmeks. Kroon
punakas, harvem valkjas kahehuuleline.
Õied asuvad lühikestel raagudel küllaltki
tihedates õielistes kobarates.
o Õitseb juulist septembrini vahel
oktoobris.
o Lehed rootsutud vastastiku asetsevad
terava tipuga lihtlehed. Lehed hõredalt
kaetud lidus karvadega. Värvuselt
alumised lehed tumerohelised ülemised
sageli punakad.
o Vars püstine enamasti juba alusel
tugevalt harunenud. Harud lookjalt üles
poole kõverdunud.Tihedalt lehistunud ja
kaetud allapoole suunatud karvadega.
o Levinud Kesk-,Lääne-ja Ida-
Euroopas, Skandinaavias, Siberis.Hiinas
, Aasias(kesk,väike)
o Värskena mõningal määral
mürgine.Kariloomad teda ei
söö.Kuivanult süüakse
rahuldavalt, söödaväärtus madal.Võib
muutuda kiiresti paljunevaks tülikaks
umbrohuks.
36. Sugukond mailaselised Scrophulariaceae
Perekond robirohi Rhinanthus
Väike robirohi Rhinanthus minor
o Üheaastane taim 7-59cm kõtge.
o Õisik lühike, väheseõieline. Huulõie
kroon on määrdunudkollane kuni 1.5
cm pikk, peaaegu sirge putkega.
o Õitseb juunist augustini.
o Lehed on süstjad ning
täkilishambulised.
o Vars on püstine ja enamasti lihtne.
o Vili on ovaalsõõejas lapik kupar.
o Kasvab
niitudel, puisniitudel, sooservadel, m
ere kaldal.
o Levib Kesk- ja Lõuna-
Euroopas, Islandil, Skandinaavias, E
es-Kaukasuses. Eestis tavaline.
o On mürgnie.
