1. Jürgen Rooste Luuleanalüüs Koostaja: Triinu Lomp 12B Kuressaare Gümnaasium Juhendaja: Merle Rekaya

3. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli.

4. Õppis 1997-2004 aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata.

5. Ta töötas aastatel 2002-2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana.

6. Märtsist 2007 kuni 2008. aastani oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes.

7. Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet.

10. Teda poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja .

11. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu.

12. Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks .

14. Lause- ja kõnekujundid on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud

15. Ta kirjutab vabavärsis (v.a Luulekogus “Sonetid”) ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suure algustähte, komade punktide kasutamist jne.

16. Rooste vabavärss on kohati rütmiliselt keerukas.

18. 2000. aastal “Veri valla” ja 2002. aastal “Lameda taeva all” . Nende teemadeks on amerikaniseerumine, Eesti valitsus, narkootikumid ja “alkouimast”.

19. 2003. aastal “Rõõm ühest koledast päevast” . Teemaks on autori tunded koleda urbaniseerunud ühiskonna keskel. Lokaalsust rõhutav materiaalne kultuur kombineerub eeterlikuma ülemaailmse kultuuri ilmingutega.

21. 2008. aastal “Tavaline eesti idioot” . Kogu teemadeks on elu ja inimesed meie ümber. Eriti eesti mehed kui machod , ksenofoobid ja homofoobid.

22. Samal aastal ilmus ka teine luulekogu “21. sajandi armastusluule” . See luulekogu on justkui luuletaja anatoomiline sissevaade sotsiaalsesse haigusse nimega armastus.

24. Luulekogu esimene luuletus „*milleks on vaja luulet “ küsib: “Milleks on vaja luulet?” ning ühtlasi ka: “Kas luule teeb inimesed paremaks?”.

25. Rooste loomingus on tähtis koht poeedi olemusel . Katkend „Igavikku otsida VII” : “/---/ kuni palgatakse või leitakse keegi kes neile kõigile vastama hakkab / kirjalikult / mõni loll luuletaja kindlasti / mõni pagana tindiahv /---/”.

31. Näiteks: “ilusaid hämaraid sõnu” - ” *milleks on vaja luulet ”,

32. “ perfektse keha ja vaimuga” - ” Koidutähe tulesädeme sütitades ”,

33. “ õnnis lapsuke” - “ Kassa armastad mind igaviku ääreni ”.

35. Näiteks “reaalsus ja tulevik sõidavad meist mööda nagu öised kaubarongid” - ” la-la-la ( never again ) ”,

36. “ takso vurahtus öös nagu trummipulga puudutus taldrikul” - ” Jazz ”,

37. “ hommik mis lajatab nagu sajakilose neegri rusikas” - “ Kolm kuningat ”.

38. Rooste tekstides ei jää märkamata huvitavad metafoorid .

39. Näiteks “sotsioloog otsib allitereeruvaid sõnu et uduuuringuisse hinge puhuda” - “ *milleks on vaja luulet ”,

40. “ must nagu tolle hing kes tapnud iseendas armastuse” ja “hall nagu lootus” - “ Kolm kuningat ”.

42. Näiteks “inimene on looduse kroon” - “ 3 põhimõttelist väidet inimsuse teemadel ”.

43. Ma leian, et Rooste luule teeb heaks kerge ülepaisutamine ja see on saavutatud mingil määral tänu hüperboolile .

44. Näiteks “kuldaväärt luule” - “ *milleks on vaja luulet ”,

45. “ igavest armastust ideaalset joobeastet” - “ 3 põhimõttelist väidet inimsuse teemadel ”.

47. Näiteks “/---/ läksin tööle kommunikatsioonimetafüüsika ministeeriumisse / asekantsleriks / minu käest käivad läbi inimkonna olulisimad küsimused / milleks me oleme / mis kell siin süia antakse /---/ millised poed on pühade ajal lahti / mis värvi tapeedi me seinale paneme /---/” - „ Igavikku otsida VII ”.

48. Iroonia tuleb välja kindlatest luuletustest või pigem luuletused heidavad irooniaga ette, milline on ühiskond (“ Kui kukk kirub kolmandat korda ”).

50. Näiteks on luuletuses “* milleks on vaja luulet ” esitab ta sama retoorilise küsimuse, mis on luuletuse pealkirjaks.

51. Retooriline hüüatus “anna alla jänes / inimene on looduse kroon universumi valitseja /---/” - “ 3 põhimõttelist väidet inimsuse teemadel ”.

52. Retooriline pöördumine “oi seda tahaks te teada” - “ Kolm kuningat ”

54. Näiteks on luuletuses “ *milleks on vaja luulet ” tihti korduv küsimus “milleks on vaja luulet” ja küsisõna milleks.

55. Samuti on samas luuletuses alguskordusi ja lõpukordusi “/---/ end põhja joonud / end ankruks joonud /---/ ja mil ma olen maas / ja löödud / ja möödujad ei peatu /---/”.

56. Luuletuses “ Kassa armastad mind igaviku ääreni ” algab iga salm küsimusega “kassa armastad mind”.

58. Näiteks “/---/ su kurvid su lõhnad su hoorastund süda valla kõigile /---/”.

59. Aga need kõne- ja lausekujundid, mida mina käsitlesin on ainult väike osa kõne- ja lausekujunditest, mis on olemas ja mida Rooste kasutab.

65. Apollo raamatud[WWW] http://www.apollo.ee/advsearch.php?category=0& name =& translator =& illustrator =& serial =& publisher =&isbn=&desc=& after =& before =& more =& less =&sortoption=0& search =Otsi& author =J%C3%BCrgen+Rooste/Internetist/

67. Maarius Suviste.Jürgen Rooste trotsib iluluulet[WWW] http://paber.maaleht.ee/? old _rubriik=7288& old _num=851/Internetist/

68. Triin Fedotova.Luulepreemia laureaat Jürgen Rooste kohtus Valgas õpilastega[WWW] http://www.valgamaalane.ee/240306/esileht/25005666.php/Internetist/

69. Vikipeedia.Jürgen Rooste[WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCrgen_Rooste/Internetist/

71. Looming, Lauri Sommer „“Visand punasest voolajast””, 2/2001. 302 lk.

72. Looming, Aivar Loog “Ebavõrdne võitlus argisuse ning jobususega eneses ja enese ümber”, 6/2008. 949 lk.

73. Vikerkaar, Lauri Sommer “ Corrosion of Conformity ?”, 7/2000. 103 lk.

74. Vikerkaar, Berk Vaher “Postpuberteedi masendus”, 5-6/2002. 159-162 lk.

76. Vikerkaar, Maarja Kangro “Õrn ja õurgav moralist”, 10-11/2008. 184-187 lk.

78. Tänan tähelepanu eest!