Kirjanduse ülemineku eksam 11. klass Tallinna Järveotsa GümnaasiumKarelKalda
Dokument sisaldab vastuseid 17 küsimustele, mis käsitlevad mitmesuguseid kirjanduslikke teemasid, žanreid ja autoreid. Igale küsimusele on vastatud pikalt ja põhjalikult, et saada parim tulemus. Teemad on alates modernismist ja eksistentsialismist kuni konkreetsete kirjanike, nagu Oscar Wilde, Herman Hesse ja Franz Kafka, elu ja loominguni. Lisaks käsitletakse ka olulisi kirjanduslikke liikumisi nagu Noor-Eesti, Siuru ja Arbujad, Tarapita ning tutvustatakse nende mõjukaid liikmeid. Dokument annab põhjaliku ülevaate erinevatest kirjanduslikest suundadest ja ajaperioodidest, aidates mõista nende mõju kirjandusele ja ühiskonnale laiemalt. Küsimused on järgnevad:
1. Mis on belletristika? Kuidas ilukirjandus jaguneb? Ilukirjanduse põhižanrid ja näited kirjandusest
2. Modernism kirjanduses. Modernistlikud kirjandusvoolud (nimeta ja iseloomusta). Vladimir Majakovski, Ilmar Laaban
3. Oscar Wilde´i elu ja looming. Estetism. Loetud raamat (“Dorian Gray portree”, “Stepihunt” või “Meister ja Margarita”)
4. Herman Hesse elu ja looming. Loetud raamat (“Dorian Gray portree”, “Stepihunt” või “Meister ja Margarita”)
5. Mihhail Bulgakovi elu ja looming. Loetud raamat (“Dorian Gray portree”, “Stepihunt” või “Meister ja Margarita”)
6. Franz Kafka elu ja looming. Loetud raamat (“Metamorfoos”)
7. Eksistentsialism kirjanduses. Albert Camus ja Jean-Paul Sartre, nende elu ja looming
8. Kadunud sugupõlv. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque ja F. S. Fitzgerald. Loetud raamat (“Vanamees ja meri” või “Suur Gatsby”)
9. Kirjanduselu 20. sajandi alguses. Noor-Eesti liikumine. Gustav Suits. Friedebert Tuglas
10. Kirjanduselu 1920ndatel. Siuru ja Tarapita. Marie Under ja Artur Adson
11. Kirjanduselu 1920ndatel. Siuru ja Tarapita. Henrik Visnapuu. August Gailit
12. Anton Hansen Tammsaare elu ja looming. Tema teos “Tõde ja õigus”
13. Kirjanduselu 1930ndatel. Arbujad. Betti Alver ja Heiti Talvik
14. Kirjanduselu 1940. aastatel (muutused eesti kirjanduselus). Totalitaristliku kirjanduse eesmärk ja teemad. Pagulaskirjandus. Karl Ristikivi elu ja looming
15. 1960ndate kirjandus. Kassetipõlvkond ja sinna kuulunud luuletajad. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel
16. Raimond Kaugver ja loetud raamat (vangilaagri temaatika - “Postuumselt rehabiliteeritud”)
17. Jaan Krossi elu ja looming. Loetud raamat (“Wikmani poisid”)
Ladyfest 2017 programmi raames 9. märtsil Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus peetud loeng Lilli Suburgi ajakirja Linda saamisloost ja mõjust Eesti naisliikumisele.
2. Elulugu
Kuni 1936. aastani Johannes Schütz
Sündis 1899 Tartumaal
Pärit vaesest perest
Käis karjalaste koolis
Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka
kellasepana
3.
Võttis osa Vabadussõjast
1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule
Ülikool jäi lõpetamata
1934, töötas Tartu teatrikoolis
1938, Eesti Draamateater, dramaturg
4.
1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus
haigestus
Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste
nõukogude võimu pooldaja vanglasse, kust
vabanes 1942.
1945, suri ülekuulamisel
5. Looming
luule
Sütiste on eeskätt linnapoeet, ta luule on realistlik.
1920. aastatel luulesse tulnud Juhan Sütiste
realistlikus luules etendab olulist osa
autobiograafiline aine.
6.
Esikkogu „Rahutus“(1928) on omamoodi
värsipäevik või memuaar.
Lühipoeem „Avang“ esitab meenutusi
lapsepõlvest ja noorusest.
Poeemis „Enese eest“ kirjutab endast ja oma
kaaslastest, kes läksid võitlema Vabadussõtta.
Autobiograafiline teos „Tartu ja Tallinn“ jäi tal
lõpetamata.
7. Looming,
näidendid
Esimene näidend „Jumalate mäss“, mis oli
luulevormis, kujunes ebaõnnestumiseks.
1945, ilmus „Ristikoerad“, hilisema pealkirjaga
„Lembitu“, mis käsitleb XIII sajandi eestlaste
vabadusvõtlust raudrüütlite vastu.
1947. aastal mängiti „Ristikoeri“
vabaõhulavastusena Tallinna Lauluväljakul 90 000
vaatajale.
8. Tähtsus
Eesti nõukogude luule rajajaid.
Hinnatavad teened Eesti nõukogude teatri
kujundamisel.
F. Tuglas on öelnud: „ Ta luule oli
dünaamiline, žestiküllane, aktiivne. Ta
kajastas väga laia sektorit meie aja sisust ja
kuulub meie luule suurnimede hulka.“
9. Teiste hinnang
Visnapuu näeb Sütiste luulet laialivalguvana ning
teiste mõjualusena. Ta ütleb: Tema luules
vilksatavad kord Semperi, kord Suitsu, kord isegi,
kui mitte häbelik olla, nende ridade kirjutaja
tuttavad mõtted.
Suits ütleb:“Sütiste kasutab eesti keele võimalusi
meisterlikult ning tal on sügav püüd
eneseharimisele.Tema teadmised on laiad, ta on
andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti
luule suur lootus.“
10. Tsitaate
„Lugemiskultuur on iga rahvakultuuri ja
üldkultuuri alus.“
„Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused
ja kired ja kinnisideed - siis oleme hoolsad
kui kumalased ent surnud kui seisvad
veed.“
11. Lisa
Sütiste sportlasena
Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja.
Tema isiklik rekord oli 59.07.
1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma
üliõpilasolümpiamängudest.
Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel
tõuseb lipp üles tagurpidi ja hümniks
mängitakse masurkat.
14. Kasutatud kirjandus
http://www.epl.ee/artikkel/79470 25.09.2010
E.Annus, L. Epner, E. Süvalepp. 20.sajandi I poole Eesti
kirjandus. Koolibri. 2006. Lk 114-117
P.Riisimaa, A.Rätsep, T.Õunapuu. Eelmise sajandi Eesti
kirjandus. Künnimees.2002. Lk 124-131
M.Kalda, H.Peep, H.Puhvel, E.Sõgel, A.Vinkel. Eesti
kirjanduse ajalugu. Tallinn. Eesti raamat. 1984. Lk 159-175
O.Kruus. Mälestusi Juhan Sütistest. Tallinn. Eesti raamat.
1985.