1. Gustav Ernesaks Aleksandra Koreshkova Irina Kartseva 11A

2. Helilooja ja kooriju . Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniksht . S ündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas .

3. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931muusikapedagoogika erialal(professor Juhan Aaviku klassis ) 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis).

4. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis . Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori .

5. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli . Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitet ru p, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt).

6. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni . RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses . Nõukogude Liidus saatis algusest peale suur publikuhuvi, koor oli sagedane uudisloomingu tellija ja ettekandja . RAMile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt Dmitri Šostakovitš). RAM sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu.

7. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht.Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960) . Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast .

8. 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal . 1946. aastast professor . Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas .

9. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas . Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku: 1)"Nii ajaratas ringi käib" (1977) 2)"Kutse" (1980), 3)"Laul, ava tiivad" (1985)

10. Looming Koorijuhina on ta kirjutanud põhiliselt koorimuusikat . Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile . Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema“ . Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga) .

11. Ernesaks oli esmajoones lüürik . Silmatorkavalt palju on tal loodusteemalisi laule oli Ernesaksale omane ka muhe rahvalik huumor . Seda on tunda eriti sõjajärgse perioodi loomingus, naljalauludes nagu "Näärisokk“ . Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga .

12. Tema laulud on väga suupärased laulda, ka seetõttu, et autor tundis hästi eri kooriliikide võimalusi.Heaks näiteks on lihtne, aga suurepäraselt kõlav laul "Muusikale" (Byroni tekstile) .

13. Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid - kantaate ja süite.Tähelepanuväärseim neist on meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" (1953 ). Teose üheksas osas kajastub meremaalingute taustal kaluriküla olustik. Süidi kulminatsiooniks on V osa, meisterlik "Laine tõuseb“ .

14. Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit neist tuntuim on "Tormide rand" (1949), mida on korduvalt lavastatud . Tema ooperite nõrkuseks on nõukogude aja skeemide järgi valminud mustvalged, lihtsustatud karakterite ja inimsuhetega libretod . Populaarseim neist on kindlasti kõrtsistseen "Tormide rannas".

15. Koorilaulude kõrval on Ernesaks loonud ka soololaule . Tuntumad neist on helilooja enda tekstile loodud: 1)"Hämardunud rannal" (1932), 2)"Alla valgete kaskede" (1933) 3)"Pää kohal toomeke" (1933).

16. Monument

17. Lõpp