1. Uus-MeremaaKonstitutsiooniline Akt1852.a.
Uus-MeremaaValimisseadus1927.a.
Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagudevastuvõtmise akt.[25november1947.a.]
[Uus-Meremaa1950.a.akt]
Uus-Meremaa
NewZealand
Aotearoa
Pindala268,046 ruutkilomeetrit.Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus1931.a.Rahvuspüha
6.veebruar,Waitangi päev(1840.a. maooridtunnistasidselle lepingugaBriti ülemvõimu).1907.a.
dominioonistaatuses.Peale Westminsteri statuudiaktsepteerimistsai 1947.a. täielikuiseseisvuse.
Uus-Meremaaesimesestpõhiseaduslikust1852.a. KonstitutsioonilistAktistontänapäevaks[82
paragrahvistoli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamusparagrahve kaotanudjõujaasendatud
uutega,misonvastu võetudkasInglise või omaparlamendi poolt.Paljudeluvaldkonnadei ole
reguleeritudnormatiivaktidega, vaidtavadega –konstitutsiooniliste kokkulepetega.
Hümn: “God DefendNewZealand”(„Jumal kaitseUus-Meremaad“).Muusika JohnWoods,
1878.a. SõnadThomasBracken,1875.a. Kohandatud1940.a. Samuti:“God Save the Queen”(Jumal
kaitse Kuningannat“ (samamisInglismaal),misomabrahvushümnigavõrdsetstaatust1977.a.
Uus-MeremaaKonstitutsiooniline Akt
1852.a.
[15-16 Viktoriavalitsemise aasta,72 peatükk]

2. Uus-Meremaakolooniale esinduslikuKonstitutsioonikinkimise Akt
[30 juuni 1852.a.]
1-31. [Tühistatud.]
32. Peaassamblee asutamine.Uus-MeremaakolooniasasutataksePeaassamblee,mille
koosseisusonKuberner,[Seadusandlikustnõukogust*.(*See onväljajäetudkooskõlas1(2)
Seadusandlikunõukogulikvideerimise1950.a. Aktiga.)] jaEsindajatekojast.
33-43. [Tühistatud.]
44.Peaassamblee kokkukutsumisekohtjaaeg. – Uus-MeremaaPeaassambleepeabtulema
kokkusellisel ajal jaselliseskohasUus-Meremaaterritooriumi piirides,millisedhakkabKuberner
aegajaltomaspetsiaalse proklamatsioonigamäärama;Kubernervõibomaäranägemise järgi
Assamblee istungjärkusulgedavõi selle laiali saata.
45.[Tühistatud.]
46.Ustavuse tõotus. – Mitte ükski mainitudSeadusandlikunõukoguvõi Esindajatekojaliigeei
või osaledaistungil või hääletamisel enneseda,kui taonandnudja allkirjastanudalltoodudtõotuse
Kuberneri või isikuvõi isikute ees,kesonvolitatudtõotustvastuvõtma:
“Mina, A.B., tõotan siiraltjavannunollaustavja tõeliselttruuTemaKõrgusele Kuninganna
Viktoriale.JaaidakumindsellesJumal”.
47.Tõotuse asemel tehtudavaldusvõi deklaratsioon. –Igaühel,kellele onseadusegaantud
õigustõotuse asemel tehapidulikavaldusvõi deklaratsioon,võibtõotuse asemeltehasellise
avalduse või deklaratsiooni.

3. 48-52.[Tühistatud.]
53.Peaassamblee õigusandaväljaseadusi. –MainitudPeaassambleel onõigus(allpool
toodudväljajättude japiiravatetingimustega) andaväljaseadusi,ethoidarahu,kordajaUus-
Meremaaheadjuhtimist,niivõrd,kui needseadusedei satuvastuolluInglismaaseadustega*
(*Käesolevaparagrahvi mõtteson“Inglismaaseadused”all mõeldudimpeeriumi seadusandlikeakte,
mille mõjulaienebUus-Meremaale [Impeeriumi 1865.a. Aktkolooniate seaduste kehtivusest,§2ja
§3.]); seadused,misonPeaassamblee pooltselliseskorrasväljaantudtühistavadjaasendavad
igasugusedneile vasturääkivaidseadusi või korraldusi,milliseidvõidienne väljalastamingite
provintsi nõukogude poolt;onkehtetujaei omajõuduigasugune seadusvõi korraldus,misonantud
väljamingi provintsi nõukogupoolttemale igasküsimusesantudvolituste alusel,mille alusel tal on
seadusandlikõigus,ülalpool mainitudvolituste alusel,kuivõrdsee seadusvõi korraldusasub
vasturääkivusesvõi onsobimatumingi Peaassambleepooltvastuvõetudseadusega.
54.Assigneerimine jarahaliste vahendite väljaandmine. –Esindajatekojal jaSeadusandlikul
nõukogul onõigusvastuvõtta,aga Kuberneril ei ole õigustandaomanõusolekutmingi eelnõule,mis
eraldabriiklikele teenistustele ükskõikmilliserahasummaTemaKõrguse tuludestUus-Meremaa
piires,kui KubernereelnevaltTemaKõrguse nimel ei soovitanudEsindajatekojalnähaette teatud
riigiteenistuseasutamist,millele näidatudrahalisedvahendidonmääratud;jakui käesolevasaktisei
ole teisiti ette nähtud,siismitte mingi osasummast,TemaKõrguse tuludestUus-Meremaapiiridesei
saa ollaväljaantudteisiti,kui käske täites,misonKuberneripooltisiklikultallkirjastatudjasaadetud
Uus-MeremaaRiiklikulaekurile.
55.Kubernervõibandaeelnõusidkummasegi Kotta. –Kubernervõibseadusealusel anda
Seadusandlikkunõukogusse või ka Esindajatekottaläbivaatamiseksläkituse teel igasuguseid
eelnõusid,milliseidtaloebneile soovitavaksteha;kõiksellisedeelnõudkuuluvadläbivaatamisele
sellisessobivaskorras,millinemääratletakse selliseasjasuhtesülalpool mainitudeeskirjade ja
käskudega.
56.Kubernervõibollaeelnõuganõus,võibselletagasi lükata,võibeelnõureserveeridavõi
tehasellesseparandusi. –Kui Seadusandlikusnõukogusvõi Esindajatekojasvastuvõetudeelnõuon
esitatudKubernerile TemaKõrguse nõusolekusaamiseks,siisKubernerkuulutabomaäranägemise
põhjal,kuidikkagi pidadeskinni käesolevaakti määrustestjaneistjuhistest,milliseidtaonaegajalt
saanudTema Kõrguselt,etta,TemaKõrguse nimel,väljendabsellise eelnõusuhtesnõusolekut,või
siista keeldubselleeelnõuheakskiitmisest,või ettareserveeribsellise eelnõuTemaKõrguse
heaksarvamisele;kusjuures,ainult,Kuberner,enne kui väljendanõusolekutmingi temale sellises
korras esitatudeelnõusuhtes,võibseaduslikulaluseltehasellesse selliseidparandusi,milliseidta
peabvajalikuksvõi sihipäraseks,jaläkitusenasaatasellineeelnõukoossellisteparandustega

4. Seadusandlikkunõukokkuvõi Esindajatekotta,nagutapeabsobivaks,tagasi;selliste paranduste
Nõukogusvõi vastavaltKojasläbivaatamineleiabasetsellisessobivaskorras,milline saabettenähtud
sellise asjajaoksülalpooltoodudreeglitesjakäskudes.
§57.Kuberneron kohustatudjärgimaTemaKõrguse pooltantudinstruktsioone. –Tema
Kõrgusvõibseaduslikul alusel Salanõukogusoovituste alusel,või TemaKõrguse allkirjaningpitsatiga,
või ühe riigi peasekretärivahendusel aegajaltsaataUus-MeremaaKubernerile selliseid
instruktsioone,millisedTemaKõrguspeabsobivakstehaKuberneri juhtimisekstemalekäesolevate
instruktsioonidegaantudvolitustealuselnõusolekuväljendamiseks,või nõusolekustkeeldumiseks,
või Tema Kõrguse heaksarvamisel eelnõude reserveerimiseks,miskuuluvadvastuvõtmisele mainitud
Seadusandlikunõukoguvõi Esindajatekojapoolt;seejuurespeabKubernertegutsemavastavalt
antudinstruktsioonidele.
§58.Tema Kõrguse pooltKuberneri heakskiidusaanudeelnõudetagasilükkamine. –Kui mingi
Kubernerile esitatudeelnõusuhtes,misonesitatudTemaKõrguse heakskiidusaamiseks,see
KubernerväljendabTemaKõrguse nimel nõusolekut,siistaonkohustatudesimeselsobivaljuhul
selle üle andmaüheleTemaKõrguse riigi peasekretärileselle eelnõuautentse koopia,mille suhteson
antudselliseskorrasnõusolek;kahe aastajooksul pealeseda,kui selline eelnõuonriigisekretäri poolt
saadud,võibTemaKõrgusseaduse alusel kuulutadaKäsugaNõukogussellise eelnõu
tagasilükkamisest.Selline tagasilükkamine,koossellise eelnõuülaltoodudkorrassaamise kuupäeva
tõendavariigisekretäriallkirjaningpitsatigatõendiga,pealesedakui temastonkuulutatudKuberneri
pooltSeadusandlikule nõukogule või Esindajatekojalesuuliseltvõi läkituseteel,või proklamatsiooni
teel “ValitsuseTeatajas”,teebmainitudeelnõusellise kuulutamisepäevasttühiseksja
annulleerituks.
§59.ReserveeritudeelnõudjõustuvadvaidTemaKõrguse nõusolekul. –Mitte ükski eelnõu,
mison reserveeritudTemaKõrguse heaksarvamiseks,ei saajõustudavõi kehtidaUus-Meremaal seni,
kui Kubernerei teataomakõnes,või läkitusegamainitudSeadusandlikulenõukogule ja
Esindajatekojale,või proklamatsiooniteel,etsellineeelnõuoliesitatudTemaKõrguseleNõukogusja
et TemaKõrgusel oli meelepärane sellesuhtesväljendadanõusolekut;Seadusandlikunõukoguja
Esindajatekojapäevikutestulebtehasissekanne igastsellisestkõnest,läkitusestvõi
proklamatsioonist,agasissekandesttehtudvastavalmoel tõestatudkoopiapeabolemaüleantud
Ülemkohturegistraatorile,või teisele ettenähtudametiisikule,selle säilitamiseksUus-Meremaa
arhiivides.Mitte ükski eelnõu,misonülalpool toodudkorrasreserveeritud,ei omajõuduegakehti
Uus-Meremaal,kui TemaKõrguse heakskiidustei ole ülalpool toodudviisil teatatudkahe aasta
kestel,alateslugemistpäevast,milselline eelnõuoli ülalpooltoodudkorrasesitatudKubernerile
Tema Kõrgusele läbivaatamiseks.
§60.[Tühistatud.]

5. §61.Sõjaväe varustamiseksmääratudasjadei kuulutollimaksustamisele,nõndanaguei tohi
võtta makse,lõive jne.,rahvusvahelisi lepinguidrikkudes. –Peaassambleel ei ole õigustpannapeale
makse asjadele,midaveetakse TemaKõrguse maa- jamerevägedele,võrdselttal ei ole õigustpanna
peale makse,keeldevõi piiranguid,vabastadamaksudest,andaergutuspreemiaid,tagastada
tollimakse,või kinkidamuidprivileege mingiteasjade väljavõi sisseveol,või võttamakse laevade
laadimise eestrikkudesmingitrahvusvahelistlepingutvõi lepinguid,misonsõlmitudTemaKõrguse
ja mingi välisriigi vahel.
§62. §63. [Tühistatud.]
§64.Lisas näidatudtsiviil- jakohtuteenistusekulude katteksrahasummade väljamaksmine. –
Tema Kõrgusele tulebigal aastal makstaväljatuludest,misonsaadudsellistestmaksudest,tollidest,
lõivudestjamuudestkoormistest,agakaUus-Meremaal asuvate Krooni kasutamatamaade müügist,
rahalisedsummad,misonnäidatudkäesolevaAkti Lisas;sellisedsummadkuuluvadväljamaksmisele,
et kattaLisas näidatudteenistuste- ningsihtotstarbelisikulusidjaneedpeavadolemaväljaantud
Uus-Meremaalaekuri poolt,käskudealusel,milliseidhakatakse talle aegajaltsaatmaKuberneri
allkirjaningpitsatiga.
§65.Lisas toodudrahaliste summade suuruse muutmine. –Uus-MeremaaPeaassambleel on
õigusmingi akti või aktidegamuutakõiki või mõndasummat,misontoodudülalpoolviidatudLisas,
aga ka selliste summade määramiseksteenistuse jasihtotstarbelistekskulutusteks,misonLisas
näidatud;kuidigaeelnõu,misvõetudvastuSeadusandlikunõukogu jaEsindajatekojapoolt,mis
suunatudKuberneri töötasumuutmisele,või rahaliste kulutuste suurust,misonette nähtud
pärismaalaste vajadusteks,peabolemareserveeritudTemaKõrguse heaksarvamisele;kuni akti või
aktidegamuutmiseni,misülalpool mainitud,jääbKubernerijakohtuniketöötasuselliseksnagutaoli
näidatudvastavasLisas;rahaliste vahendite kulutamise üksikasjalikumaruanne käesolevatest
assigneeringutest,mistehtudkäesolevaakti,või sarnase Peaassamblee akti või aktidealusel,
millistestonmainitudülalpool,erinevateleteenistustelevõi eesmärkidel,misnäidatudmainitud
Lisas,peabolemaesitatudSeadusandlikkunõukokkujaEsindajatekottakolmekümnepäevajooksul
peale istungjärguavamist,kohe pealeseda,kui sellisedkulutusedontehtud;seejuures
Peaassambleel ei oleõigustmingiaktiga,misülalpool mainitud,vähendadamingi kohtunikutöötasu
seni,kui tatäidaboma ametikohustusi,millisedtal onsellise akti vastuvõtmise hetkel.
§66.Tulude jaotamine. –Peale maksete sooritamist,mistulidtehakäesolevaakti määruste
alusel,kuulubkogumaksu,lõivude jatakside tulude ülejäänudsumma,misvõetudPeaassamblee
mingi akti alusel,jaotamisele konkreetsete eesmärkide vahel,millisedonsellessuhtesigasuguse
Peaassambleeaktigaette kirjutatud.

6. §66-70.[Tühistatud.]
§71.Pärismaalaste seadusi jatavasidpuudutavadmäärused. –Kui osutubotstarbekaksUus-
Meremaal elavate aborigeenidevõi pärismaalaste seaduste,tavade jakommete säilitamine,kuivõrd
sellisedseadused,tavadjakombedei ole vasturääkivusesüldinimlikeprintsiipidega,etneidjuhtida
nende sisesuhetesjakaubanduslikusläbikäimises,jakui võibosutudaotstarbekakseraldadateatud
ringkonnad,millessellistestseadustest,tavadestjakommetesttulebkinnipidada,siis:
Tema Kõrgusel onõigus,seadusealusel,Ühendatud Kuningriigisuure pitsatigakinnitatud
armulikuAnnetuskirjaga,aegajaltette määratameetmetevõtmistülalpool mainitudeesmärkide
saavutamiseks,sõltumatasellest,kaskohalikudseadused,tavadjakombedasuvadInglismaa
seadustega,statuutidegavõi tavadega,misomavadjõuduUus-Meremaal või selle mingisosas,
vasturääkivuses.
§72.Peaassamblee võibreguleeridakasutamatamaade müümist jne. –Pidadeskinni
käesolevaakti määrustest,onPeaassambleel õigusandaväljaseadusi,misreguleerivadUus-
Meremaal Krooni kasutamatamaade müümist,rendile- või kasutadaandmist;kõikmaatükidmille
üle,kooskõlasalljärgnevate määrustega,möödubpärismaalastetiitel [kasutamisõigus,
?omandiõigus?],nõndanagukamuudmaad,mismärgitudistungjärguaktis,mistoimusTema
Kõrguse 10/11 valitsemisaastal (112Peatükk),onaktis,mille eesmärgiksoli Uus-Meremaa
koloniseerimine jaandaUus-Meremaakompaniidele laenuvõimalus,Krooni maade osastisena
(demesne) tuleblugedajavaadeldakäesolevaakti mõttesKrooni kasutamatamaadena.
§73-79.[Tühistatud.]
§80.Termini “Kuberner”tõlgendamine. –Käesolevaakti tõlgendamiseltähendabtermin
“Kuberner” isikut,kesantudajal seaduslikul alusel teostabUus-Meremaajuhtimist.
§81.[Tühistatud.]
§82.Aktide ja määruste avaldamine. –Proklamatsioonkäesolevastaktistjakõik
proklamatsioonid,mistulevadavaldadaselle määruse alusel,avaldatakseuus-meremaa“Valitsuse
teatajas”.
Lisa.[Tühistatud.]

7. 310704VKL
***
Uus-MeremaaValimisseadus1927.a.
Akt,miskonsolideeribmõnedPeaassamblee seadusandlikudaktid,mispuudutavadrahvaesindust
Esindajatekojas.
[11 november1927.a.]
1.Lühendatud nimetus,elluviimine jne. –1)Käesolevaktvõibollanimetatud1927.a.
Valimisseaduseksjasee jõustubesimeseljaanuaril1928.a.
2)Käesolevaktonjaotatudjärgmistesseosadesse:
I Osa. Esindajatekojamoodustamine (§3– 27)
II Osa.Valimiste ettevalmistamine(§28– 99)
IIIOsa. Valimistereguleerimine(§100 – 179)
IV Osa. Maooride esindatus(§180 – 197)
V Osa.Petitsioonidvalimistest,äraostmine jateisedebaseaduslikudteod(§198 – 242)
VIOsa. Muud küsimused(§243– 252)*
(*SiinontoodudvaidValimisseaduse I –IV Osa.)
2.Tõlgendamine. –Käesolevasaktison,kui kontekstistei tulene muud,
“täisealine”tähendab*[*“tähendab”onallpoolasendatudsidekriipsuga] isikut,kellel ontäitunud21.
eluaasta;

8. “avaldaja”- isikut,kespöördubavaldusega;
“avaldus”- avaldust,misontehtudkellegi poolt,ettemanimi kandamingi ringkonnavalijate
nimekirja;
“hääletamise ruum”sisaldabigasugustmajavõi ehitust,midakasutatakse valimisteläbiviimise
ruumina;
“lisavalimised”- igasuguseidvalimisi,erandiksüldvalimised;
“kandidaat”- igasugustmees- või naissoostisikut,kesonesitatudEsindajatekojaliikmekandidaadiks
ja käesolevaakti V osastähendabigasugustmees- või naissoostisikut,kesonteinudkandidaadiks
saamise kavatsuse avalduse;
“ettekirjutusi väljaandevklerk”- ametiisikut,kesonmääratudväljaandmaettekirjutusi
Esindajatekojaliikmete valimistest;
“maksukoguja”- tollimaksude võtjatjaselleksonmingi sadamavõi muukohatähtsaimtolliametnik;
“ebaseaduslikudtoimingud”- äraostmist, kostitamist,keelatudmõjutamistvõi variisikute kasutamist,
nii nagusee on määratletudkäesolevaaktigavõi nagusee ontunnistatudParlamendi üldise
õigusega;siiakuulubigasugune käesolevaaktigaebaseaduslikukskuulutatudtegu;
“esitamise päev”[kandidaatide] - päeva,misonkehtestatudkandidaadiksesitamisedokumentide
vastuvõtmise viimasekstähtajaks;
“ringkond,või valimisringkond” - Uus-Meremaaringkondavõi rajooni,mille esindajaksvalitakse
Esindajatekojaliige;
“valimised”- Esindajatekojaliikmevalimist;
“valija”- iga isikut,kelle nimi onkantudvalijate nimekirjajakellelonõigusosaledaigasugustel
valimistel;
“üldvalimised”–valimisedmidaviiakseläbi pealePeaassambleelaialisaatmistvõi selle
Esindajateekojaliikmetevolitustetähtajamöödumisel;
“ettekirjutuste väljaandmine”–päeva,millel mingi ringkonnaregistraatorsaabkirjavõi
telegramminateate sellest,etettekirjutusi väljaandevklerkvõi isik,kestegutsebtemaasemel,
kirjutasallaantudringkonnasvalimiste läbiviimise ettekirjutusele;
“esialgne nimekiri”–valijate üldistvõi lisanimekirja,misonkoostatudvalijate ametlikuüldise või
lisanimekirjaettevalmistamisekäigus;
“maoori”– Uus-Meremaaaborigeeni jahaarabsegarassistisikuidningnende järeltulijaidningnende
järeltulijaidabielustpõliselanikega;
“kapten”– igasugustisikut(erandiksloots),kesteostabmingimerelaevajuhtimist;
“minister”–Krooni vastutavatministrit,kesantudhetkel juhibvalimisteläbiviimiseametkonda;

9. “postkontori ülem”–iga isikut,kesjuhibpostkontorit,jaselleksvõibollakanaispostkontori ülemvõi
isik,kesantudajal postkontori ülemakohuseidtäidab;
“ettekirjutatud”–käesolevaaktigaettekirjutatutvõi selle alusel väljaantudkorraldusi,või (käesoleva
akti V osa mõttes) kohtueeskirju;
“avalike vahendite raiskaja”–isikut,kesonmõistetudsüüdi igasuguste riigile,või mingitele
kohalikele võimuorganitele,või kohalike võimuorganeidesindavakorporatsioonidekuuluvate
rahasummade ebaseaduslikuskulutamisesvõi omistamises;
“avalikteade”– või “avaliknotifikatsioon”–teadet,misonavaldatudantudringkonnasväljaantavas
ajalehes(kui sellineonolemas),või valimisiläbiviivaametiisikuäranägemisejärgi mingisringkonnas
levitatavasajalehes,millise antudteade puutub;
“kvalifikatsioon”– kvalifikatsiooni käesolevaakti alusel;
“registreerima”– valijanaregistreerima;
“registreeritudvalija”–valija,kelle nimi onkantudvalijatenimekirja;
“registraator”– igasugustisikut,kesonkäesolevaakti alusel teostabregistreerimist;
“registreerimine”või “registreerimiseaeg” – päeva,mil keegi registraatorkannabkellegiisikunime
valijate nimekirja;
“valimisi läbi viivametiisik”–isikut,kesonkäesolevaakti aluselmääratudmingisvalimisringkonnas
valimiste läbiviimiseks;
“nimekiri”või “valijate nimekiri”– valijate üldistvõi lisanimekirja,misonantudringkonnajaoks
koostatud;
“meremees”–igaisikut,kesontegevlaevapardal,midaei vii edasi aerud;
“Spiiker”–EsindajatekojaSpiikerit;
“ettekirjutus”–ettekirjutust,misonettekirjutusiväljaandvaklergi pooltväljaantud,misteevad
valimisi läbi viivale ametiisikule ettepanekuasudaEsindajatekojaliikmetevalimisiläbi viima.
I Osa
Esindajatekojamoodustamine
3.Esindajatekojakokkukutsumise õigus. –1)Kindral-kuberneril onaeg-ajalt,vajaduse
tekkimisel,õigusTemaKõrguse nimel proklamatsiooniabil kutsudakokkuUus-Meremaa

10. Esindajatekojaseitsekümmendkuusliigetjapeale selle kaneli maooristliiget,nii nagusee on
ettenähtudkäesolevaakti IV osas.
2)Iga sellineEsindajatekoda,kui Peaassambleeei saadetavaremlaiali,omabvolitusikolmeks
aastaksja mitte rohkem,alustadeslugemistpäevast,misonkehtestatudKojavalimiste läbiviimise
ettekirjutuste tagastamiseks.*(Koosvalimistulemuste äratoomisega.)
4.Parlamendi liikmed. –Esindajatekojaliikmeidnimetataksejaneile omistatakseParlamendi
liikme tiitel;käesolevasaktis,nii nagukakõigisteistesaktides,milliseidvõetaksevastuhiljem, peab
olemasellele vastavalttõlgendatudväljendit“Parlamendi liige”.
5.Spiikeri valimine. –1)Omaesimesel Esindajatekojaistungilasutakse viivitamatultoma
liikmetehulgastühtisikutkogumainitudKojavolitusteajaksSpiikeriksvalima;see valimine onpeale
selle kinnitamistKindral-kuberneri pooltkehtivningjõustunud.
2)Kui vaidSpiikeri ametikohtonosutunudvakantsekssurma,ametistloobumise või mingil
muul põhjusel,peabtoimumauusvalimine,miskuulubsamaskorraskinnitamisele.
3)Esindajatekodatervikunajaselle liikmed(kaasaarvatudmaooridestliikmed),SpiikerjaKoja
komiteedejuhatajad,kestäidavadomakohustusi käesolevaakti jõustumise hetkel,jätkavadoma
kohustuste täitmist,pidadeskinni käesolevaakti määrustest.
Esindatuse komisjonid
6.Esindatuse komisjonid. –1)Selleks,etkindlustadaEsindajatekojasUus-meremaaelanike
esinduse normide perioodiline läbivaatamine,asutatakse kaksalalistkomisjoni:üksPõhjasaarele,
midanimetatakse “PõhjasaareesindatuseKomisjoniks”,jateine Lõunasaarele,midanimetatakse
“Lõunasaare esindatuse Komisoniks”.
2)Kumbki mainitudkomisjonidestkoosnebviiestliikmest,janimelt:
peainspektorjakrooni maade territoriaalseteringkondadeTaranaki jaOuklandi komisaridon
vastavalt,kolme ametlikuliikmenaPõhjasaare Komisjonis;
Krooni Westlandi,Kenterberi jaOtago maade territoriaalseteringkondade komisaridon
vastavaltkolmeksLõunasaare Komisjoni liikmeks.
Ülejäänudkakskummagi komisjoni liigetpeavadolemasellisedisikud,kesei ole
riigiteenistusesjaei ole Peaassamblee liikmeks,kedahakkabEsindajatekodaaeg-ajaltmäärama
komisjonide mitteametlikeksliikmeteks.

11. 7.Maa- jalinnaelanike mõiste määratlemine.Valimisringkondadeksjaotamine peale igat
rahvaloendust. –1)Käesolevasparagrahvis,nõndanagukaalljärgnevatestähendavad:
“maaelanikkond”–igasuguseidelanikke,pealelinnade elanikke;
“linnaelanikkond”–igasuguseidelanikke,keselavadlinnasvõi asumis,millesloetletakse üle
kahe tuhande elaniku,agakaigasugustOukland-City,Kraistser-City,Danidi- Cityvõi Wellington-City,
ümbritseval territooriumil,peapostkontoristkuni viie miilikaugusel elavaidelanikke.
2)Kahe kuujooksul peale mingikorraliserahvaloenduse tulemuste teatamisestmainitud
komisjonidele,kusjuuresvalitsuse statistik onkohustatudhoolitsemavõimalikultpeatseettekande
esitamise eest,peavadkomisjonidjaotamaUus-Meremaanii valimisringkondadeks,ettagada
Esindajatekojasvõimalikultproportsionaalne rahvaesindusallpool toodudalustel,janimelt:
a)Uus-Meremaaelanikelugemiseltuleb,käesolevaakti eesmärkidetagamiseks,maaelanike
hulgale,temaarvust,lisadakakskümmendkaheksaprotsenti;
b)Uus-Meremaaelanike üldarv(väljaarvatudmaoorid) koosmainitudlisaga,tulebjaotada
Esindajatekojaliikmete arvuga(väljaarvatudneli maooristliiget),jasellisejagamiseteelsaadudosa
moodustabkvoodi;
c)Uus-Meremaatulebjaotadasellisekshulgaksringkondadeks,kui paljuonEsindajatekojas
liikmeid(väljaarvatudmaooristliikmed);
d)selliste ringkondade suurusedpeavadolemavastavaltsellised,etigaleringkonnaletuleks
üksliige,kusjuureskuni ringkondadeksjaotamisehetkeni onringkonnaelanikkondkoosülalpool
mainitudlisagapeabolemavõrdne saadudkvoodiga, arvestadesedaspidi parandustesuhtes
kehtivaidmäärusi;
e)üksikuteringkondademoodustamisel tulebpööratanõutavattähelepanu
valimisringkondade eksisteerivatelepiiridele,huvide ühtsusele,ühendusteedeolemasolule ja
maastikutopograafiliseleiseloomule;
f)kui see onvõimalik,siistulebvalimisringkondade piiridkehtestadasellisel moel,etvastavad
territooriumid,mille suhteskehtiblitsentsi mõju,ei olekslülitatudringkonda,milleüle ei laiene
määrus litsentsidest;kui aga,komisjoni arvates,ei olevõimaliksellestreeglistkinni pidada,siissee
erandpeabolemamärgitudkomisjoniaruandeskoosselgitusega,sellest,mikssellestreeglistei
saadudkinni pidada.
8.Parandusedkvoodile. –Kui ühe komisjoniarvatesei saaringkondi moodustadakooskõlas
ülalpool toodudnõuetegasellisel moel,etkvoodistolekstäpseltkinni peetud,siiskomisjonidvõivad
iga ringkonnasuhtestehaparandusi kvoodisuhtes,suurendadesvõi vähendadesringkonnaelanike
hulkaarvu võrra,misei ületatuhande kahesajaviitkümmetinimest.
Seejuures,kui antudringkonnasonelanikkonderanditultlinnaelanikestkoosnev,võivad
komisjonidtehaselliseparanduse ringkonnaelanike arvusuurendamisevõi vähendamise arvel arvus,
misei ületakahtsadaviitkümmetinimest.

12. Seejuuressamuti,kui ringkondakuulubmingi osaOuklandi,Welligtoni,Kraitseri või Danidini
linnast,agasamuti kui ta külgnebmingi sellise ringkonnagakuselabmaaelanikkond,siis
maksimaalne paranduspeabvõrdumaarvuga,misasubtuhande kahesajaviiekümnegasamasuguses
suhtes(peale täiendust,misettekirjutatudeelnevaparagrahvi punktiga “a”),millisegaantud
maapiirkonnaelanikkondsuhtubkvooti.
9.Kaalutlused,millestpeavadjuhindumakomisjonidkvootidele paranduste tegemisel. –
Valitsuse statistikuaruanne rahvaloenduse tulemustest,mistehtudviimati enne vastavatesse
ringkondadesse jagamist,võibollajapeabolemapiisavaksaluseksUus-Meremaavõi selle mingi
ringkonnaelanikearvukindlaksmääramiseks;kuidkomisjonidvõivadülalpoolmainitudparanduse
tegemisel,tuhandekahesajaviiekümne inimese piiresvõtta kaalutlusele(arvesse):
a)täisealiste elanike arvusuhe (väljaarvatudmaoorid) jaantudringkonnaüldise elanike arvu
suhtes(väljaarvatudmaoorid);
b)antudringkonnageograafilistasenditningühendusteede olemasolu.
Selle juureskomisjonid,suurendadesvõi vähendadesringkonnaelanike arvu,peavad
juhindumasellest,etmitte vähendadavõimalusel linnalähedasivalimisringkondivaidmaaringkondi.
10.Komisjonmäärabühiseltringkondade arvujaedasi nadtöötavadlahus. – 1)Kumbki
komisjonistuvadkoosühendkomisjonina,etmääratledaülalpool mainitudeesmärke,kordaja
aluseid,ringkondadearvuPõhja- kaLõunasaarele;edaspidinadtegutsevadlahusjateineteisest
sõltumatult,kusjuuresPõhjasaare Komisjoni funktsioonidpiirduvadmainitudsaareganaguka
Lõunasaare Komisjoni kohustusedjafunktsioonidLõunasaarega.
2)Kindral-kuberneril onõigusmääratakindlaksmainitudühendistungitoimumisekohtjaaeg
ningkirjutadaselleleette istungiläbiviimise kord:komisjonidpeavad,saanudkätte Kindral-kuberneri
juhised,temapooltkindlaksmääratudajajooksul täitmakõikformaalsused,misonvajalikud
käesolevaakti §7-§10 määruste elluviimiseks.
11.Piiride [ringkondade] muutmisekavatsuse teade. –Kui mingi komisjonteebettepaneku
eksisteerivate ringkondadepiiride muutmiseks,siisnende pooltkavatsetavatestmuudatustestpeab
olemaavaldatudteade “Teatajas”;vastuväitedkavatsetavale piiridemuutmiselevõivadollaesitatud
kirjalikultkomisjonile,missellisedmuutusi planeeris;see komisjonpeabneedvastuväited
ettenähtudviisil läbivaatama,enne kui tateeblõplikudotsused.
12.Kindral-Kuberneravaldabkomisjonide ettekanded.Uuedvalimisringkonnad.Kaardid. –
1)Igal juhul esitavadkomisjonidKindral-Kubernerile ettekande valimisringkondadenimetustestja
nende pooltkehtestatudpiiridest,millisedKindral-Kuberneravaldab“Teatajas”,see ettekanne omab

13. seaduse jõuduselle avaldamisehetkest,kui seerakenduballespeale antudajal ametisoleva
Parlamendi volitustetähtajalõppemist.
2)Iga selliseettepanekukoopiakoosettenähtudviisil kinnitatudvalimisringkondade
kaartidega,missellise ettekande alusel valmistatud,esitataksekümne päevajooksul,peale nende
saamistEsindajatekojale,kui sellel onantudajal istungjärk;kui agaEsindajatekodakoosei istu –siis
kümne päevajooksul pealejärgmiseistungjärguavamist.
3)Peale igamainitudettekandealuselloodudvalimisringkondade plaani elluviimistsaavad
sellisedpiiridegavalimisringkonnadUus-Meremaavalimisringkondadeks, etvalidaParlamendi
liikmeidpealeselle laialisaatmistvõi antudajal eksisteerivaParlamendi volituste tähtajalõppemist;
nõndasee jätkubseni,kuni ei jõustukomisjoni järgmine ettekannevõi kui Parlamentei otsustateisiti
toimida.
4)Peale igakomisjoniettekandeavaldamistteebministermainitudKojakantseleile sellise
ettekande põhjal kehtestatudningettenähtudmoel kinnitatudvalimisringkondade kaartidehoiule
üleandmisekorralduse.
13.Komisjoni töökord.Komisjoni mitteametlikliigeei või ollavalitudPeaassambleeliikmeks.
– 1)Mõlemaskomisjonismoodustavad temaigakolmliigetkvoorumijanadvõivadtäitakõiki antud
komisjonile pandudfunktsioone.
2)Komisjonidvõivadtöötadaväljasellisedomaasjade ajamise reeglid,midanadpeavad
vajalikuks,jamisei ole vastuoluskäesolevaakti määrustega.
3)Iga komisjoni mitteametlikliigevõibloobudamääramisest,andesKindral-Kuberneri nimele
omakäeliseltkirjutatudavalduse;sel juhul jajuhul,kui keegikomisjoniliikmetestosutublootusetuks
võlgnikuks,või mõistetaksesüüdistusakti alusel süüdistatavaskuriteossüüdi,või taloobuboma
kohustuste täitmisest,nagukamingi selle liikme surmapuhul,või vaimsesse-ningfüüsilisse
puudulikkusessesattumisel,või temaUus-Meremaaltpuudumisel sel ajal,kui tapeabomakohustusi
täitma,siisKindra-KubernerNõukogusvõibmääratatemaasemele teise isiku,kui antudajal
Esindajatekodaei istuistungjärgulkoos;igastselliseskorrastehtudmääramisesttulebteatada
võimalikultlühikese ajajooksulteatadaEsindajatekojale.
4)Kummagi komisjoni mitteametlikliige ei saakahe aastajooksul,pealemainitudametist
lahkumist,ollamääratudvõi valitudPeaassamblee liikmeks.
Tšatami saartest
14.ValimisringkondjavalimisedTšatami saartel. –1)Tšatami saare territooriumlülitatakse
Litteltoni valimisringkonda.

14. Seejuures1908.a.LitsentsideAkti eesmärke silmaspidadesjäävadmainitudsaarederiliseks
litsentsi ringkonnaksmainitudakti tähendusesjaei moodustaLittletonilitsentsi ringkonnaosa.
2)Mainitudsaarte elanike,kellelonõigusollaregistreeritudvalijanaLittleltoni
valimisringkonnas,nimedpeavadolemakantudspetsiaalsesse lisanimekirjavõi selle ringkonna
nimekirja,miskoostatudeeskirjade kohaseltjamiskuuluvadavaldamiseleKindral-Kuberneri
Nõukoguspoolt;neednimekirjadei peaolematingimatatrükitud.
3)Esindajatekojavalimiseeesmärgil onkäesolevaakti IV osaalusel (maoorideesindatusse
puutuv) loetakse Tšatami saarte territooriumläänemaoori valimisringkonnakoosseisukuluvaks.
4)Mainitudringkonnavalijatehääletamine (kaasaarvatudhääletamine 1908.a.Litsentside
Akti määruste eesmärgil) peabolemaläbi viidudselliseskorras,milline võibollaettekirjutatud
eeskirjadega,misväljaantudKindra-Kuberneri Nõukoguspoolt.
5)Igasuguste valimiste või hääletamisekehtivustei saavaidlustadasel põhjendusel,etmiski,
oleksolnudtulnudäratehakäesolevaakti alusel väljaantudeeskirjade kohaselt,või ei olnudõieti
tehtudvõi oli valesti tehtud,või kui mingilpõhjusel osutusvõimatukskellegi isiku,kel selline
valimisõigusoli käesolevaakti jõugahääletamisestosavõtt,või kui keegi isik,kesvõttisvalimistest
osa,ei omanudkäesolevaakti kohastvalimisõigust.
Parlamendiliikmetekvalifikatsioon
15.Registreeritudvalijad,naissoostisikud,riigiteenistujadjaettevõtjad. –1)Pidadeskinni
käesolevaakti määrustestonigaisik,kesvalijanaregistreeritud(kuidmittekeegiteine),omabõigust
esinedakandidaadinajaollavalitudParlamendi liikmeksigastvalimisringkonnast.
Seejuuresei saaollavalitudisik,kes:
a)onkaotanudvalijakvalifikatsiooni käesolevaakti mingi määruse alusel;või
b)on1908.a. Maksejõuetuse Akti mõttesmaksejõuetuvõlgnikjaei ole mainitudakti alusel
rehabiliteeritud;või
c)onSeadusandlikunõukoguliige;või
d)onriigiteenistuja,või siistöövõttjaks.
2)Naissoostisikei saaollajäetudilmaõigusestollavalitudEsindajatekojaliikmekssoovõi
perekonnaseisutõttu,nõndanaguka istungitel osalemise jaKojaliikmenahääletamise õigusest,
sõltumatamingitestvastupidiseltmäärustest,milliseidvõibsisaldudamingisteisesaktis.
3)Käesolevaakti eesmärkidelonalljärgnevatel mõistetel järgnevtähendus:

15. “riigiteenistuja”–igasugune isik,kesasubUus-Meremaariigiteenistuses,või keegi isik,kes
asub mingil ajutiseltvõi alaliseltUus-MeremaaKrooni või Kindral-Kuberneripooltmääratudvõi
korraldusegaametis,millinetehtudnende volituste piires,või Uus-MeremaaValitsuse ametisiku
määramisel või korraldusega,misantudoma volituste piires,mille eesttöötasumakstakse
Parlamendi poolteraldatudvahenditest.Nendehulkaei kuulu:
a)isikud,kesonTäitevnõukoguliikmed;agasamuti
b)EsindajatekojaSpiikerjaEsindajatekojakomisjonide juhatajad;agasamuti
c)TemaKõrguse maa- ja merejõudude,või miilitsa,või territoriaalvägedeohvitserid(erandiks
miilitsavõi territoriaalvägede ohvitserid,kessaavadaastatasuvõi alalistsissetulekut);agasamuti
d)igasugusedisikud,kesonainultmingi ülikoolinõukogude liikmed;nagu ka
e)Kindral-Kuberneri või Kindral KuberneriNõukogusmääratudkomisjonide liikmed;
kusjuures,juhul,kui Parlamendiliige onmääratudkomisjoniliikmeks,siistemale makstakse
sõidukulude hüvitamise korrashüvitustsummas,misei ületaühte naela ööpäevas,peale hobustega,
raudteel,aurikul jne.sõidukulusid.;
“ettevõtja”–on igasugune isik,kesiseseisvaltvõi koosteistega,otse jakaudselt,kuidmitte
mingi registreeritudvõi inkorporeeritudkompanii või inkorporeeritudorganisatsiooni liikmenaon
huvitatudmingi lepinguvõi kokkuleppe sõlmimisestTemaKõrgusega,või kellegiametiisikuga,või
Uus-MeremaaValitsuse ametkonnaga,või mingi isikugaUus-Meremaariiklikuteenistuse nimel ja
arvel,mille alusel sellele isikule makstakse väljaühe rahandusaastajooksulriigi vahenditestsummas,
misületabviiskümmendnaela;kuidsellearvuhulkaei kuulujasee määrusei laiene alljärgnevalt
mainitudisikutejalepingute üle.
a)igaisikuüle,kellele tulebüle mingi lepinguvõi kokkuleppe täitmisekohustusseoses
abiellumisegavõi siisjaotamise,legaadi [testamendi korraldus],või täitjakohustuste ülekandmine
testamendigavõi pärandi tombuadministraatorinakuni kaheteistkümnekuumöödumiseni
kohustuste üleminekuajast;
b)igasugusele lepingule,mis sõlmitudkirjalikultKrooni pooltomastatavale mingile varalevõi
õigusele mingi kinnisvarasuhtes;seejuuresigasuguse selliselepingukoopiatulebesitadaParlamendi
mõlemate kodade büroole peale lepingusooritamistkolmekümnepäevajooksul,kui Parlamendilon
istungjärk,või kui Parlamentkoosei istu,siiskolmekümne päevajooksulpealelähimaistungjärgu
avamist,
c)rahaliste laenude või sellistelepingute tagamisekslepingutekohta;
d)kulutuste trükkimiselepingute üle,mille üle tulebmakstaüle viiekümne naela,kui leping
oli sõlmitudpealeavalikkukonkurssi.
16.Parlamendi liikmedei kaotaomakohti Parlamendisnende määramisel või teenistusse
asumisel mere- või maavägede koosseisu. –1)Sõltumatavastupidistväitvatestmäärustest,mis

16. sisalduvad käesolevasaktis,ei jääEsindajatekojaliikme kohtvakantseksjamitte ükski isikei kaota
õigustollavalitudEsindajatekottajärgmistel põhjustel:
a)astumine TemaKõrguse maa- jamerevägedekoosseisu,misloodudteenistuseksväljaspool
Uus-Meremaapiire;
b)mainitudvägedesohvitseriksvõi alamohvitseriksmääramisel;
c)mainitudvägede koosteisusteenimise eesttasusaamisel.
2)Mitte ühtegi isikut,kesonastunudmainitudvägede teenistusse või määratudmaa- ja
merevägede ohvitseriksvõi allohvitseriks(seni kui nadasuvadEsindajatekojaliikmedvõi aasta
jooksul peale seda,kui talakkabsellisenaolemast),ei tule lugedariigiteenistujaksvõi ettevõttjaks,
sõltumatasellest,ettasaab tasu omateenistuse eestrelvastatudjõududes.
17.Trahv Kojaistungitestosalemiseeestpeale kvalifikatsioonikaotust. –Iga Parlamendi liige,
keson kaotanudkäesolevaakti §15 1punkti “c” ja “d” alapunkti sätestatudmääruste alusel
kvalifikatsiooni,jakesvõtabosaistungistvõi hääletamisestpealesedakui temakohtosutus
vakantsekskäesolevaakti §23 “f” lõigustoodudmääruse alusel,teades,ettasel viisilkaotas
kvalifikatsiooni,või sellest,ettemakohtjäi sel viisilvakantseks,kuulubtrahvimisele igaselliselt
osaletudpäevaeest,mil taosalesvõi hääletas,kuni viiekümne naelasetrahviga.
18.Valijate nimekirjastebapiisavate põhjustegakustutamine. –Iga isik,kellel onvalija
kvalifikatsioon,kellenimi onkantudvalijate nimekirja,ei saaollailmajäetudkandidaadinaesinemise
õigusestvõi ollamingi valimisringkonnapooltvalitud,vaidsel põhjusel,ettaei ole valijana
registreeritud,kui tanimi ei ole temasüütõttunimekirjastkustutatud;kuidigal selliseljuhul peab
sellineisikvalimisi läbiviivaleametiisikuleesitamaüheaegseltavaldusenõustumiseselles,etolla
kinnitatudkandidaadinajasamuti ametlikuavalduse sellest,ettaei kaotanudvalijakvalifikatsiooni
sellesringkonnas,millestaoli varemregistreeritudkäesolevaakti või muuakti määruste alusel,jaet
ta jätkabsellise kvalifikatsioonivaldamistjaetta nimi oli mainitudringkonnavalijate nimekirjast
kustutatudmitte endasüül.
19.Mitte ettenähtudnimekirjakandmisetagajärjed. –Kellegiisikukandidaadinakinnitamine
või Parlamendi liikmeksvalimine ei saaollapandudvaidluse allasellelpõhjendusel,etomadesõigust
ollaregistreeritudmingiringkonnavalijana,taei olnudregistreeritudselle ringkonnavalijana,vaidoli
registreeritudmingi teise ringkonnavalijana.
20.Parlamendi liige,keslakkabolemastvalija.–Iga Parlamendi liige,keslakkabolemast
valijate nimekirjas,ei kaotaainultsellel põhjusel õigustollaParlamendi liige.

17. 21.Parlamendi liikmetel onkeelatudasudariigiametitesse. –1)Parlamendiliige ei või aasta
jooksul,pealesedakui talakkab olemastParlamendi liige,ollamääratudriigiametisse;kui tasellise
määramise vastuvõtab,siistedatulebtrahvidaigariigiametisoldudpäevaeestkuni viiekümne
naelase trahviga.
2)Määrus ei puudutamingil määral isikusse,kesonantudajal Uus-MeremaaPeaAttorei ja
kesvõtabvastu Ülemkohtukohtunikuametikoha,või igaisikukohta,kesvõtabvastuUus-Meremaa
Ülemkomissariksmääramise.
22.Trahvide suhtestehtudotsuste edasikaebamise kord. –Igaisikvõibalgatadaasja igas
kohtus,millelonvastavjurisdiktsioon,mingi trahvi,misontehtudkäesolevaakti §17 ja §21alusel,
summatagastamiseks,tingimusel,et,trahvi tagastamise asi oleksalgatatudaastajooksul,trahvi
tegemisestjamitte hiljem.
Vakantsid
23.Vakantsi avanemine. –Parlamendi liikmekohtvabaneb:
a)kui ta koguPeaassambleeistungjärgujooksul puudubKojaloataistungitest;või
b)kui taannab tõotuse,või teebavaldusevõi tunnistabmingilmoel omaustavust,kuulekust
või poolehoidumingi välisriigi- või suurriigi suhtes; või
c)kui ta sooritabvõi aitabkaasa mingisugustakti sooritadavõi annabmingi akti läbiviimiseks
nõusoleku,mille tõttutavõibsaadamingi välis- või suurriigi alamaksvõi kodanikuks,või omistab
mingi välis- või suurriigi õigusi,privileege või immuniteedi;või
d)kui taon pankrotiseadusemõttesmaksujõuetuvõlgnik;või
e)kui taon avalike rahade raiskaja,või mõistetudsüüdisurmanuhtlusegavõi vähemalt
kaheksaastakssunnitöögakaristatavassüüteos,või mõistetudsüüdi valimistegaseotud
ebaseadusliketegudeeest;või
f)kui temastsaabkäesolevaakti §15 määratletudmõttesettevõtjavõi riigiteenistuja;või
g)kui ta loobubomakohast,esitadesomakäegakirjutatudavalduse KojaSpiikerile,või
Kindralkubernerile,kui Spiikeritei ole või kui tedaUus-Meremaal ei ole,või kui liige,kesomakohast
loobubonise Spiiker;või
h)kui valimiste asjuarutavkohustunnistabvalimisi puudutavapetitsiooni aluseltema
valimise kehtetuks;
i)surmapuhul;või

18. j)kui tamuutubpsüühiliseltpuudulikuks,nõndanaguonsellestalljärgnevaparagrahviga
sätestatud;või
k)kui Kojakomitee tunnistabtõestatuks,ettategutseskomisjoni tasuvõi muuhüvituse eest
agendi või omanikuvõi mingi teise isikunimel,kesolihuvitatudantudKroonilekuuluvamaatüki
ostustvõi omandamisest.
24.Juhul,kui Kojaliige muutubpsüühiliseltpuudulikuks. –1)Kui Kojaliige saabub
psühhiaatriakliinikusse või mõndateiseanaloogilisse asutussejatunnistatakseseal psüühiliselt
mittetäisväärtuslikuksmingi kehtivaseadusealusel,mispuudutabpsüühiliseltmittetäisväärtuslikke,
siiskohusvõi isik,kelle korraldusel jasamuti arst,kelle juuresolekulselline Kojaliige oli vastuvõetud
ningkliinikussejäetud,nagukakliinikujuhatajavõi mõni teineisik,keskliinikuvõi analoogilise
asutuse eestvastutab,peabsellestkohemaidteavitamaKojaSpiikerit.
2)Spiikerannabsaabunudmeditsiinilisetõendipsühhiaatriliste kliinikute peadirektorile,kes
Spiikeri juhtnööride järgi,peabkoosarstigaviivitamatultkülastamaKojaliiget, kelle suhtesonvälja
antudarstitõend,vaatamata üle jakandma Spiikerileette,etkastatõesti ei ole terve mõistuse
juures.
3)Kui arsti ettekandesteatatakse,etantudKojaliige onpsüühiliseltmittetäisväärtuslik,siis
Spiikerpeab,alatesettekandetegemisest, kuue kuujooksul,kui antudajal toimubParlamendi
istungjärk,agavastasel juhul –võimalikultlühikese ajajooksulpealelähimatKojaistungit,tegema
psühhiaatrilistekliinikutepeadirektorilejamainitudarstilevõi mõnele teiselearstile ettepaneku,et
nad Spiikeri korraldusel uuesti külastaksidjavaataksidüle Kojaliikme;kui naduuesti kannavadette,
et ta ikkaveel ei ole terve mõistuse juurde tulnud,siisSpiikerpeabmõlemadettekandedesitama
Esindajatekojale,mille järel antud Kojaliikme kohtmuutubvakantseks.
4)Arst,või kliinikujuhataja,või isik,kesonvastutavpsühhiaatrilise kliinikuvõi muuasutuse,
milleshoitakse sellistKojaliiget,teadlikultrikubkäesolevaparagrahvi määruseid,kuulub
karistamisele kuni sajanaelasetrahviga,misvõibÜlemkohtusseesitatudhagi alusel ollatagastatud
kooskohtukuludega.
25.Mõnedel juhtudel peabregistraatorteatamavakantsi avanemisepõhjustest. –1)Registraatorvõi
kohtuklerk,kelleotsusegaonmingi Kojaliige kuulutatudpankrotisolevaks,või onkulutatudavalike
rahaliste vahendite raiskajaks,või onsüüdi mõistetudmingi kuriteosooritamises,nii,naguon
ülalpool toodud,või mingite ebaseaduslike toimingute eest,peab24tunni jooksul peale sellise
otsuse tegemist,väljakuulutamistvõi süüdimõistmist,teavitamasellestKojaSpiikeritvõi
Kindralkuberneri,kui Spiikeritei ole või kui Spiikerei asuUus-Meremaal.
2)Iga registraatorvõi klerk,kessellistteatistei saada,sooritabõigusrikkumise jakuulubkaristamisele
kuni viie naelase rahatrahvigaigaärasaatmise tähtajastmöödalastudpäevaeest.

19. 26.Sündide jasurmade registraatoronkohustatudteatamaSpiikerile Kojaliikmesurmast. –
1)Sündide jasurmade registraator,kesregistreeribParlamendi liikmesurma,peab12 tunni jooksul,
peale sellise surmaregistreerimistteatamasellesttelefoni teel Spiikerilevõi Kindralkubernerile,kui
Spiikeritei ole või kui Spiikerasubväljaspool Uus-Meremaad.
2)Iga registraator,kesei täitnudantudnõudmistkuulubkaristamiseleviie naelase trahvigaigapäeva,
või päevaosa eest,milline ontemapooltmöödalastudmainitudteate tegemise tähtajast.
27.Mitte ükski Parlamendi liige,kesonvalitudühestringkonnast,ei saaollavalitudmingiteise
ringkonnavakantsi täitmiseks.Erandiksüldvalimised,ühe Kojaliigemingistringkonnastei saaolla
valitudteise ringkonnavakantsi täitma;juhul,kui ta,ollesühe ringkonnapooltKojaliige,tema
nõusolekultavalitakse mingiteiseringkonnapoolt,siismõlemadkohadmuutuvadvakantseks.
II Osa
Valimisteettevalmistamine
Valijate kvalifikatsioon
28.Täisealisekssaanudisikutekvalifikatsioon. –1)Parlamendi liikmedvalitakse igasvalimisringkonnas
Uus-Meremaaelanike häältega,kellel onantudringkonnasjärgmine kvalifikatsioon,janimelt:
a)igal isikul,kesonseaduslikultkantudantudringkonnaeksisteerivasse valijatenimekirja,kuivõrdta
vastabvaralise tsensuse nõuetele,seni,kui see isiksäilitabvajalikukvalifikatsiooni;
b)igal isikul,kesonseaduslikultkantudantudringkonnaeksisteerivassevalijate nimekirja,niinagu
see onnähtud ette alljärgnevaspunktides.
2)Iga isik,kesonjõudnudtäisikka,keselabUus-Meremaalvähemaltühe aasta,aga antud
valimisringkonnasvähemaltkolmkuud,miseelnebvahetultantudringkonnavalijaksregistreerimise
avalduse esitamisele,jakesonsünniltbriti alamvõi naturalisatsiooniltUus-Meremaalane,omab
õigust,pidadeskinnikäesolevaakti määrustest,ollaregistreeritudantudringkonnavalijaks;
Kusjuuresmaoorid(väljaarvatudsegarassistisikud) ei omaõigustkäesolevapunkti alusel ollavalijana
registreeritud.
3)Käesolevaakti kõikidel eesmärkidel loetakse isikelavaksselle ringkonnapiirides,kusasubtema
tavaline elukoht,sõltumataajutisest,igasuguseajalõigukestel äraolekust,kui taviibibTemaKõrguse
mere- või maavägede otsesesteenistusesvõi kellegi teisenanendevägede juures,kui sellineisikon
tegevteenistuses,agasamuti sõltumatultäraolekuajast,misseotudValitsusevõi Parlamendiühe
kojaliikmeksolekuga.*

20. (*Valimisseaduse ülejäänudosakäsitlebvalimiste läbiviimiseüksikasju.Allpooltuuakse veel vaid
mõnedIV Osa paragrahvid,mispuudutavadmaoori esindatust.)
IV Osa
Maooride esindatus
180.Validatulebneli maooristliiget. –1)LisaksEsindajatekoja76 liikmele,mismainitudkäesoleva
akti kolmandasparagrahvis,peavadnelimaooristKojaliigetesindamaUus-Meremaamaoori
suguharu.
2)Sellisedliikmedvalitaksemaooridehäältega,kesasustavadmaoori valimisringkondi,milliseid
mainitakse allpool.
181.Segarassistisikute jamaooride diskvalifitseerimine. –1)Segarassistisik,kesonregistreeritud
käesolevaakti IIosamääruste alusel või kesollesselliselviisil registreeritud,võttiseelneva12kuu
jooksul osavalimistestkäesolevaakti IIIosamääruste alusel,ei omaõigustosaledaParlamendi
liikmetevalimistestsellekäesolevaakti osamääruste alusel.
2)Maoori,kesei ole terve mõistuse juures,või maoori,kesonmõistetudmingisTemaKõrguse
valdusessüüdi surmanuhtlusegavõi vanglakaristusega,mispikem, kui aasta,või onsüüdi mõistetud
kui Uus-Meremaaavalike rahalistevahenditeraiskaja,või onsüüdi mõistetudkorrakaitse seaduse
alusel karistatavate kuritegude eestkui isik,kesei omakindlattegevusalaningrikkuskorda,või kui
hulkurjakelm,kui selline õigusrikkujale ei antudarmuvõi ei kandnudkaristustära,milliseletaoli
mõistetudsellise kuriteoeest,ei omaõigustosaledahääletamisel.
3)Ülemkohturegistraatorvõi selle kohtuklerk,kusmingi isikülalpool mainitudõigusrikkumistes
süüdi mõisteti,peabhiljemaltkuuviiendakspäevaks,misjärgnebsüüdimõistmisele,teatamaselle
valimisringkonna,millesrikkujavaremelas,temanime,tavaliseelukohaagasamuti tegevusevõi
tundemärgid,samuti kakuriteo,milleeesttaonsüüdi mõistetudvalimisi korraldavaleametiisikule.
4)Iga maoori nimi,kesonilmajäetudvalimistestosalemiseõigusestülalpooltoodudalustel,peab
olemavalimisikorraldavaisikupooltkantudvastavassenimekirjajasellise nimekirjakoopiapeab
olemaantudigale valimisi korraldavaametiisikuasetäitjale,kesjuhatavadvalimisteläbiviimisel,nii,
nagu see onall pool ette nähtud.
182.Maoorist valijate kvalifikatsioon. –Igatäisealisekssaanudmaoori,kesei ole käesolevaakti alusel
kaotanudoma kvalifikatsiooni,omabõigustosaledaigasugustelParlamendiliikmete valimistel
valijanasellemaoori valimisringkonnapoolt,millestaelab.

21. 183.Maooridest Parlamendiliikmete kvalifikatsioon. –Igaselline valijaomabkvalifikatsiooni,mison
vajaliketollavalitudParlamendi liikmeksmingimaoori valimisringkonnapoolt.
184.Parlamendi liikmedei saaollavalitsuseorganite tasustatavatel ametikohtadel. –1)Parlamendi
liige,kesonvalitudkäesolevaakti selle osaalusel,ei saaollamääratud mingile tasustatavale
ametikohaleUus-Meremaa riigiorganitesseni,kui taonParlamendi liige.
2)Kui mingi selline liigeenne omavalimistasubmingilülalpool mainitudtasustataval ametikohal,siis
temaametikohal makstavattöötasu,või hüvitistei saa suurendadaegavähendadaajal,mil taon
Parlamendi liige.
3)Käesolevaparagrahvi määrusi ei rakendatajuhul,kui ollakseametisTäitevkomiteesvõi määratud
nõunikuksvõi Täitevkomitee assessoriks,või siissellegaseotudorganis,võrdseltnagutöötasu
saamise juhtudelvaidselle kohaeestvõi sellise määramise eest,kui sellise kohavõi määramise
ametikohustusi viiakseellutavalisevastutavajuhtimise korras.
185.Maooride valimisringkonnad;liikmetearv. – 1)Käesolevaakti selleosaeesmärgi teostamiseks
jaotatakse Uus-Meremaaneljaksmaoori valimisringkonnaks,kusjuures,neistigaühestvalitakse üks
Esindajatekojaliige.
2)Valimisringkondade nimetusedonjärgmised:
Põhjamaoori valimisringkond;
Ida maoori valimisringkond;
Lääne maoori valimisringkond;
Lõuna maoori valimisringkond.
3)Tšatami saaredloetakse Lääne maoori valimisringkondakuuluvaks.
4)Kindralkubernervõibigal ajal omaproklamatsioonigamuutamaoori valimisringkondade piire;
sellisedpiiridkuuluvadaegajaltmuutmisele,millesttulebvastavasteateskuulutadajaneidloetakse
mainitudmaoori valimisringkondadepiirideks,samuti,naguneedoleksidmääratletudkäesolevaakti
selle osaga.
5)Isik,kesonmingi sellise ringkonnapiiremuutvaproklamatsiooni väljakuulutamise hetkenivalitud
mingi maoori valimisringkonnapooltpiirkonnasaadikuksParlamendis,loetaksejapeetakse (kui ta
muudessuhetesei ole kvalifikatsiooni kaotanud)sellise maoori ringkonnasaadikuks,millepiiride
muutmisel,millisedkuulutabKindralkubernerväljaproklamatsioonis,antudsaadiksai kanende
esindajaksnagutaoleksalgseltnendevalimisringkonnapooltvalitud.

22. 186.Valimiste läbiviimise kordmaoori valimisringkondades. –1)KõikmaooridestParlamendiliikmete
valimisedviiakse läbi alljärgnevatereeglitejärgi:
a)igavalimisringkonnajaoksmääratakse üksvalimisi korraldavametiisik.Mainitudametiisikvõib
määrata mingite sellistevalimiste läbiviimiseksselliseametiisikuasetäitja,millisttapeabvalimiste
edukaksläbiviimiseksigasvalimispunktisvajalikuks;
b)igasellinevalimisi korraldavametiisikvõi temaasetäitjavõibigal ajal ennevalimistelõppemist
kirjalikukorraldusega määrataendaasemele kellegi omakohuseidtäitma,kui tahaiguse või muu
vabandavapõhjusegaei saatäitaoma ametikohustusi;
c)igaisik,kesonselliseskorrasmääratud,täiteskõiki valimisi korraldavaametiisikuvõi selle
asetäitjafunktsioone valdabametisse volitatudajal kakõiki nende õigusi jakohustusi;
d)igavalimisi korraldavametiisikjatemaasetäitjaagaka ülalpool korrasmääratudisik,peab
enne omakohustuste täitmisele asumistkohtunikuvõi postkontori juhatajaeestegemaja
allkirjastamaavalduse “vorm1” alusel,misonkehtestatudkäesolevaakti TeisesLisas;
e) Kindralkubernerkehtestabigasvalimisringkonnasvalimispunktidjateatednende punktide
asukohastavaldatakse väljaandes “Kahiti”ja“Teataja”hiljemalt8päevaenne kandidaatide
esitamise kuupäeva;
f)valimispunkti ei saaluua,kui:
1)Kindralkubernerei ole veendunud,etantudpunktissaavadvähemalt kümme
inimestüheaegselthääletada;
2)valimispunktasubruumis,või samasehituses,kusonlubatudkääritamise teel
saadudalkohoolsetejookide müük;
g)Kindralkubernervõibandakorralduse,ethääletamine oleksläbi viidudmingi algkooli
ruumides;igal selliseljuhul onkooli komitee kohustatudandmavalimisi korraldavaisikukasutusse
kooli ruumidvalimisteleeelneval päeval alateskellakuueteistkümnest,kuni kellakahekümneni
valimistepäeval;
h)kasutatudkooli ruumide koristamine janende kasutamisegatekitatudkahjude
kõrvaldamise kuludmakstaksekinnivalimisikorraldavaametiisikupooltParlamendi pooltvalimisteks
eraldatudsummade arvel;
i)peale mingisringkonnasvalimiste väljakulutamistkuni nende lõppemiseni ei saaluuauusi
lisavalimispunkte;ei saamidagi muutaisegi antudvalimisringkonnasolemasolevates
valimispunktides,kui ainultei selgu,etmingi punkti ei saasel eesmärgil kasutadavõi kui ei saaseal
valimisteksvajalikke ümberkorraldusiteha;
j) eeskirjuväljaandevklerk,annabKindralkubernerikorraldusel käesolevaakti Teise Lisa
“vorm 2” alusel väljaeeskirja,misnäitabtäpseltkandidaadiesitamisetähtajajakoha,aga samuti ka
päeva,kui see onnõutud,mil toimubhääletamine;

23. k)ettekirjutuspeabolemasaadetudigale valimisi läbiviivaleametiisikule;selle tekstpeab
olemaavaldatudväljaannetes“Kahiti”jaTeataja”japandudavalikeskohtadesvälja,mison
määratud kindlaksvalimisi korraldavaametiisikupoolt.
1)iga täisealisekssaanudmaoori,kesei ole kaotanudomakvalifikatsioonikäesolevaakti §181 alusel,
võibollatemanõusolekulesitatudmaoori valimisringkonnapooltvalimisekandidaadikskäesoleva
akti Lisa kahe “vorm 3” alusel,misallkirjastatudvähemaltkahe antudringkonnavalijapooltning
nende pooltvalimisi korraldavaleametiisikuleesitatudnõnda,etsee satukstakätte hiljemalt
kandidaatide esitamise päevakeskpäevaks;
m)igaselliseisikukandideerimiseksnõusolekvõibollateatatudvalimisikorraldavale ametiisikule
posti teel saadetudkirjaga,või lisatudkandidaadi esitamise dokumentidele,või antudedasi
telegrammina;viimasel juhul see loetakse üleantuksettenähtudajal,kui teadesellestsaabub
telegraafi jaoskondaülalpool toodudtähtajaks;
n)igakandidaatpeabolemakantudspetsiaalsele lehele selliselt,misvalimisikorraldavaametiisiku
poolttagab temaisikutuvastamise;
o)mitte ükski valijaei või esitadaüle ühe kandidaadi;
p)peale sedakui kandidaatideesitamine onlõppenud,peabvalimisi korraldavametiisikviivitamatult
teatamaesitatudkandidaatidenimedvalimisi korraldavale Peaametiisikule Wellingtonistelegrammi
või muul kiirel viisil;valimisikorraldavPeaametiisikpeabviivitamatultkandidaatide nimekirja
avaldamaväljaannetes“Kahiti”ja“Teataja”;
q)igakandidaatvõi temavolitatud isikpeabkooskandideerimise nõusolekutõendigaminema
valimisi korraldavaametiisikujuurde jaandmatalle üle hoiulekümne naelase rahasumma;see
summajääb ametiisikukätte kuni valimistulemusteväljakuulutamiseni;
r)kui kaotuse saanudkandidaadi häälte üldhulkmoodustabvõitnudkandidaadiüldhäältestvähema
kui veerandi,siishoiuleantudkümme naelalaekuvadKonsolideeritudfondi;muul juhul,jakajuhul
kui kandidaatvõtaboma kandidatuuri tagasi,allpool toodudkordajärgides,tagastataksesee summa
sellele isikule,kesselle tõi;
s)igakandidaatvõibomakandidatuuri võttatagasi hiljemaltkandidaatide esitamisepäevakella
kaheteistkümneni,andesüle või saatesposti teel valimisi korraldavale ametiisikuleavalduse,mison
koostatudkooskõlaskäesolevaakti Lisakahe “vorm4”; see avalduspeabolemakandidaadi poolt
allkirjastatudjaallkiri peabolemakinnitatudkohtunikuvõi postkontorijuhatajapoolt;
t)valimisikorraldavametiisikteatabsellistestkandidatuuridetagasi võtmistestviivitamatult valimisi
korraldavaPeaametiisikule telegrammi või muul kiirelviisil;
u)kandidaat,kesonsellisel viisil andnudavalduse,jäetakseilmavõimalusestollavalitudjavalijadei
peatema poolthääletama;
v)kui onesitatudvaidükskandidaat,siisvalimisi korraldavametiisikkulutabvalimisteksmääratud
päeval,või enne sedapäeva,avalikultvälja,etantudkandidaatonvalitudettenähtudviisil;

24. w)isikutenimed,kesonsel viisil valitukskuulutatud,peavadolemakantudvalimiste läbiviimiste
ettekirjutusse kui ettenähtudmoel jaeeskirjadestkinni pidadesvalitudisikud;selline ettekirjutus
saadetakse tagasi mainitudametiisikupooltettekirjutusi väljaandvale klergilejasaadetakse viimase
pooltSpiikerile;valimisiläbi viivametiisikpanebviivitamatult teate valimiste tulemustest
väljaannetesse “Kahiti”jaTeataja”.
x)kui ettenähtudviisil oliesitatudüle ühe kandidaadi,siisvalimisi korraldavametiisikkuulutab
viivitamatultväljapäeva,mil valimisedpeavadtoimuma,aganimeltsellepäeva,misonnäidatud
ülalpool toodudettekirjutustes;sel päeval viiakse valimisedläbikohtades,misonülalpooltoodud
korras mainitud,alateshommikulkellaüheksastjalõppevadsamal päevalkellkuusteist,kui valimisi
korraldavaltametiisikultei saabumuidkorraldusi;
y)kui ülalpool toodudkorrastulebviialäbi hääletamine,siisvalimisi korraldavametiisikpeab
viivitamatultkorraldamakäesolevaakti Lisakahe “vorm5” alusel valimisbülletäänide trükkimise ja
seejärel varustamaigavalimisi korraldavaametiisiku abi selliste bülletäänide piisavakogusega,agaka
trükiste,kirjapaberi jakirjatarvete,milliseidtapeabhääletamiseedukaksläbiviimiseksvajaminevaiks;
z)valimisi korraldavametiisikvõibmääratasellise hulgaklerke,kui paljuneidonvajahääletamise
edukaksläbiviimiseks;tapeabsamuti hoolitsemaselleeest,etigale valimisikorraldavale ametiisiku
asetäitjale oleksvalimistepäeval appi antudkeegi maoori või segarassistisik(edaspidi nimetav
abiliseks),kelle ülesandeksoleksaidatavalimisi korraldavatametiisikuthääletamise läbiviimisel
ülalpool toodudkorras,või muul viisil,millistselline asetäitja nõuab;
aa)igakandidaat,või kui ta sedaei tee,siissee,kestaesitas,võib,teatadessellesttemakirjaliku
avaldusega,või temaallkirjagaavaldusega,määrataisikuid,keskontrolliksidhääletamise läbiviimise
õigsust,ühe isikuigasse hääletamise ruumikohta,kespeavadseal olemahääletamiselõppemisel ja
ainultsellel ajal kui loetakse igakandidaadi pooltantudhääli;
bb)igaabiline, klerkvõi isik,keskontrollibhääletamise õigsust,peabvalimisi korraldavaametiisiku
asetäitja,kohtunikuvõi postkontori juhatajajuuresolekultegemajaallkirjastamaavalduse käesoleva
akti Lisa teise “vorm6” alusel;igasellineavalduspeabolemaüle antudselle valimispunktivalimisi
korraldavaametiisikuasetäitjale,millejuurde selline isikoli määratud,enne sedakui see isikhakkab
täitmaoma kohustusi;
cc)valimistepäeval sisenevadvalijadhääletamiseruumi ühekaupa;igavalijapeabvalimisikorraldava
ametiisikuasetäitjavõi temaabi ettepanekul nimetamatäielikultomanime,suguharu,“hapu”ja
elukoha.Valimisi korraldavaametiisikuasetäitja(või temaabi,naguonülalpool mainitud) kirjutab
ülessaadudvastusedvalimisbülletääni kaanele,pealesedatehaksevalijaleettepaneknimetadaselle
kandidaadi nimi,kelle poolttasoovibhääletada;peale sedakui valijaonsedateinud,kirjutabvalimisi
läbiviivaametiisikuasetäitjavalimisbülletääni selle kandidaadi nime,pannesseejuuresallaoma
allkirjavõi initsiaalid,agaseejärel taannabbülletääni omaasetäitjale,keskui tunnistajakirjutab
samuti sinnaomaallkirjavõi initsiaalid;
dd)igale selliselevalimisbülletäänile märgibvalimisi korraldavaametiisikuasetäitjanumbri (nn
järjekorranumber),milline peabvastamaselle esikaanelasuvalenumbrile;numeratsioonalgab
sellestvalimisbülletäänist,misoli antudesimesenajamilleleonkirjutatudnumber1,ja nõnda

25. järjekorraskõigil bülletäänidel,misantakse hiljem;sel moel ei saanii juhtuda,etühesvalimiste
läbiviimiseruumisolekskaksühesuguse numbrigabülletääni;
ee)enneseda,kui fikseeridaülalpool toodudkorrashääle andminevõibvalimisi korraldavaametiisiku
asetäitjavõi temaabi esitadahäältandmaasunudisikule mingiallpool mainitudküsimusvõi kõik
loetletudküsimused:
(1)KasTe tõesti olete maoori (valimisringkonnanimi) elanik?
(2)KastTeil onjuba kahekümne esimeneeluaastatäitunudvõi Te olete vanem?
(3)KasTe hääletasite käesolevatel valimistel jubaomanime,või mingiteisenime all?
(4)KasTe olete kantudmõndaeurooplaste valimisnimekirja?
(5)KasTe olete käesolevaakti 181 paragrahvisloetletudalustel jäetudilmahääleõigusest?
ff)kui esimesele kahele küsimusele ei olesaadudjaatavatvastust,agakolmandale,neljandale ja
viiendale eitavat,siisisik,kellepooleselliste küsimustegapöörduti,ei saahääletada;
gg)mitte ühelgiisikul,kesei olevalimas,ei lubatajäädahääletamise ruumi,erandiksvalimisi
korraldavametiisikuasetäitja,temaabi jaklerkide,agasamuti sellise hulgapolitseinikke,millistpeab
valimisi korraldavaametiisikuasetäitjakorratagamiseksvajalikuks;
hh)keegi ei tohi hääletamise läbiviimise ruumisrääkidavalijateganii ennekui kapeale hääle andmist,
erandiksvalimisi korraldavametiisikvõi temaabi,kesvõivadesitadaneile lubatudküsimusi janad
võivadandavalijateleüldisi juhiseid,misaitavadneil orienteerudahääle andmise protseduuris.
2)Iga isikut,kesrikuvadkäesolevaparagrahvi alapunktidesgg) või hh) toodudmäärusi, karistatakse
kuni kahekümne naelase rahatrahvigaigarikkumiseeestjatavõibvalimisi korraldavaametiisiku
korraldusel ollaviivitamatulteemaldatudhääletamiseruumist.
187.Maoorile,keson palgatööl,peabolemavõimaldatudhääletamisestosavõtt. –Igaisik,kelle
teenistusesasuvadmaoorid,kellelonõigusvalimistestosavõtta,peabtemale võimaldamamõistlikul
viisil sedaõigustteostada;igatööandja,kessedareeglitei täida,karistatakse kuni viie naelasuuruse
rahatrahviga.
188.Häälte lugemine. –1)Igavalimisi korraldavaametiisikuasetäitjapeab,kui see osutubpeale
häälte andmistvõimalikuks,valimiste punktis,millejuhatajataon,asumaigale kandidaadile antud
häälte lugemisele,millejuuresviibivadvalimisteläbiviimise eeskirjadele vastavustkontrollivadisikud,
kui nad sedasoovivad,agaka abi ja klerkid(kui needon),lubamatakedagiteistruumi;kohe peale
häälte lugemistteatabvalimisi korraldavaametiisikuasetäitjatemaleusaldatudvalimisjaoskonna
hääletamise tulemused.

26. 2)Iga valimisi korraldavaametiisikuasetäitjapeabkohe peale valimistulemusteselgumisttemale
usaldatudvalimisjaoskonnas,viivitamatultneistteatamatelegrammi teelvõi muul kiirel viisil valimisi
korraldavale ametiisikule.
3)Peale sedapeabvalimisi korraldavaametiisikuasetäitjakoostamaantudhäälte üldnimekirja,kus
on igale kandidaadileantudhäälederaldimärgitud,igaselline nimekiri peabolemakinnitatud
valimisi korraldavaametiisikuasetäitjaningtaabi poolt,aga ka valimiste läbiviimise eeskirjadele
vastavustkontrollivadisikudomaallkirjadega,kui nadonkohal ja soovisidsedateha.
189.Dokumendidpeabpakkimaspetsiaalsetessepakkidesse. –Valimisi korraldavaametiisiku
asetäitjapeabpakkimakokkukõikvalimisbülletäänid(niikasutatud,kui kakasutamata),
kantseleitarbedjahääletamisse puutuvaddokumendid(sealhulgaseelnevasparagrahvismainitud
nimekiri),ningmärkimasellele pakile vajalikudpealkirjadjapitseerimaningandmaüle valimisi
korraldavale ametiisikule.
190.Valimistulemuste väljakuulutamine. –1) Võimalikultkiiresti,pealehääletamiselõppemist,peab
valimisi korraldavametiisikvalimisteõigsustkontrollivate isikutekohalolekul,kui nadsedasoovivad,
tegemakindlaksigakandidaadipooltantudhäälte hulkjaallkirjastamateatise jadeklaratsiooni
kandidaatide pooltsaadudhäälte arvust,agaseejärel kuulutamavalitukssellekandidaadi,kelle poolt
on antudenimhääli;valimisikorraldavametiisikpeabkäitumavalimisteläbiviimise läbiviimisel
nõnda,nagu onsätestatudkäesolevaakti §186 punkti “w”määrustega,ja avaldamavalimiste
tulemuste kohtateatiseväljaannetes“Kahiti”ja“Teataja”.
2)Kui kaksja enamkandidaati saidühesugusearvuhääli,siisvalimisi korraldavametiisikannab
otsustavahääle.
191.Volitusedkorrahoidmiseks. –1)Valimisi korraldavametiisikvõi temaasetäitjavõivadoma
äranägemise järgi määratakorra hoidmisekspiisavahulgaametiisikuid,agakaanda väljatäitmiseks
üldkohustuslikuiseloomugaeeskirju,mistagaksidtegeliku,korrapärase jatakistustetahääletamise
läbiviimise.
2)Kõikpolitseinikudpeavadabi osutamavalimisi korraldavaleametiisikulejatemaasetäitjalenende
kohustuste täitmisel.
192.Hääletamise saladuse hoidmine. –1)Igaametiisik,klerk,valimiste läbiviimise õigsustkontrolliv
isik,abi japolitseinik,kesviibivadvalimispunktis,peavadsellesvalimispunktispidamakinni hääletaja
otsuse salajashoidmisekohustusest;neilei ole õigustkellegi,nii ennekui pealehäälte andmise
lõppu,teatadamingeidandmeid,misvõiksidrikkudahääletamisesaladustsellele,kellelei ole selleks
seaduslikkualust.

27. 2)Mitte keegi,erandiksülalpool loetletudisikud,ei tohi sekkudavõi püüdasekkudavalijategevusse
sellel hetkel,mil taomahäältannab,või muul viisil püüabteadasaadateavetsellest,millise
kandidaadi pooltvalijahääletasvõi kavatsebhääletada,või teatadakunagi kellelegi igasugustteavet,
midata valimispunktiskandidaadikohta,kelle pooltmingi valijahääletasvõi kavatseshääletada,sai.
3)Iga isik,kesviibishäälte lugemise juures,peabhoidmahääletamisesaladustjaei tohi kellelegi
mingitteavetandasellest,millise kandidaadipooltoli ühelvõi teisebülletäänigahääletatud.
4)Iga isikuüle,kesrikubkäesolevaparagrahvi määrusi,mõistetakse kohutsummaarseskorraskahe
kohtunikupooltjakaristatakse kuni kuuekuulisevanglakaristusegakoossunnitöögavõi ilmaselleta.
193.Variisikud[“tankistid”]. –1)Iga valimisi korraldavaametiisikuasetäitjavõibkäesolevaakti alusel,
ilmaselleksspetsiaalset käskuomamatatehaaresti allavõtmise jakohtuallaandmise korralduse,iga
isikusuhtes,kedatakindlaltkahtlustab,ettasooritasvõi püüdissooritadavalimispunktis
õigusrikkumist,misseisnebvale nime all hääletamises[teise isikunaesinemises].
2)Valimisikorraldavametiisikpeabalgatamakohtuasjaigaisikuvastu,kedakahtlustatakse selles,et
ta esinesteise isikunavõi ettaaitas kaasa,ässitasvõi andiskellelegivalimisteajal,milleläbiviimise
eestantudametiisikvastutab,võimalusesooritadaselline õigusrikkumine.
3)Iga isik,kessooritasselliseõigusrikkumise või kesaitaskaasa,ässitas,või andiskellelegivõimaluse
sellistõigusrikkumistsooritada,kuulubkaristamisele kunikaheaastasevanglakaristusegakaskoos
sunnitööga,või ilma.
4)Kohtumenetlustalgatanudjatunnistajaidkutsunudisikukulutused,nagukakompensatsioon
kulutatudajaja tehtudtööeest,hüvitatakse kohtupoolt.
5)Iga isiksooritabõigusrikkumise,misseisnebselles,ettaesinebteiseisikuna,kui tamingite
valimiste ajal püüabhääletadateise isikunimeall,elavavõi surnud,või siisväljamõeldudnimeall,või
kui ta on jubanendel valimistel hääletanud,püüabuuesti jaomanime all samadestvalimistestosa
võtta.
194. Valimistepäeval kehtibpiiritustsisaldavate jookide müügikeeld –Maoori valimisringkonnason
mingil valimistepäeval keelatudkellelegi maoorile joovastavaidjooke müüavõi tedajoovastavate
jookidegavarustada;igaisik,kesrikubsedamäärust,onkaristatavkuni viie naelase rahatrahviga.
195.EurooplastestParlamendi liikmete kohtakäivate määruste rakendatavus. –Käesolevaakti
määrused,mispuudutavadeurooplastestParlamendi liikmete valimist –on rakendatavadka
maooristParlamendi liikmetevalimise puhul,kui needei olekäesolevaakti määrustega,mis
puutuvadmaoori esindusse,vastuolus;kui needonnende määrustegavastuolus,siistulebneid
tõlgendadasellisesmõttes,etneedonrakendatavadnendemuudatustega,milliste hädavajalikkuson
tingitudnende või teiste valimiste läbiviimise isesugusestkorrast.

28. 196.Maooridest valijate registreerimine. –1)Käesolevaakti määrused,mispuutuvadvalijate
registreerimisse peavad,pealevajalikemuudatustetegemist,laienemajaolemakasutatavad
käesolevaakti sellesosaskäsitletavate valijate registreerimisele.
2)Käesolevparagrahvjõustubpäeval,millisemäärabKindralkuberner omaproklamatsiooniga.
197.Maooridest Parlamendi liikmete valimine. –1)Kindralkubernervõibigal ajal omakäsuga
Nõukogus,misonavaldatud“Teatajas”,tehakorralduse selleks,etParlamendiliikmed,kesesindavad
maoori valimisringkondi,oleksidvalitudkorras,misonsätestatudkäesolevaakti IIIosaga;pidades
kinni käesolevaakti §180 - §185 määrustest,kõiki käesolevaakti määrusi tulebrakendadatehes
vajalike kohandusi sellisteliikmete suhtes,agakavalijatesseningvalimistesse mainitud
valimisringkondades.
2)Kindralkubernervõibandaväljaselliseidreegleid,millisedvõivadosutudakäesolevaparagrahvi
määruste täitmisekshädavajalikeksesimestel üldvalimistel peale sellise käsuavaldamist“Teatajas”,
nii naguka järgnevatel valimistel mingismaoori valimisringkonnas.
***
Westminsteri statuudi vastuvõtmise akt
Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagudevastuvõtmise akt.
[25 november1947.a.]
Ja Uus-MeremaaPeaassamblee,misonkogunenudParlamendis,pooltvõetakse tema
võimugavastualljärgnev:
1.Käesolevatakti võibnimetadaWestminsteri 1947.a.statuudi vastuvõtmise aktiks.

29. 2.ÜhendatudKuningriikide Parlamendi Akt,midanimetatakseWestminsteri 1931.a.
statuudiks(selle tekstsisaldubkäesolevaakti lisas),teine,kolmas,neljas,viiesjakuuesjaguvõetakse
käesolevagavastujamainitudjaodjõustuvadkäesolevaakti jõustumise hetkel.
3. – 1)MainitudWestminsteri 1931.a. statuudi neljandajaomõtte teostamiseeesmärgil on
Uus-Meremaapoolne palve janõusolekmingiÜhendatudKuningriikideParlamendi Aktiseadusena
väljaandmisekspeablähtumaUus-MeremaaParlamendi pooltjamitte teisiti.
2)Igasugune ÜhendatudKuningriikide Parlamendi Akt,misonvastuvõetudpeale
Westminsteri 1931.astatuudi jõustumistjakuni käesolevaakti jõustumiseni,kui eeldatakse,etteda
hakatakse rakendamakaUus-Meremaasuhtesvõi etsee laienebUus-Meremaale selle
seadusandluse osana,loetakse selle suhtesrakendatavaksjasellelelaienevakskooskõlasselle sisuga,
sõltumatasellest,etantudaktisei sisalduotseseltväljendatudavaldustsellest,etUus-Meremaa
pöörduspalvegajaväljendasnõusolekutselle väljaandmiseks.
Lisa
Westminsteri 1931.a.statuut
Mõnede otsuste,mistehtudImpeeriumi 1926,1930 ja11 detsembri 1931.a.
Konverentsidel,elluviimise akt.
Silmaspidades,etTemaKõrguse ValitsusedelegaadidÜhendatudKuningriikidest,Kanada
Dominioonis,AustraaliaLiidus, Uus-MeremaaDominioonis,Lõuna –AafrikaLiidus,IirimaaVabas
Riigis,jaFalklandi saaredImpeeriumiKonverentsidel,miskokkukutsutudWestminsterisJeesus
Kristuse sünni aastasttuhande üheksasajakahekümnekuuendaaastasuvel jatuhande üheksasaja
kolmekümnendal aastal suvel,nõustusiddeklaratsiooni tegemise ningresolutsiooni vastuvõtmisega,
mison toodudnäidatudkonverentside aruannetes;
Silmaspidadesseda,missünnisjakõlbabkehtestadakäesolevaakti sissejuhatuses,et
kuivõrdKroononBriti Rahvaste Ühenduse vabaliidusümboliksjakunanad onühinenudühises
ustavusesKroonile,siisÜhendusekõigi liikmete kehtivate konstitutsioonilistenormidegajanende
omavahelistessuhetesseadustemuutmine,mispuudutavadtroonipärimistvõi kuninglikke
auastmeidjatiitleid,onnüüdsestnõutavnõusolekkõikide Dominioonide Parlamentidelt,agaka
ÜhendatudKuningriigi Parlamendilt;
Ja silmaspidades,etkooskõlasmaksvatekonstitutsiooniliste normidegaonmingi seaduse,
misvastuvõetudÜhendatudKuningriigi Parlamendi poolt,mõjunüüdsestei laiene igale mainitud

30. Dominioonilekui selle Dominiooni seadusandluse osa,teisiti,kui vaidselle Dominiooni nõudmiselja
nõusolekul;
Ja silmaspidadesseda,etmainitudkonverentside deklaratsioonjaresolutsioonide
ratifitseerimiseksjakinnitamiseksningelluviimiseksonvaja,etÜhendatudKuningriigi Parlamendi
võimugaolekskoostatudjaväljaantudettenähtudvormisseadus;
Ja silmaspidades,etKanadaDominioon,AustraaliaLiit,Uus-MeremaaDominioon,Lõuna-
AafrikaLiit,VabaIiri RiikjaFalklandi saared,igaükseraldi,nõuaksidjanõustuksidesitama
ÜhendatudKuningriigi Parlamendile ülalpoolmainitudküsimustesselliseidettekirjutusisisaldavat
seadusandlikkuakti,misontoodudkäesolevasaktisallpool;
Nii – siis,jatänasestsaab TemaKõrgeaulise Kuningapooltvaimulikejailmalike lordidening
kogukondade nõul janõusolekul,keskogunenudpraegusesParlamendis,ja nende võimuga
kehtestatakse järgnev:
1. Väljend“Dominioon”tähistabkäesolevasseadusesühte järgmistestDominioonidestaga
nimelt - KanadaDominioon,AustraaliaLiit,UusMeremaaDominioon,LõunaAafrikaLiit,Iiri Vaba
Riikja Newfoundland.
2. Mitte ükski seadusjamitte mingi seaduse määrus,misonmingi Dominiooni Parlamendis
vastuvõetudpeale käesolevaseaduse jõustumist,ei saaollakehtetukstunnistatudvõi jõudumitte
omavakssel alusel,etnadoninglise õigusegavõi kehtivatemäärustegavõi katulevase Ühinenud
KuningriigiParlamendi seaduse või otsusega,misettekirjutatudkasmäärusega,misselliseseaduse
alusel vastuvõetud,kusjuuresDominioonideparlamentide õiguspädevusse kuulubõigusigasuguste
sellisteseadusteotsuste,ettekirjutuste,määrustetühistamiseksvõi muutmiseksselmääral,mil nad
on Dominiooni õiguse osad.
3. Käesolevagakehtestatakse jakuulutatakse,etDominioonide parlamendidvaldavadtäielikke
seadusandlikkevolitusi,nendepooltvastuvõetudeksterritoriaalsete seaduste [asukohariigi
seadustelemittealluv,riikide vastastikuselkokkuleppel,eelisõigused] mõjuga.(?)
4. ÜhinenudKuningriikideParlamendiühegi seaduse kehtivus,mispeale käesolevaseaduse
jõustumistvastuvõetud,ei hakkalaienemajaei loetalaienevaksDominioonile kui selleDominiooni
õiguse osa,kui vaidsellisesseadusesei ole spetsiaalset klauslit,etsee Dominioonnõudisjanõustus
sellise seadusevastuvõtmisega.
5. Kahjustamataülal käesolevasseadusestoodudettekirjutusituleb1894.a. Kaubandusliku
meresõiduseaduse §735 ja §736.,tõlgendada,kui vaidviidetmingi Briti valduse seadusandlusele ja
see ei tähendaviidetDominiooni parlamendile.
6. Kahjustamataüldiseltkäesolevaseaduse ülaltoodudettekirjutusion1890.a. Admiraliteedi
Koloniaallaevade seaduse§4.mõju(millegakooskõlasnõutakse TemaKõrguse äranägemisel teatud
seaduste loomise õigusereserveerimistvõi seadusesseedasilükkamatusetingimuse lisamist),aga
sarnaseltselle seaduse §7.nende osadega,misnõuavadTemaKõrgeaususeheakskiitu
Kohtumenetluse Igasuguste reeglite nõukogus,etreguleeridaAdmiraliteedi koloniaalkohtute
praktikatja protseduure,katkebigasDominioonisseoseskäesolevaseaduse jõustumisega.

31. 7. 1)Miski sellesseadusesei peatähendama1867 – 1930.a. Briti Põhja– Ameerikaseadustevõi
nende alusel antudmingite korralduste,ettekirjutuste,või määruste muutmist,parandamistvõi
tühistamist.
2)Selle seaduse§2.määrusedlaienevadseadustele,misvastuvõetudükskõikmillisesKanada
provintsisjanende seadusandlike kogudeõigusvõimele.
3)volitused,misantudselleseadusegaKanadaParlamendilevõi selle provintsideseadusandlikele
organitele,piirduvadküsimustega,miskuuluvadKanadaParlamendi kompetentsivõi vastavaltselle
mingite provintsideseadusandlikele organitele.
8. Miski sellesseadusesei peatähendamavolituste andmistAustraaliakonstitutsiooni või
konstitutsiooniliseseadusemuutmiseksvõi UusMeremaaDominiooni konstitutsioonilise seaduse
muutmiseksteisiti,kui kooskõlasõigusega,miskehtiskuni käesolevaseadusejõustumiseni.
9. 1)Miski käesolevasseadusesei peatähendamaAustraaliaLiidu Parlamendile antudõigust
seadusandluse vallasmingitesküsimustes,miskuuluvadAustraaliaLiiduosariikide kompetentsi ja
misei kuuluAustraaliaLiiduParlamendi jaValitsusekompetentsi.
2)Miski käesolevasparagrahvisei peatähendama,etAustraalia LiiduParlamentjaValitsuspeaksid
osa võtmaÜhinenudKuningriikideParlamendi seadusandlikusttegevusestküsimustes,miskuuluvad
AustraaliaLiiduosariikidekompetentsi jaei kuuluAustraaliaLiiduparlamendijaValitsuse
kompetentsi,kõigil teistel juhtudel,kui konstitutsioonilisepraktikagakooskõlas,miseksisteerisenne
käesolevaseaduse jõustumist,pidiÜhinenudKuningriikide Parlamentteostamasellist
seadusandlikkutegevustilmasellise osavõtuta.
3)Käesolevaseaduse rakendamine AustraaliaLiidus,mison§4.ettenähtud, onnõudmine jakooskõla
tähenduskui LiiduValitsuse või Parlamendi nõudmineningnõusolek.
10. 1) Mitte ükski käesolevaseaduse järgnevatestparagrahvidest - §2.,3., 4., 5., 6., ei pea
laienemaDominioonidele,mille suhtesantud paragrahvi rakendatakse kui selle Dominiooniõiguse
osa,kui vaidselline paragrahvei ole Dominiooni parlamendi pooltvastuvõetud;igaselle Parlamendi
seadus,misvõtabvastukäesolevaseaduse mingiparagrahvi,võibette näha,etsellise
vastuvõtmisegasaabkehtivakskäesolevaseaduse jõul,või siishoopishilisemaltähtajal,misnäidatud
vastuvõtmise seaduses.
2)Igasuguse selliseDominiooniParlamentvõibigal ajal annulleerida igasuguseparagrahvi
vastuvõtmise,misonnäidatudkäesolevaparagrahvi 1.punktis.
3)Dominioonideks,milledele laienebkäesolevaparagrahvi mõjuonAustraaliaLiit,UusMeremaa
DominioonjaNewfounland.
11. Vaatamatamingisugustelemääratlustele,mis1889.a. Tõlgendamise seadusessisalduvad,
väljendit“koloonia”ei peamõistetamamingisÜhendatudKuningriikideseaduses,misvastuvõetud
peale käesolevaseaduse vastuvõtmist,kui mingiDominioonvõi mingisugusedprovintsidvõi osariik,
mismoodustavadosaDominioonist
12. Käesolevseadusvõibollanimetatud1931.a. Westminsteri Statuudiks.

32. ***
[Uus-Meremaa1950.a.akt]
1950.a. aktSeadusandlikunõukogulikvideerimisest
[18 august1950.a.]
Uus-MeremaaParlamendiskokkutulnudPeaassamblee kuulutabomavõimugaväljajärgmiseotsuse:
1.- 1)Käesolevatakti võibnimetada1950.a.Seadusandlikunõukogulikvideerimiseaktiks.
2)Käesolevaktjõustubesimeseljaanuaril tuhande üheksasajaviiekümne esimesel aastal.
2. – 1)KäesolevaaktigalikvideeritakseUus-MeremaaSeadusandliknõukogujaUus-Meremaa1852.a.
Põhiseaduslikuakti §32 muudetakse - jättessealtväljasõnad“Põhiseadusliknõukogu”.
2)KäesolevaaktigalikvideeritakseSeadusandlikunõukoguliikme ametikohtjakakõikSeadusandliku
nõukogupooltloodudvõi sellegaseosesasutatudametikohad.
3)Kõikviited,mistehtudmingisseadusandlikusaktisPeaassambleelevõi Parlamendile,või
seadusandlikule organile peavadolematõlgendatud,kui kontekstistei järeldumuud,kui viidet
Peaassambleele Kindralkuberneri koosseisusvõi Esindajatekojas.
4)KõikviitedmingisseadusandlikusaktisSeadusandlikule nõukogulejaEsindajatekojale,või siis
mõlemale Parlamendikojale või seadusandlikule organilevõi Peaassambleele,või siisParlamendi
ühele Kojale või seadusandlikuleorganilevõi Peaassambleelepeavadolematõlgendatud,kui
kontekstistei järeldumuud,kui viidetEsindajatekojale.
5)ViitedSeadusandlikunõukoguklergile 1908.a.SeadusandlikuvõimuAkti§270 punktis“g” ja viited
Parlamendi klergile 1924.a.Tõlgendamise Akti §10.,naguka kõikteised viitedSeadusandliku

33. nõukoguvõi Parlamendi klergile mingisseadusandlikusaktispeavadolematõlgendatud,kui
kontekstistei järeldumuud,kui viidetEsindajatekojaklergile.
6)Seadusandlikudaktid,misonloetletudkäesolevaakti Lisas,onkäesolevagatühistatud.*(Siinseda
Lisa seepärastei esitatudki,kuidsee onvarasematesväljaannetestoodud).
7)Käesolevagateatatakse,etei saamingi isikukasuksvõi mingiisikupooltKrooni vastuvõi mingi
teise isikupooltmingikahju,kaotusevõi tulukahanemise suhtesesitadamingeidhagisid,nagu
oleksidneedolnudtingitudkäesolevaakti vastuvõtmisest.
14.08.04.VKL