Pärnu Finantskonverents 2012 - Uus normaalsus

1. Finantseerimise kaasamine Eesti ettevõtetele
Veikko Maripuu
Redgate Capital, Senior Partner
Aprill 2012

2. Finantseerimisvõimaluste ülevaade
Finantseerimisallikad
Tehingute õnnestumise ja nurjumise põhjuseid
Eesti väljakutsed

3. Finantseerimisallikate ülevaade
Omakapital Võõrkapital Muu finantseerimine
Tüüp Osalejad Tüüp Osalejad Tüüp Osalejad
Ettevõtte omanikud –
LEPINGULINE FINANTSEERIMISTURG
Kommerts- Tarnijad,
Omanikud Pangalaen Käibekapital
säästud, kasum pangad kliendid jms
Tuttavad, EU EAS, PRIA,
Tutvusringkond Tuttavad, sugulased Tutvusringkond
sugulased toetusfondid MES jne
Jõukad eraisikud, Riiklikud Institutsioo-
Stardikapital Kredex, MES Mezzanine
toetusprogrammid programmid nid
Riskikapital Institutsioonid, jõukad
(Venture Capital) eraisikud
Erakapital Institutsioonid, jõukad
(Private Equity) eraisikud
Strateegilised Enamasti tööstusharus
investorid tegutsevad ettevõtted
Institutsioonid, Institutsioonid,
KAPITALITURG
Börs Börs (võlakirjad)
eraisikud eraisikud
Reguleerimata
Alternatiivbörs Institutsioonid Institutsioonid
turg
Börsiväline turg Institutsioonid

4. Finantseerimine ettevõtte eri arenguetappidel
Algus Esmane Laienemine Küpsus Ümber-
kasv korraldused
Ideest tulu Tulust Turuosa kiire Saavutatud turuosa Turu langus,
Etapp
teenimise kasumini võitmine, turgude ja turgude hoidmine, turukaotus,
alguseni laiendamine jms mõõdukas kasv restruktureerimine,
väljumine
Omakapitali finantseerimine
Säästud
Stardikapital Erakapital
Riskikapital
Mezzanine
Avalik emissioon (IPO)
Alternatiivbörs Strateegiline
Toetusprogrammid
€ 10-300tuh 100tuh-3mln 500tuh-20mln 1mln-150mln 500tuh-100mln

5. Stardikapital
Stardikapital on uue ettevõtte äriidee(de) esimene rahastaja. Selle abil peaks ettevõte
jõudma ideest müügini ning seejärel: a) muutuma jätkusuutlikuks; b) hankima uut
rahastamist riskikapitali käest või; c) hääbuma
Sihtrühm: Ettevõtlik ambitsioon ja paljulubav äriidee
Pakkujad Selgitus / nimed Tingimused Summa (€)
Asutaja(d)
Starditoetus
Tutvusringkond „Äriinglid“: enamasti
erasikud, lähenemine  Vähemusosalus 10-200tuh
Muud eraisikud väga individuaalne
Fondid
Kohalikud
 Vähemusosalus (alates
50-300tuh
Peamiselt tehnoloogia- 20%)
Globaalsed ja tervishoiusektor,
äärmiselt individuaalne

6. Riskikapital
Riskikapital finantseerib varases arengujärgus ning enamasti end veel mittetõestanud
äriajalooga ettevõtteid, mis alles hakkavad tulu teenima ning on seetõttu kõrgema
riskitasemega. Pangalaenu selles faasis tavaliselt ei anta
Sihtrühm: väikeettevõtted ja SME-d
Pakkujad Selgitus / nimed Tingimused Summa (€)
Asutaja(d)
Riikl programmid  Omakapitali laen
Tutvusringkond 100tuh-
 Vähemusosalus
Muud eraisikud 0.5mln
Fondid  Vähemusosalus (alates
10%)
300tuh-
Kohalikud  Riskiinvestor osaleb
2mln
aktiivselt juhtimises
 Lisaks kapitalile pakub
Rahvus- Väga individuaalne 500tuh-
riskikapitalist oma
vahelised lähenemine 10mln
kogemusi, sidemeid

7. Erakapital
Erakapital teeb investeeringuid börsil mittenoteeritud ettevõtetesse. Ettevõtete tegevus
on jõudnud hilisemasse arengustaadiumisse, genereerivad enamasti stabiilset
rahavoogu, on sihtmärgid restruktureerimisele vms
Sihtrühm: SME-d, suuremad ettevõtted
Pakkujad Selgitus / nimed Tingimused Summa (€)
Asutaja(d)
Riikl programmid
Tutvusringkond  Enamasti 300tuh-
Muud eraisikud vähemusosalus 1mln
Fondid
 Kontroll- või kollektiivne
750tuh-
Kohalikud kontroll või
5mln
enamusosalus
 Investeerimisperioodi
Regiooni pikkus võib olla pikem 4mln-50mln
investeerijad võrreldes riskikapitaliga (100mln)
KIE fondide huvi kasv

8. Mezzanine
Mezzanine on hübriidinstrument, mida võib kohandada paindlikult, kasutades nt.
allutatud, konverteeritava laenu instrumente, mitmetasandilist intressistruktuuri jne.
Kasutatakse, kui pangalaenu saamine (tagatiste puudumise ja/või ebasobiva
riskiprofiili tõttu) on võimatu ning kus omakapitali investori kaasamine pole otstarbekas
Pakkujad Selgitus / nimed Tingimused Summa (€)
Riikl programmid  Allutatud laen
Fondid  Reeglina jooksev
intress pluss
kapitaliseeritud intress
Kohalikud (pluss 1-5mln
Hetkel peaaegu
konverteerimisvõimalus)
olematu pakkumine
 Tagatised puuduvad või
on mitmendal järjekohal
 Valmis toetama kasvule
Regiooni 3mln-30mln
orienteeritud, väljaostu,
investeerijad Balti suunal pakkumine (100mln)
rekapitaliseerimis-
piiratud
tehinguid

9. Kapitaliturud
Eesti kapitaliturgudel (reguleeritud aktsiaturg ja võlakirjaturg) on väga vaikne,
kauplemismahud rekordmadalal tasemel
2007. aastal Eestis tutvustatud alternatiivturg “First North” ei ole veel käivitunud
Aktsiabörsi statistika Nasdaq OMX Tallinn Nasdaq OMX Helsinki Warsaw SE
Turukapitalisatsioon (30.3.12)
mln EUR 1 410 117 141 121 059
% SKT-st 12.1% 89.3% 40.2%
Kauplemiskäive (2011)
mln EUR 187 138 200 64 925
% SKT-st 1.2% 72.1% 17.0%
Uued emissioonid
1999-2008 8 41 325
2009- - n/a 297
Noteeritud ettevõtted
Arv 15 123 426
100 000 el kohta 1.14 2.27 1.11

10. Finantseerimisvõimaluste ülevaade
Finantseerimisallikad
Tehingute õnnestumise ja nurjumise põhjuseid
Eesti väljakutsed

11. Õnnestunud finantseerimistehingu eeldused
Selge lugu ja loogilised põhjendused lisakapitali vajaduseks.
Lugu
Läbimõeldud äriplaan
Äriplaan keskendugu sellele osale turusegmendist, milles ettevõte
Fookus
tegelikult tegutseb
Meeskond – kas ühtne, harjunud koos töötama? Kui mõni tulevasele
Meeskond kasvule oluline ala on katmata, siis võib kaasata uusi eksperte, kuid
olemasolev meeskond tervikuna peab toimima
Enamasti hinnatakse finantseerimistehingu läbiviimisaega liiga
Kannat- optimistlikult. Peale esimest kohtumist internetipanga ülekannet ei
likkus järgne. Mida pikema ajalooga on ettevõte, seda kauem läheb aega
investeeringu teostamisega
Ettevalmistuseks on hea iga aeg, investorite juurde minemiseks ei sobi
Õige aeg
reeglina suvi, detsember ja jaanuari I pool
Väljumis- Finantseerimise tegemise hetkel peab olema hinnatav, millal ja kuidas
võime investeering toob tagasi tehingusumma ja kasumi

12. Nurjunud finantseerimistehingu põhjused
Ebarealist- Äriplaan olgu mõistlik, mõjuma usutavalt nii minevikuga kui
likkus konkurentidega võrreldes
Edukas äriplaan ei saa olla väga konservatiivne – kasvuks lisaraha
Konserva-
hankiva ettevõtja plaanid ei saa olla tagasihoidlikud
tiivsus
NB! Peaaegu kõik ettevõtjad jäävad oma projektsioonidele alla
Sulgumine Finantseeringu kaasamine on mitmeetapiline tegevus. Algfaasis tuleks
detaili vältida liigselt detailidesse süübimist
Kui ettevõtte tooted on nii unikaalsed, et konkurendid selliseid lahendusi
Liigne
ei kasuta, siis on reeglina tegemist kas ajast ees olevate, tehnoloogiliselt
eristumine
liiga kallite või suletud turu lahendustega
Lubaduste Suhtlemises tuleb säilitada rahulikku meelt. Ei teeks paha olla
mitte- tagasihoidlikum lubaduste osas, mis peaks realiseeruma kohe
täitmine lähitulevikus ja eriti finantseeringu kaasamise ajal

13. Finantseerimisvõimaluste ülevaade
Finantseerimisallikad
Tehingute õnnestumise ja nurjumise põhjuseid
Eesti väljakutsed

14. Eesti ettevõtted vajavad lisafinantseeringuid
Majandusolukorra paranemise taustal muutuvad Eesti ettevõtted ja ettevõtjad
arenguplaanide ja nendega seotud investeeringuvajaduse osas üha julgemaks
Samas on majanduskriisi tagajärjel Eesti ettevõtete likviidsus ja omavahenditest
investeerimise võimekus oluliselt vähenenud
Ettevõttel puudub vajadus ettevõttevälise
Lisafinantseeringu vajadus finantseeringu järele
ettevõtete, eriti väike- ja 100%
keskmise suurusega ettevõtete 80%
77% 78%
(VKE) seas on seetõttu järsult 60%
kasvanud 40% 31%
20%
Ettevõtjate meeleolusid 0%
arvestades lähitulevikus vajadus 2005 2008 2011
Allikas: Praxis
kasvab Kaarna, Risto, Märt Masso, Mari Rell, 2012. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused. Tallinn: Poliitikauur ingute Keskus Praxis.
Finantseerimise võimalused on mõnevõrra paranenud, kuid nende valik,
kättesaadavus ning kapitali kaasamisoskus ei kata kasvavaid vajadusi

15. Finantseerimise olulisemad kitsaskohad – I
Tähelepanek Probleemi kirjeldus Eesmärk
Eesti  Ka pangalaenu saamine pole  Finantseerimisallikate
finantseerimis- lihtne. Hoolimata Eesti pankade valiku laiendamine
võimalused on odavast rahastamisbaasist ning
kitsad – väga vaba raha olemasolust langevad  Omakapitali ja hübriid-
panga- ja laenumahud Eestis jätkuvalt tüüpi (mezzanine)
laenukesksed finantseerimispakkujate
 Suhteliselt kergem laenukapitali, ja -instrumentide
kuid vähene omakapitali turuletuleku soosimine,
kättesaadavus võib suurendab sh riiklike initsiatiividega
pikaajaliselt bilansi
tasakaalustamatust – suhteliselt
suurem kohustuste tase teeb
ettevõtted enam sõltuvaks
laenumaksete graafikutest,
tagatisväärtuste langusest jms

16. Finantseerimise olulisemad kitsaskohad – II
Tähelepanek Probleemi kirjeldus Eesmärk
Omakapitali  Eestis on vähe omakapitali  Laiem finantseerimis-
finantseerimis- finantseerimisallikaid, eriti halb seis allikate kasutamisvõimalus
allikate valik on riskikapitali osas ettevõtete poolt
õhuke
 Suurem hulk omakapitali  Võimaluste loomine
finantseerijaid asub kaugel, töö erakapitali fondide
nendega nõuab rohkem turuletulemiseks ning
ettevalmistust ja teadmisi mahtude suurenemiseks
 sh riikliku/EL
 Pakkumine Eesti ettevõtete jaoks baasilise fondifondi
on tihti ebasobiva suurusega. Eriti loomine
vilets on olukord tehingute osas,
kus omakapitali osa tehingust jääb  Keskkonna loomine
suurusjärku 2-6 miljonit eurot kohalikele
institutsioonidele, et
 Eesti ettevõtted müüvad end liiga investeerida kohalikesse
vara strateegilistele ostjatele mittelikviidsetesse
varaklassidesse

17. Finantseerimise olulisemad kitsaskohad – III
Tähelepanek Probleemi kirjeldus Eesmärk
Kapitaliturg on  Aktsiaturul kauplemismahud  Riigiettevõtete
äärmiselt vaikne ja äärmiselt madalal tasemel vähemusosaluse
ebaefektiivne noteerimine aktsiaturul
 Madal turukapitalisatsioon, väike
emitentide ja instrumentide valik  Initsiatiivide loomine
kohalikele
 Võlakirjaturg on peale kriisi institutsioonidele, et
algust sisuliselt külmunud, investeerida kohalikesse
finantseerimist kaasavad vaid varaklassidesse
üksikud emitendid
 Rohkem emitente toob
 Väike investorite hulk, sh börsile enam investoreid,
kodumaiste institutsionaalsete suureneb likviidsus
investorite investeerimissoov
koduturul on väga madal  Investorite säästmis- ja
investeerimisvõimaluste
avardumine

18. Kokkuvõte
Laiem finantseerimisallikate valik, kapitalituru arendamine ja finantseerimise
kättesaadavuse laiendamine on iga ettevõtja ning majanduse kui terviku huvides
Suuremad Tehnoloogilised Rohkem
investeeringud edusammud töökohti
Laienemisvõima- Jõukuse
Lisandväärtuse
luste parem suurenemine
suurenemine
ärakasutamine
Konkurentsi-
Lisandväärtuse Maksubaasi
võimelisuse
kasv kasv
kasv