Submit Search
Upload
Tauno Vanaselja, Kuidas mõjutab majanduse ja panganduse seis Eesti ettevõtete rahastamist anno 2012
•
0 likes
•
609 views
Pärnu Konverentsid
Follow
Pärnu Finantskonverents 2012 - Uus normaalsus
Read less
Read more
Report
Share
Report
Share
1 of 42
Download now
Download to read offline
Recommended
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Eesti Pank
Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
Eesti Pank
Riigieelarve täitmine 2012 (veebruar)
Riigieelarve täitmine 2012 (veebruar)
Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2012
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2012
Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia
HG esitlus.
HG esitlus.
Maris Maripu
Margus Žuravljov, Ranno Pajuri: Kumb pool turunduseelarvest loob väärtust?
Margus Žuravljov, Ranno Pajuri: Kumb pool turunduseelarvest loob väärtust?
Pärnu Konverentsid
AIESEC Global Talent Program
AIESEC Global Talent Program
Pärnu Konverentsid
Viktor Mahhov, Raha aga mitte ainult. Motsivatsioon Coca-Cola Hellenicus
Viktor Mahhov, Raha aga mitte ainult. Motsivatsioon Coca-Cola Hellenicus
Pärnu Konverentsid
Recommended
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Madis Müller. Kuivõrd majanduskeskkond soosib gaselli?
Eesti Pank
Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
Eesti Konkurentsivõime Ülevaade
Eesti Pank
Riigieelarve täitmine 2012 (veebruar)
Riigieelarve täitmine 2012 (veebruar)
Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2012
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos 2012
Rahandusministeerium/Ministry of Finance of Estonia
HG esitlus.
HG esitlus.
Maris Maripu
Margus Žuravljov, Ranno Pajuri: Kumb pool turunduseelarvest loob väärtust?
Margus Žuravljov, Ranno Pajuri: Kumb pool turunduseelarvest loob väärtust?
Pärnu Konverentsid
AIESEC Global Talent Program
AIESEC Global Talent Program
Pärnu Konverentsid
Viktor Mahhov, Raha aga mitte ainult. Motsivatsioon Coca-Cola Hellenicus
Viktor Mahhov, Raha aga mitte ainult. Motsivatsioon Coca-Cola Hellenicus
Pärnu Konverentsid
Ranno Tingas ja Olesia Abramova, Optsiooniprogrammid ja aktsiaplaanid
Ranno Tingas ja Olesia Abramova, Optsiooniprogrammid ja aktsiaplaanid
Pärnu Konverentsid
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Pärnu Konverentsid
Andrus Soodla, Strateegiline pangasuhtlus ettevõtte erinevates elutsüklifaasides
Andrus Soodla, Strateegiline pangasuhtlus ettevõtte erinevates elutsüklifaasides
Pärnu Konverentsid
Vaiko Tammeväli, Kuhu liigub raha hind?
Vaiko Tammeväli, Kuhu liigub raha hind?
Pärnu Konverentsid
James Oates, The Art of Valuing a Company
James Oates, The Art of Valuing a Company
Pärnu Konverentsid
ERPLY kogemus - "Viime tõsised ärid pilvele"
ERPLY kogemus - "Viime tõsised ärid pilvele"
Pärnu Konverentsid
Margus Kastein, Motivatsioonisüsteemid: töötasu vs pehmed väärtused Carlsberg...
Margus Kastein, Motivatsioonisüsteemid: töötasu vs pehmed väärtused Carlsberg...
Pärnu Konverentsid
Veikko Maripuu, Finantseerimise kaasamine Eesti ettevõtetele
Veikko Maripuu, Finantseerimise kaasamine Eesti ettevõtetele
Pärnu Konverentsid
Peeter Kodar, Väärtused, motivatsioon, õnn & subjektiivne heaolu
Peeter Kodar, Väärtused, motivatsioon, õnn & subjektiivne heaolu
Pärnu Konverentsid
Lars Pehrson, Society Oriented Banking
Lars Pehrson, Society Oriented Banking
Pärnu Konverentsid
Viljar Alnek, Siseaudiitorilt (finants?)juhile. Mida ja kuidas?
Viljar Alnek, Siseaudiitorilt (finants?)juhile. Mida ja kuidas?
Pärnu Konverentsid
Veiko Hintsov, Varade hindamine ja kajastamine
Veiko Hintsov, Varade hindamine ja kajastamine
Pärnu Konverentsid
Rolf Relander, Motivatsioonisüsteemid Belluses
Rolf Relander, Motivatsioonisüsteemid Belluses
Pärnu Konverentsid
Rolan Jankelevitš, Euroopa tuleviku maksud
Rolan Jankelevitš, Euroopa tuleviku maksud
Pärnu Konverentsid
Mariko Rukholm ja Andrus Treier , Finantseerimine ja riskid muutuvates oludes
Mariko Rukholm ja Andrus Treier , Finantseerimine ja riskid muutuvates oludes
Pärnu Konverentsid
Kuldar Leis, Kuidas Premiat on finantseeritud
Kuldar Leis, Kuidas Premiat on finantseeritud
Pärnu Konverentsid
Jürgo Preden, Uued edukad ärimudelid
Jürgo Preden, Uued edukad ärimudelid
Pärnu Konverentsid
Aigar Kallas, Kuidas me RMK-s 3 aastaga 3 korda tööviljakust tõstsime
Aigar Kallas, Kuidas me RMK-s 3 aastaga 3 korda tööviljakust tõstsime
Pärnu Konverentsid
More Related Content
More from Pärnu Konverentsid
Ranno Tingas ja Olesia Abramova, Optsiooniprogrammid ja aktsiaplaanid
Ranno Tingas ja Olesia Abramova, Optsiooniprogrammid ja aktsiaplaanid
Pärnu Konverentsid
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Pärnu Konverentsid
Andrus Soodla, Strateegiline pangasuhtlus ettevõtte erinevates elutsüklifaasides
Andrus Soodla, Strateegiline pangasuhtlus ettevõtte erinevates elutsüklifaasides
Pärnu Konverentsid
Vaiko Tammeväli, Kuhu liigub raha hind?
Vaiko Tammeväli, Kuhu liigub raha hind?
Pärnu Konverentsid
James Oates, The Art of Valuing a Company
James Oates, The Art of Valuing a Company
Pärnu Konverentsid
ERPLY kogemus - "Viime tõsised ärid pilvele"
ERPLY kogemus - "Viime tõsised ärid pilvele"
Pärnu Konverentsid
Margus Kastein, Motivatsioonisüsteemid: töötasu vs pehmed väärtused Carlsberg...
Margus Kastein, Motivatsioonisüsteemid: töötasu vs pehmed väärtused Carlsberg...
Pärnu Konverentsid
Veikko Maripuu, Finantseerimise kaasamine Eesti ettevõtetele
Veikko Maripuu, Finantseerimise kaasamine Eesti ettevõtetele
Pärnu Konverentsid
Peeter Kodar, Väärtused, motivatsioon, õnn & subjektiivne heaolu
Peeter Kodar, Väärtused, motivatsioon, õnn & subjektiivne heaolu
Pärnu Konverentsid
Lars Pehrson, Society Oriented Banking
Lars Pehrson, Society Oriented Banking
Pärnu Konverentsid
Viljar Alnek, Siseaudiitorilt (finants?)juhile. Mida ja kuidas?
Viljar Alnek, Siseaudiitorilt (finants?)juhile. Mida ja kuidas?
Pärnu Konverentsid
Veiko Hintsov, Varade hindamine ja kajastamine
Veiko Hintsov, Varade hindamine ja kajastamine
Pärnu Konverentsid
Rolf Relander, Motivatsioonisüsteemid Belluses
Rolf Relander, Motivatsioonisüsteemid Belluses
Pärnu Konverentsid
Rolan Jankelevitš, Euroopa tuleviku maksud
Rolan Jankelevitš, Euroopa tuleviku maksud
Pärnu Konverentsid
Mariko Rukholm ja Andrus Treier , Finantseerimine ja riskid muutuvates oludes
Mariko Rukholm ja Andrus Treier , Finantseerimine ja riskid muutuvates oludes
Pärnu Konverentsid
Kuldar Leis, Kuidas Premiat on finantseeritud
Kuldar Leis, Kuidas Premiat on finantseeritud
Pärnu Konverentsid
Jürgo Preden, Uued edukad ärimudelid
Jürgo Preden, Uued edukad ärimudelid
Pärnu Konverentsid
Aigar Kallas, Kuidas me RMK-s 3 aastaga 3 korda tööviljakust tõstsime
Aigar Kallas, Kuidas me RMK-s 3 aastaga 3 korda tööviljakust tõstsime
Pärnu Konverentsid
More from Pärnu Konverentsid
(18)
Ranno Tingas ja Olesia Abramova, Optsiooniprogrammid ja aktsiaplaanid
Ranno Tingas ja Olesia Abramova, Optsiooniprogrammid ja aktsiaplaanid
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Anne Sulling, Kvoodimüügi edulugu: Kuidas me seda tegime?
Andrus Soodla, Strateegiline pangasuhtlus ettevõtte erinevates elutsüklifaasides
Andrus Soodla, Strateegiline pangasuhtlus ettevõtte erinevates elutsüklifaasides
Vaiko Tammeväli, Kuhu liigub raha hind?
Vaiko Tammeväli, Kuhu liigub raha hind?
James Oates, The Art of Valuing a Company
James Oates, The Art of Valuing a Company
ERPLY kogemus - "Viime tõsised ärid pilvele"
ERPLY kogemus - "Viime tõsised ärid pilvele"
Margus Kastein, Motivatsioonisüsteemid: töötasu vs pehmed väärtused Carlsberg...
Margus Kastein, Motivatsioonisüsteemid: töötasu vs pehmed väärtused Carlsberg...
Veikko Maripuu, Finantseerimise kaasamine Eesti ettevõtetele
Veikko Maripuu, Finantseerimise kaasamine Eesti ettevõtetele
Peeter Kodar, Väärtused, motivatsioon, õnn & subjektiivne heaolu
Peeter Kodar, Väärtused, motivatsioon, õnn & subjektiivne heaolu
Lars Pehrson, Society Oriented Banking
Lars Pehrson, Society Oriented Banking
Viljar Alnek, Siseaudiitorilt (finants?)juhile. Mida ja kuidas?
Viljar Alnek, Siseaudiitorilt (finants?)juhile. Mida ja kuidas?
Veiko Hintsov, Varade hindamine ja kajastamine
Veiko Hintsov, Varade hindamine ja kajastamine
Rolf Relander, Motivatsioonisüsteemid Belluses
Rolf Relander, Motivatsioonisüsteemid Belluses
Rolan Jankelevitš, Euroopa tuleviku maksud
Rolan Jankelevitš, Euroopa tuleviku maksud
Mariko Rukholm ja Andrus Treier , Finantseerimine ja riskid muutuvates oludes
Mariko Rukholm ja Andrus Treier , Finantseerimine ja riskid muutuvates oludes
Kuldar Leis, Kuidas Premiat on finantseeritud
Kuldar Leis, Kuidas Premiat on finantseeritud
Jürgo Preden, Uued edukad ärimudelid
Jürgo Preden, Uued edukad ärimudelid
Aigar Kallas, Kuidas me RMK-s 3 aastaga 3 korda tööviljakust tõstsime
Aigar Kallas, Kuidas me RMK-s 3 aastaga 3 korda tööviljakust tõstsime
Tauno Vanaselja, Kuidas mõjutab majanduse ja panganduse seis Eesti ettevõtete rahastamist anno 2012
1.
... - 2008
2009 - ... Kuidas mõjutab majanduse ja panganduse seis Eesti ettevõtete rahastamist anno 2012 Tauno Vanaselja Aprill 2012 © Swedbank 1
2.
Uus Normaalsus
1. Majanduse seis Eestist eemal ja Eestis 2. Äri Uue Normaalsuse ajastul 3. Soovitused © Swedbank 2
3.
Kasv aeglustub: eurotsooni
SKP kasv 2011 lõpus vähenes… kas ees on uus surutis? GDP annual growth, % 15 10 5 0 -5 China India USA Russia -10 Germany Eurozone UK -15 1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11 Source: Reuters EcoWin Quarterly GDP growth in euro zone, s.a. (%) 1.5 0.0 -1.5 -3.0 1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11 Source: Eurostat © Swedbank 3
4.
Usaldus on nõrk:
stagnatsioon, alla ootuste kasv… aga mitte ka kohese maailmalõpu ootus… Purchasing manager's index in manufacturing 70 above 50 denotes expansion 65 60 55 50 45 40 China India 35 USA Russia Germany Eurozone 30 UK 25 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Source: Reuters EcoWin © Swedbank 4
5.
Riigiti on seis
erinev: uue tasakaalupunkti leidmise teekond on pikk ja raske, ees struktuursed muutused, palju muutlikkust… Government debt and current account balance, % of GDP 150 75 120 60 90 45 60 30 30 15 0 0 -30 -15 -60 -30 EE LV LT SE DE ES UK FR US IE IT GR Government debt, 2007 Current account deficit, 2007 (rs) Source: The Economist, Eurostat © Swedbank 5
6.
Riigiti on seis
erinev: uue tasakaalupunkti leidmise teekond on pikk ja raske, ees struktuursed muutused, palju muutlikkust… Government debt and current account balance, % of GDP 150 75 120 60 90 45 60 30 30 15 0 0 -30 -15 -60 -30 EE LV LT SE DE ES UK FR US IE IT GR Government debt, 2009 2010 budget deficit 2011 est. budget deficit Current account deficit, 2007 (rs) Current account deficit, 9M 2011 (rs) Source: The Economist, Eurostat © Swedbank 6
7.
Ebakindlus ei kao
ära, sellega tuleb harjuda Bank stress: TED spreads (3M interbank rate less T-bill yield), pp • Kes on 5 Lehman Bros EU fiscal compact; Prantsusmaa goes bust ECB boosts liquidity uus president? • Kreeka default 4 S&P downgrades US, equities dive pärast valimisi? US subprime crisis kicks off Greece gets EU&IMF bailout • Sõda Iraaniga? 3 • Täiendav likviidsusabi ECB’st? 2 1 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Eurozone Sweden US Source: Reuters © Swedbank 7
8.
Taastumine kriisist oli
kiirem kui arvatud ekspordist sõltuvad Balti majandused on uutest “tuultest” väga mõjutatavad … Real GDP (s.a.), 2007=100 110 100 LT: EE: -9% -9% LV: 90 -16% 80 70 1Q 04 1Q 05 1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11 EE LV LT Source: Eurostat © Swedbank 8
9.
Balti majanduse kütus
on eksport mõju on otsene nii eratarbimisele kui investeeringutele… Manufacturing and retail trade volumes, 2007=100 120 120 120 Latvia Lithuania Estonia 100 100 100 80 80 80 60 60 60 2008 2009 2010 2011 2008 2009 2010 2011 2008 2009 2010 2011 140 120 100 80 Manufacturing output Retail trade w/o motor vehicles 60 Source: Eurostat © Swedbank 9
10.
Tööjõuturu olukord paranemas kesine
tootlikkuse kasv => madal palk => nõrk tarbimisvõime… … ehk VÕTI on tootlikkus! Unemployment rate (jobseekers), annual growth of wages and productivity, % 20 20 20 10 10 10 0 0 0 -10 -10 -10 Estonia Latvia Lithuania -20 -20 -20 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11 500 Unemployment rate (>12M), pp Unemployment rate (<12M), pp 50.0 0 0.0 -50.0 Real average gross wage Productivity per 1 full-time equivalent 1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11 Source: Eurostat, national statistics © Swedbank 10
11.
Ettevaade 2012-2013: aeglane
kasv, mida tumestavad mitmed negatiivsed riskid… uus normaalsus? Euroala kasv prognoosiperioodil on nullilähedane: -- majandusmõõn jätkub nõrkade majandustega riikides, tardumine või väga aeglane kasv tugevates… Baas GDP growth, % (55%) 2010 2011f 2012f 2013f USA 3.0 1.8 2.0 2.2 Euro zone 1.8 1.6 -0.3 0.2 incl. Germany 3.6 3.0 0.4 0.9 Tuntav mõõn nii nõrkade kui tugevate majandustega riikides … Neg. (40%) Ups... Euroala ? … (5%) © Swedbank 11
12.
Ettevaade 2012-2013: aeglane
kasv, mida tumestavad mitmed negatiivsed riskid… uus normaalsus? Nõrk kasv aastal 2012, mis paraneb veidi 2013.a: -- mitte lausa kriis, kuid siiski mõningane SKP vähenemine Q vs. Q võimalik -- võimalik, et Läti ja võib-olla ka Leedu lähevad 2013.a üle eurole Baas GDP grow th, % (55%) 2010 2011f 2012f 2013f Estonia 2.3 8.0 2.7 4.0 Latvia -0.3 5.4 2.0 3.2 Lithuania 1.4 6.3 3.3 4.0 uus kriis… samas SKP vähenemine vaid ühekohalise numbriga .. Neg. (40%) Ups... Euroala ? ... (5%) © Swedbank 12
13.
“Üllatused” 2011/2012: rahvaloenduse
tulemus ja väga aeglane majanduskasv … Kas oleme selleks valmis? • Meid on vähem… saab olema veelgi vähem ja me oleme vanemad RAHVASTIK, 2000-2011 – Konkurents kasvab, marginaalid vähenevad – Migratsioon ja emigratsioon – Maapiirkonna elanikkond väheneb jätkuvalt • Uus Normaalsus: majanduskasv saab olema nõrgem ja väiksem… -1.3% • Milliseid ootusi seab see majandusagentide tegevustele: Uus Uus – kui palju firmasid mahub ühte sektorisse ettevõtluses, kui palju tase tase panganduses? 2.07m 3.05m © Swedbank 13
14.
ELLU JÄÄVAD TUGEVAMAD
ainuüksi SUURUS ei ole piisav tegur tagamaks VÕITJA staatust – kiiresti muutuvate oludega kohanemisel on oluline avatus uutele ideedele, tegutsemiskiirus ja koostöövõimekus… © Swedbank 14
15.
Robert Kitt: “Eesti
majanduse heaolu seisab neljal sambal” SISETASAKAAL VÄLISTASAKAAL TOODANG LAENUKOORMUS © Swedbank 15
16.
Eesti finantsvarad ja
kohustused tasakaalustuvad Loans and deposits BEUR, % 20 200% 175% 15,6 16 16,6 14,8 14,1 160% 143% 14,1 15,3 11,4 11,6 11,5 12 10,5 120% 129% 10,0 122% 123% 9,1 9,5 102% 8,0 7,8 8 80% 5,9 6,1 4,4 4,1 4 3,2 3,1 3,4 40% 0 0% 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Jan-2012 • L/D suhe 123% (2008.a 175%) • 2011.a laenuportfelli -4,5% YoY kahanemise taustaks paljuski mittetöötavate laenude väljavool (250...300 mEUR) • 2011.a hoiused: kasv 1,06 mld EUR (lisaks 2005., 2006. ja 2007.aastale nüüd neljas kord, mil aastane deposiitide kasv > 1 mld EUR • Residentide/mitteresidentide hoiuste kasvu jaotis vastavalt 52% ja 48%. © Swedbank
17.
Nominaalne SKP 2000-2012
SKP reaalmuutus, YoY Nominal GDP (BEUR) 20 15% y-o-y change of real GDP, rhs 18 16,5 16,1 16,3 16,0 10% 16 14,3 13,4 13,8 14 5% 11,2 12 0% 9,7 10 8,7 Reaalse SKP muutus 7,8 8 7,0 -5% 6,2 – 2009 - 14,3% 6 – 2010 + 2,3% -10% 4 – 2011 + 7,6% -15% 2 – 2012 prognoos + 3,0% 0 -20% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012F • 2011.a SKP nominaalselt ligikaudu sama kui 2007.a (reaalhindades 9,1% madalam) • Iga järgmine stabiilne kuu parandab Eesti majanduse vastupanuvõimet uuele kriisile © Swedbank
18.
Eesti majanduse struktuur
tasakaalustunud SKP sektorite lõikes 2007, 2010 ja 2011 25% 2007 2010 2011 20% 18,9% 16,4% 16,0% 15% 13,9% 11,9% 10,7% 10,3%10,9% 10,7% 10,4% 10% 8,8% 9,2% 7,9% 7,3% 7,0% 5,7% 5,5% 5,2% 5% 0% Töötlev tööstus Kaubandus Kinnisvaraalane Veondus ja Avalik haldus ja Ehitus tegevus laondus riigikaitse • Siseturu nõudlusega seotud sektorite (kaubandus, ehitus) osakaal SKP-s tublisti kahanenud © Swedbank 18
19.
Eesti majanduse bilanss
välismaailmaga oluliselt jätkusuutlikum Maksebilanss enne ja pärast kriisi (mln EUR) Maksebilanss enne ja pärast kriisi (mEUR) 2500 2000 1500 1000 500 0 2004-2008 keskmine 2010-2011 keskmine -500 -1000 -1500 -2000 Jooksevkonto Kapitali ja finantskonto otse- ja portfelli investeeringud Jooksevkonto – kaupade ja teenuste ostust/müügist jääb netoarvestuses raha Eestisse Kapitali- ja finantskonto – buumieelseid investeeringuid on Eestist välja tõmmatud, kuid pikaajalise horisondiga omakapitali investorid (otse- ja portf. inv.) usaldavad Eestit endiselt © Swedbank 19
20.
Kaupade eksport sihtriikide
lõikes 2011 Rootsi 16% Soome 23% Venemaa Föderatsioon Läti Ameerika Ühendriigid 15% Saksamaa 3% Leedu 3% Nigeeria 3% Norra 11% 3% 4% Holland 5% Prantsusmaa 6% 8% Muu © Swedbank Title of presentation, Author, 2011-01-01Title of presentation, Author, 2011-01-01 20
21.
Kaupade eksport kaubagruppide
lõikes 2011 Mineraalne kütus, õlid, elekter Elektrimasinad ja -seadmed, elektroonika Metallid ja metalltooted 16% 17% Puit ja puittooted 2% Mööbel; madratsid, padjad 3% Mehaanilised masinad ja seadmed 4% Keemiatööstuse tooted 3% 20% Toidukaubad, joogid ja tubakas 5% Maismaatranspordivahendid ja nende osad 7% Tekstiil ja tekstiiltooted 9% 6% Plastid ja plasttooted 8% Muu © Swedbank Title of presentation, Author, 2011-01-01Title of presentation, Author, 2011-01-01 21
22.
Kolm rahas mõõdetavat
“sammast” on Eestis tugevad! Sisetasakaal ehk inimeste heaolu omab arenemisruumi • SKT kirjeldab väga hästi majandusmudelit, kus tööstustoodangu kättesaadavus (ehk tootmisressursside olemasolu) oli suurim heaolu mõõdik. Kui hea on aga SKT 21. sajandi inimeste heaolu mõõtmisel? • Eesti inimeste heaolu on paranenud – jätkuv paranemine aga aeglasem – Tööhõive väga hästi taastunud – edasine kasv raske – Tallinna korteriturg tardunud – levimas ohtlik suund pakkumishindade kasvuks – Jaekaubandus taastub (nii ühikutes kui ka käibes) – Automüük on olnud isegi üle ootuste hea! – Mis saab aga hindadest? © Swedbank 22
23.
Tarbijahinnad •
2011 keskmine hinnatõus +5,0% YoY, 2012.a hinnatõus tuleb oluliselt väiksem (1,5-2%) • Toidu hind on täna umbes samal tasemel kui aasta tagasi • Nafta hind hoiab ka teisi hindu. Nafta hinda määrab oluliselt ka hirm pakkumise osas (pinged Lähis- Idas) © Swedbank
24.
Tööhõive 1998-2011
• Tänane tööhõive väga lähedal eelmise 10 a. keskmisele • Q4 2011 tööhõive 614 500 Tööpuuduse määr 11,4% • 2011.a keskm. hõive 609 tuhat 2000-2010 keskmine 605 tuhat • Kõige madalam hõive: – Q1 2010 553,6 tuhat inimest. • Keskmine hõive 2000-2010 - töötlev tööstus 128,1 tuhat - kaubandus 83,1 tuhat - ehitus 53,9 tuhat © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet 24
25.
Eluasemelaenude turg madalseisus -
inimesed ja arendajad on ettevaatlikud Eluasemelaenude dünaamika (mln EUR) 250 7000 6000 200 5000 150 4000 3000 100 2000 50 1000 0 0 09.2002 03.2003 09.2003 03.2004 09.2004 03.2006 09.2006 03.2007 09.2007 03.2008 09.2008 03.2009 09.2009 03.2010 09.2010 03.2011 09.2011 03.2005 09.2005 Eluasemelaenude käive (vasak skaala) Eluasemelaenude jääk (parem skaala) © Swedbank 25
26.
Nominaal- ja reaalpalk
2002-2011 • Keskmine nominaalpalk Q4 2011 865 EUR - ei ole nii kõrge kunagi olnud .. • THI tõusuga korrigeeritud reaalpalk madalam kui 5 kvartali tasemed enne 2008 lõppu • Reaalpalk on 7% madalam kui rekordkõrge tase II kvartalis 2008.a © Swedbank 26
27.
Millised sisemaised tegurid
piiravad tööstuse arengut? Eesti tööstussektori tootmist piiravad tegurid 50 14 45 12 40 35 10 30 8 25 20 buum 6 15 4 10 2 5 kriis 0 0 2003-Q3 2003-Q4 2004-Q1 2004-Q2 2004-Q3 2004-Q4 2005-Q1 2005-Q2 2005-Q3 2005-Q4 2006-Q1 2006-Q2 2006-Q3 2006-Q4 2007-Q1 2007-Q2 2007-Q3 2007-Q4 2008-Q1 2008-Q2 2008-Q3 2008-Q4 2009-Q1 2009-Q2 2009-Q3 2009-Q4 2010-Q1 2010-Q2 2010-Q3 2010-Q4 2011-Q1 2011-Q2 2011-Q3 2011-Q4 Tööjõud (vasak skaala) Finantseerimine (parem skaala) Finantseerimine pole ettevõtete jaoks enam probleem (Kvalifitseeritud) tööjõu puudus hakkamas taas kummitama? Allikas: Euroopa Komisjoni majandususalduse indikaatorid © Swedbank 27
28.
Hetkel ei ole
argumente, miks 2012.a peaks tulema teistsugune kui 2011 Kõik OK, kuniks 2012.a numbrid tulevad paremad alltoodud tasemetest: • majanduse reaalkasv > 3% YoY • tööhõive püsib üle 600 000 inimese, s.t. tööpuuduse määr jääb < 13%. • Eksport/töötlev tööstus ei kahane võrreldes 2011.aastaga • jaekaubandus kasvab mahuliselt 3% YoY või rohkem • kinnisvarahinnad ei lange või langus jääb < 5% YoY • majutatute arv ei lange rohkem kui 5% YoY • kommertspankade laenuportfell ei lange rohkem kui 5% YoY Kui näitajad peaksid kujunema mõnes osa kehvemaks, siis võib tekkida vajadus tegevuse korrigeerimiseks © Swedbank 28
29.
Suur pilt • Rikkuse
ümberjaotamine läänest itta jätkub ja kiireneb • Usaldus ei ole taastunud • Regulatsioonid karmistuvad • Eestis on raha kättesaadav • Raha hind tõuseb • Toidu hinnal ei ole põhjust langeda • Tänane toorainete hind võib hakata mõjutama nõudlust • Eesti on lääne ja ida vahel ning meil läheb päris hästi © Swedbank 29
30.
Arenenud maailma murede
taustal on Eestis hästi • Viimased sündmused – USA ja Euroopa börsid on aasta algusest plussis – Kreeka võlavahetus + teine abipakett on toimumas – keda huvitab? – Turgude langus ei ole Eesti reaalmajandusele mõju avaldanud • Eesti majandus on mõne aastaga kardinaalselt muutunud – Majandus(kasv) laiapõhjalisem ning seega stabiilsem – “Mootoriks” sisetarbimise (kinnisvara/ehitus) asemel välistarbimine ehk eksport • Rekordmadal Euribor mõjub Eesti majandusele pigem hästi • Meie suurimad riskid: – kestvuskaupade tarbimise vähenemine Euroopas (eriti autod, elektroonika), põllumajandustoodete ja puiduhindade langus – Kui Lääne-Euroopa reaalmajandusele avaldub tõsisem surve, siis kui palju mõjutab Eesti eksporti? – Millised siinsed ettevõtted saavad mõjutatud? Millised kaubagrupid? © Swedbank 30
31.
Soovitused ettevõtjatele • Eesti
põhistsenaarium on pigem väike kasv • Tagasilöökide juhtimiseks peaks end ette valmistama! • Otsuste tegemisel tuleb arvestada fundamentaalseid protsesse • Mida tähele panna – Vältida liigsete riskide võtmist, kiire kasv ei taastu (Uus Normaalsus) – Eksportööridel valmis olla võimalikuks nõudluse nõrgenemiseks, siseturule müüjatel stabiilseks või vaikselt kasvavaks nõudluseks – Suur osa ekspordist sõltub Skandinaavia tööstuse käekäigust. Vajadus uute turgude ja toodete leidmise järele – Laenude pakkumine on stoiline, intresside tasemed tõusmas • Millele tasub (ettevõtjana) mõtelda? – Likviidsus. Koguge puhvreid või mõelge tagavaravariantide peale – Intressimäärade tõus (IRS või fikseeritud intress) – Kütuse ja muude sisendite hinnatõus – üht-teist saab fikseerida – Investeeringud efektiivsuse kasvatamiseks aitavad kindlustada tulevikku • Ka mahu hoidmiseks on vaja UUSI investeeringuid © Swedbank 31
32.
Lisad ja täiendav
info majandushuvilistele Teekond jätkub ... © Swedbank 32
33.
Kaubanduspartnerite hinnang majanduse oodatavale
arengule Tööstussektori uued tellimused Jaekaubanduse uued tellimused 60 60 50 50 40 40 30 30 20 20 10 10 0 0 jaan.06 juuli.06 jaan.07 juuli.07 jaan.08 juuli.08 jaan.09 juuli.09 jaan.10 juuli.10 jaan.11 juuli.11 jaan.12 juuli.06 juuli.07 juuli.08 juuli.09 juuli.10 juuli.11 jaan.06 jaan.07 jaan.08 jaan.09 jaan.10 jaan.11 jaan.12 -10 -10 -20 -20 -30 -30 -40 -40 Soome Rootsi EL EL Soome Rootsi Allikas: Euroopa Komisjoni majandususalduse indikaatorid Sisetarbimisele suunatud sektorite tellimuste kasv taandus sügisel. 2012.aastal kasvu taastumist nendes sektorites ei oota. Eesti jaoks isegi olulisem tööstussektor on põhja läbimas ja pöördunud taas kergele kasvule © Swedbank 33
34.
SKT komponentide ja
sektorite lõikes 2 500 Nominal GDP by income approach, mEUR 60% Y-o-y change of nominal GDP by income approach 2 250 50% 2 096 1 978 40% 43,5% 29,1% 2 000 30% 26,2% 1 694 2 054 1 737 1 791 22,7% 21,2% 24,5% 1 750 20% 14,7% 10,5% 10% 17,3% 14,9% 7,2% 1 500 15,5% 11,3% 2,0% 0% -4,1% 9,9% 1 250 1 159 3,1% -10% -17,1% -5,2% 1 004 1 000 -20% -13,6% 1 041 920 1 103 -20,6% -24,0% 700 -30% 750 -41,9% -40% 500 -50% I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Compensation of employees Operating surplus and mixed income* Compensation of employees Operating surplus and mixed income 800 Nominal GDP by economic activity, MEUR 50% Y-o-y change of real GDP by economic activity 45,9% 700 40% 29,2% 579 583 30% 24,4% 600 573 513 20% 15,0% 486 6,9% 11,9% 16,7% 500 6,9% 10,3% 439 526 450 10% 4,1% 379 473 414 417 0,6% 400 358 473 0% 358 3,6% 0,7% 388 0,0% 370 -10% 300 -23,7% 303 321 320 -12,0% 298 193 197 -20% 200 261 139 226 -30% 100 159 -40% -40,5% 0 -50% I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Manufacturing Construction Wholesale and retail trade Manufacturing Construction Wholesale and retail © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet 34
35.
Kaupade eksport-import 2007-2011
Export & Import of goods, MEUR 1 400 1 200 1 000 800 600 400 200 Export of goods Import of goods 0 Jan-07 May-07 Sept-07 Jan-08 May-08 Sept-08 Jan-09 May-09 Sep-09 Jan-10 May-10 Sept-10 Jan-11 May-11 Sept-11 Jan-12 • Kriisi eel ületas kaupade eksport vaid 1 kuus 800m EUR (2008.a okt.)) • 2011.a eksport oli 12,04mld EUR ehk keskmiselt 1,0mld EUR/kuus • Alates kevadest 2011 on eksport stabiliseerunud, kasvu enam ei ole • Elektroonika/elektriseadmete eksport kahanes IV kvartalis -10% YoY - varemalt oli see suur kasvumootor © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet 35
36.
Tööstustoodangu mahud 2000-2012
Industrial production volumes 2000-2012, y-o-y change • Tööstustoodangu mahu YoY 200 176 187 178 194 192 30% muutused 22,9% 180 160 167 20% – 2008 - 4,8% 160 11,5% 144 11,1% 136 16,6% – 2009 - 23,9% 140 10,1% 8,5% 8,6% 131 6,4% 10% – 2010 +22,9% 120 9,6% 100 108 118 – 2011 +16,6% 100 0% 80 -4,8% -1,5% – 2012F - 1,5% -10% 60 40 • Näeme ohtu töötleva tööstuse 20 -20% mahtude vähenemisele 2012.a. -23,9% välisnõudluse nõrgenemise tõttu 0 -30% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012F • Eksportmüük annab 70% töötleva Industrial production volume index 2008-2011 140 (2005=100) tööstuse mahtudest 132 130 129 127 121 119 124 122 • Täna ebaselge, millised sektorid 120 113 118 121 võivad saada kõige enam mõjutatud 110 113 111 114 115 103 101 107 106 100 • Kuidas saavad ettevõtted hakkama, 90 94 90 86 91 99 97 kui näiteks eksportmüük langeb 80 88 90 89 20..30%? 81 76 70 02.08 05.08 08.08 11.08 02.09 05.09 08.09 11.09 02.10 05.10 08.10 11.10 02.11 05.11 08.11 11.11 • Milline on oht tööhõivele? © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet 36
37.
Kaupade eksport kaubagruppide
lõikes © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet 37
38.
Korteriturg Tallinnas
Median apartment price per m2 in Tallinn EUR/m2 • Tallinnas 2,5 a. stabiilsust 1600 1469 ja väikest tõusu 1400 1200 974 • Jaanuar-veebruar olid 1000 800 847 860 918 eelmiste aastatega 600 669 võrreldes üsna aktiivsed 400 200 • Tallinna korterituru 0 tehingud ca 45% kogu 01.08 03.08 05.08 07.08 09.08 11.08 01.09 03.09 05.09 07.09 09.09 11.09 01.10 03.10 05.10 07.10 09.10 11.10 01.11 03.11 05.11 07.11 09.11 11.11 01.12 Eesti korteriturust Transactions with apartments in Tallinn • Väiksemate kohtade 800 700 likviidsus ja hinnad 600 620 611 halvemad. Määrab 500 530 482 511 konkreetne asukoht 400 • Korterite laoseis sama kui 355 300 328 256 200 100 aasta tagasi 0 • Arendusplaane 01.08 03.08 05.08 07.08 09.08 11.08 01.09 03.09 05.09 07.09 09.09 11.09 01.10 03.10 05.10 07.10 09.10 11.10 01.11 03.11 05.11 07.11 09.11 11.11 01.12 tõmmatakse koomale - ehitajatel saab olema © Swedbank allikas: Maa-amet vähem tööd 38
39.
Jaekaubandus 2010-2012
Jaekäive (mld EUR) • 2006 - 3,5 • 2007 - 4,2 • 2008 - 4,4 • 2009 - 3,7 • 2010 - 3,7 • 2011 - 4,1 • 2012F - 4,3 • 2011 jaekäive +11,2% YoY, mahud +5,3% YoY (oma viimastes prognoosides ootasime 4,5%-list käibe kasvu ja 3%-list mahtude kasvu) • Jaanuari numbrid ülitugevad! Jaekäive +20,7% YoY, mahud +16,1% YoY. Sellised kasvud ei ole kindlasti jätkusuutlikud, kuid annavad ehk põhjust seniseid prognoose ülespoole korrigeerida. © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet 39
40.
Uute sõiduautode müük
Eestis 1998-2011 12% Y-o-y grow th of CPI index • 2001-2010 keskmine uute autode müük 18 063 aastas 9% • 2011.a müük 17 071 6% 3% • 2011-2020 müük 0% eeldatavasti keskmiselt jälle -3% 16-18 tuh autot/aastas 01.04 09.04 05.05 01.06 09.06 05.07 01.08 09.08 05.09 01.10 09.10 05.11 01.12 • Autode müük tsüklitele väga tundlik. Lühiajalised kõikumised suured Consumer Price index (CPI) 210 200 190 180 170 160 150 140 Jan-08 May-08 Sept-08 Jan-09 May-09 Sep-09 Jan-10 May-10 Sept-10 Jan-11 May-11 Sept-11 Jan-12 Total Food &non-alcoholic beverages Clothes & footw ear Transport © Swedbank allikas: AMTEL 40
41.
Majutatud turistid
12m foreign accommodated tourists (th people) • Majutatud välisturistid 2000 1 808 päritolumaade lõikes: 1800 1600 1 453 1 428 1 433 1 564 • - soomlased 841tuh, +1% 1 374 1 380 1 381 1400 YoY 1200 1 058 1000 - venelased 203tuh, +43% 800 YoY 600 400 - sakslased 104tuh, +23% 200 YoY 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 - rootslased 86tuh, +6% YoY 12m domestic accommodated tourists (th people) - lätlased 85tuh, +17% YoY 1200 - inglased 70tuh, +96% YoY 1000 963 944 918 832 838 767 800 • Kas 2011.a turism oli 619 600 548 mõjutatud “Kultuuripealinn 416 Tallinn” teemast?! 2012. a 400 näeme 200 0 • Siseturism ei ole veel 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 saavutanud 2007-2008 aasta mahte © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet 41
42.
Meie majandus seisab
tugevatel sammastel kuid oleme avatud välismõjudele © Swedbank 42 42
Download now