1. Projekti faasis erakonnasiseseks kasutamiseks ja täiendamiseks ning parandamiseks
Rahvaliit on tagasi, et jääda
Rahvaliit on rahva liit
Rahvaliit tõuseb rahva liidriks
Rahvaliit on rahvuslike huvide kaitsja
Vaata kalendrit ja arvuta välja, millal saab Rahvaliidu uuel juhatusel täis 100 päeva.
Esimese saja päeva jooksul aru ei pärita ja on võimalik süveneda, ennast laadida ning
mõelda, sihid, nurgakivid, teetähised ja eesmärgid süsteemiks põimida eelseisvate
misjoniliste kohustuste täitmiseks vajalik struktuur paika seada, täpsustada, kes on kes, mida
hoida, muuta ja juurde luua ning millest vabaneda. Vaja on tõdeda, et rahuldavate tulemuste
saavutamine on võimalik vaid süsteemse ja küllalt kompleksse tegutsemise korral, aga ideid,
aega ja energiat napib.
Saja päeva pärast tuleb Rahvaliidu uuel juhatusel esitada esimene suuremat-sorti
aruanne Rahvaliidu liikmeskonnale ja Eesti rahvale ning rahuldada nii oma kui ka välismaa
ajakirjanike uudishimu.
Uus juhtkond peab erakonna ees aru andma juba septembrikuus selle kohta, mida on
tehtud ja saavutatud:
 erakonna senise tegevuse ja tulemuste/tagajärgede kriitilise analüüsi osas;
 Eesti elanikkonna koosseisu ja struktuuri tuvastamisel;
 Eesti füüsilise ja vaimse, intellektuaalse ja emotsionaalse, sotsiaalse ja
kõlbelise potentsiaali selgitamisel;
 maailmapildi avardamisel ja maailmavaatelise positsiooni täpsustamisel;
 üleriigilise subordineeritud organisatsioonilise struktuuri uuendamisel;
 koostööalti, asjatundliku ja usaldusväärse meeskonna loomisel;
 kommunikatsioonisüsteemi kaasajastamisel;
 sihtide, eesmärkide ja vahendite süsteemi (taksonoomiate) uuendamisel;
 printsiipide süsteemi uuendamisel;
 kriteeriumite süsteemi uuendamisel;
 maa- ja linnarahva tähelepanu äratamisel ja usalduse pälvimiseks;
 maa- ja linnanoorte kaasamisel ühiskondlik-poliitilisse tegevusse isamaa
hoidmiseks;
 eesti- ja muukeelse elanikkonna informeerimisel, kõigi kaasamiseks ja
innustamiseks panustama oma riigi (kellele sünnimaa, kellele kodu- või isamaa)
kujundamisse ja hoidmisse;
 haritlaskonna kaasamisel;
 edasiseks tegevuseks vajalike kompetentsikeskuste rajamisel (kogemuste
üldistamiseks, uuringuteks, projekteerimiseks, konsulteerimiseks, infoteeninduse ja
sisustamise tagamiseks);
 massikommunikatsioon (MC) süsteemiga koostöö eelduste loomiseks;
 iga taseme saadikute ja saadikukandidaatide ning nende usaldusisikute jt
valimisstaapidesse kuuluvate isikute väljaõppe korraldamisel.
1

2. Igal erakonnal on oma tõusud ja langused. Need võivad olla põhjendatud aga ka täiesti
põhjendamatud, põlvkondade ja paradigmade vahetused või pelgalt intriigide peegeldused.
Poliitilise tegevuse keskmes on kirjutatud ja kirjutamata reeglite süsteemid: õiguskord
ja meetmed korra kindlustamiseks või muutmiseks. Erakond on poliitilise tegevuse
instrument võimu võitmiseks, võimul püsimiseks ja võimu abil oma poliitiliste ideaalide,
aadete ja muude mõtete elluviimiseks ning niisuguse süsteemi loomiseks, mis
funktsioneeriks, muutuks ja areneks ning peaks vastu teiste katsetele kurssi kõlbmatuks
muuta. Inimkonna ajalugu on täis näiteid selle kohta, et võim on ohtlik koorem. Võim on
mõnikord muutnud võimukandjaid kõrgiks, ülbeks ja hoolimatuks. Võim on võõrutanud
õppimisest ja tööst. Võim võib valguda ajukurdude vahele... ja muuta inimesed
võimuiharateks kurjategijateks, kes mahitavad kõlvatut käitumist. Võim võib muutuda
eesmärgiks. Võimuvõitlus võib kujuneda erakondade põhitegevuseks. Rahvas muutub siis
vahendiks, kellega ja kelle arvel võideldakse. Enamikule Eesti erakondadest on võim
osutunud liiga raskeks koormaks.
Teame et Rahvaliit kujunes eestimeelsete väiketootjate ja oma tööst elavate, haridust,
loodust, tervist ja tervislikku elukeskkonda, kultuuri ja kultuuriväärtusi hoidvate inimeste
huve kindlameelselt kaitsvaks erakonnaks. Nendele erakondadele, kes käsitlesid rahvast
mingite suurte eesmärkide saavutamise vahendina ja kes selle asemel, et rahvast teenida,
seadsid rahva ennast teenima, on Rahvaliit olnud talumatu. Snaiperrünnakud Rahvaliidu
auesimehe president Rüütli ja tema perekonna ning RL juhtkonna pihta on olnud massiivsed,
järjekindlad ja mingis mõttes ka professionaalsed. Ehkki ka viimane ründekampaania oli
vägev, said tellijad tulemuse, mis on nende ootustele vastupidine.
Stsenaarium nägi ette Rahvaliit likvideerida. Juba kutsuti lugema päevi, mis on jäänud
Rahvaliidu täieliku kokkuvarisemiseni. Päev-päeva kõrval kuulutati läbi kõikide kanalite,
kes on millal Rahvaliidust jälle lahkunud... Sellest, kui palju liikmeid samal ajal juurde tuli,
ei ole veel kirjutanud ega rääkinud keegi. Kampaania käigus ei mainitud kordagi, et Rahvaliit
on Eesti suurim erakond, kelle koosseisus on rõõmsameelne noortekogu, teotahteline
vanematekogu hästi organiseeritud srtuktuur ning jõuline toetajaskond üle kogu Eesti.
Rahvaliidus on palju inimesi kes on kogu südamega ja igasugustest raskustest hoolimata,
võidelnud oma ideaalide, oma maa ja rahva iseseisvuse ning nii maa- kui linnarahvale
elamisväärse elu eelduste eest. Laimukampaanias nimetati rahvaliitlasi ja toetajaid vähese
haridusega vanadeks, vanameelseteks ja edututeks, Rahvaliitu aeglaseks, kohmakaks,
tagurlikuks ja mis kõik veel.
Küllap lootsid Rahvaliidu vastu suunatud kampaania korraldajad, et õnnestub sellest
kuklasse hingajast vabaneda, aga võta näpust! Hoopis Rahvaliidul õnnestus vabaneda
ebakindlatest, omakasupüüdlikest tegelastest, kellest muidu oleks olnud üpris keeruline lahti
saada.
Rahvaliit rõhutab, et meie rahvuslikuks põhirikkuseks on anne ja arengu
põhieelduseks looming.
x x x
2

3. Vajadused ja võimalused muutuvad! Sestap peavad ka poliitikud olema
kindlameelsed ja usaldusväärsed, ent ka paindlikud ja ajast ees.
Selleks, et muutunud oludes rahuldavalt toime tulla, peab Rahvaliidu volikogu ja
juhatus, kõik piirkondlikud üksused ning alalised ja ajutised toimkonnad nüüd ja edaspidi,
ühtki päeva ega tundi viitmata, sihiteadlikult ja süsteemselt tegutsema. Seda on lihtne öelda,
aga üpris keeruline saavutada. Sihiteadlikult saab erakond tegutseda vaid sel juhul, kui:
 aadete ja ideaalide süsteem on sõnastatud, selgeks arutatud, omaks
võetud ja hinge jäetud; aateid ja ideaale ei ohverdata;
 väärtused ja normid, nagu ka müüdid ja tabud, huvid ja hoiakud on
tervikliku mõttelise süsteemina lahti harutatud;
 praegune olukord, praegused olud ja situatsioon, milles inimesed end
leiavad, on küllalt täpselt fikseeritud;
 muutumise suunad ja intensiivsus on koos põhjustega avastatud,
sõnastatud ja avalikustatud;
 regulatsiooni ja iseregulatsiooni eeldused on selgeks mõeldud;
 sihid ja eesmärgid on selgelt sõnastatud ja avalikustatud;
 tegutsemise põhimõtted ja tulemuste hindamise alused heaks kiidetud
ja igapäevasesse kasutusesse võetud;
 kõik (võimalikult paljud) tegijad valdavad arutlemiseks ja
otsustamiseks vajalikku keelt ning saavad üksteisest aru;
 teadmised, arvamused, uskumused, unistused jms hoitakse rangelt
lahus;
 eriarvamuste avaldamine on enesestmõistetav ning eriarvamuste
avaldajad kindla kaitse all;
 mitte mingisuguseid valimisi ei korraldata nii, et valiku võimalust
polegi.
Süsteemseks tegutsemiseks on vaja suurt hulka mudeleid. Lisaks sobivale
tegevussuunale on vaja leida sobiv tempo, rütm ja vahendid (ressursid ja nende kasutamiseks
vajalikud tingimused), tagada koostööks vajalik side jne. Vaja on veelkord selgeks mõelda,
lühidalt ning täpselt, ausalt ja selgelt sõnastada, põhjendada ja avalikustada, mitte ainult
senise tegevuse otstarve ning head ja vead, vaid ka õnnestumiste eeldused ja võimalike
äparduste põhjused. Vaja on seada ajaproovile vastu pidanud sihtide ja eesmärkide kõrvale
hulk uusi sihte ja eesmärke, kehtestada tegutsemiseks hulk uusi põhimõtteid (printsiipe) ning
täpsustada inimeste, nende tegevuse ja tulemuste (tagajärgede) hindamise alused
(kriteeriumid).
Rahvaliit väärib oma nime ja suudab õigustada rahva ootusi sel määral, mil ta:
 on enesekriitiline,
 on aus, kus ei ole inimesi, kes mõtlevad üht, räägivad teist ja teevad
kolmandat või ei tee üldse mitte midagi…,
 on õiglane, kus ei lasta kellelegi liiga teha,
 on avatud uuele ja edumeelsele ning suletud igasugustele susserdustele,
 on nõudlik ennekõike enda ja oma iga liikme suhtes,
 on julge välja astuma iga inimese, nagu ka riigi ja rahva eest,
3

4.  ei hinda ükshaaval teooriat ega praktikat, vaid teooria, metodoloogia,
metoodika ja praktika ühtsust,
 ei hinda ükshaaval teadmisi ega oskusi, vaid teadmiste, oskuste ja arusaamise
ühtsust,
 ei hinda ükshaaval eriala ega erialast ettevalmistust, vaid erialase, kutsealase
ja ametialase ettevalmistuse ühtsust.
Me peame enestelt palju nõudma, sest meie sihid ja eesmärgid väärivad seda. Me
peame ka ise paremaks saama. Meil tuleb inimkonna parandamist alustada iseendast kasvõi
seepärast, et sellega saab kohe alustada, kui vaid õnnestub enesega kokkuleppele jõuda.
Maailma parandamist on õigem alustada oma kodust, oma külast, vallast, regioonist,
maakonnast, Eestist. Kodust algab Eestimaa! Me ei püüa laiendada oma vastutusala
mõjuväljast kaugemale.
Rahvaliit rõhutab, et intellektuaalse koostöö eelduseks ei ole pelgalt meel ja keel,
vaid meele ja keele ühtsus, sh oskus valada tundemaailma pilti kõigile üheselt
arusaadavasse sõnalisse vormi.
Aru on vaja saada kõigest sellest, mida räägitakse aga mõista on vaja rääkijat (autorit).
NB! Kuulata on enamasti raskem, kui rääkida. Viljakad arutlused koosnevad vastastikustest
täiendustest ning kujunevad ühisloominguks. Tõeliselt põnevad on need arutlused, kus
kollektiivne otsing kasvab ajurünnakuks, kus mõte „tõuseb lendu“ ja kujuneb sünergiline
võimendus.
Selleks, et arutleda inimese, perekonna, kogukonna ja ühiskonna üle, on vaja teada
nende sõnade tähendust, mida kõnealustes arutlustes kasutatakse. Vaja on vallata neid
teooriaid, mille abil osutub võimalikuks avastada ja sõnastada probleemid ning
metodoloogiat selleks, et avastada nende probleemide tekke, püsimise-laienemise-
süvenemise põhjused ja seosed. Võib juhtuda, et ekspertidest ei piisa ja tuleb korraldada
uuring. (Kahjuks Eestis ei ole praegu sellist asutust, kuhu võiks pöörduda uuringu
tellimiseks.)
Rahvatarkus õpetab, et suurte otsuste aruka tegemise eelduseks on elukogemus. Noortel
võib olla väga palju teadmisi, palju oskusi, aga elukogemust ei saa noortel palju olla. Samas
õpetab rahvatarkus, et “vanad koerad uusi trikke ei õpi...“.
Rahvaliit panustab põlvkondade järjepidevusele.
Rahvaliit ei kutsu korraldama riigis mingit platsi või ruumi suurpuhastust vanuse,
hariduse, kogemuse ega mingi muu tunnuse alusel. Rahvaliit kutsub teadvustama, et
paarikümne iseseisvusaastaga on Eestis üliuhkete (välismaalastele kuuluvate) pangahoonete
ja oma kodude laenuga ehitamise kõrval kujunenud liiga palju seda, mida tuleb pidada
pehmelt öeldes, kahetsusväärseks.
o Omandi-, maa- ja põllumajandusreformiga tekitati väga palju uut ebaõiglust;
Eesti on täis sallimatust, vaenu ja sisepinged;
o eelmiste põlvkondade loodud vara ja loodusressursid ning looduskaunid
paikkonnad on põhiliselt maha müüdud,
o üle 300 000 ha meile eellaste poolt pärandatud haritavat maad on
umbrohtunud ja võsastunud,
4

5. o niisutussüsteemid on lammutatud, kuivendussüsteemid ja eesvoolud
hooldamata, põllumullad hapestuvad korduslupjamiste tegematajätmise tõttu sadadel
tuhandetel hektaritel,
o maaomandi, taastatud talude ja inimeste saatuslike sundvalikute või vabade
valikute puudumise kohta puudub ülevaade,
o vaesus, töötus, kodutus ja väljaränne on ületanud kriitilise probleemi piiri ning
omandanud rahvusliku katastroofi mõõted,
o haridussüsteem ja koolivõrk vajab reformimist ja sellele eelnevat nii
üldrahvalikku kui professionaalset hinnangut,
o rahva tervis on aasta-aastalt halvenenud; näiteks HIV-viiruse levikusse suhtuti
algul kui reesusahvide haigusesse, seejärel süstivate narkomaanide, joodikute või
pederastide haigusesse, siis Narva venelaste eripärasse, kuni jõuti epideemiani,
millega Eesti „saavutas“ esikoha nn arenenud maailmas,
o rahva usk, lootus, kindlusetunne ja elamisjulgus on madal,
o kuritegevus, joomarlus, narkootikumide tarvitamine, hoolimatu läbutamine,
minnalaskmine on jätkuvalt ja pidurdamatult süvenev ning täitnud vanglad, mistõttu
vangide suhtarvu poolest oleme jälle ühel esikohtadest,
o sündivus on madal ja ei taga eesti rahvuse säilimist (igikestvust), lootetapmine
on massiline ja saanud tuluka teenuse artikliks,
o valdav osa Eestist on „ääremaastunud“ regionaalpoliitika puudumise tõttu,
üle tuhande küla on tühjaks jäänud ja järgmises väljasurevas külas elab veel alla viie
elaniku.
Loetleme eeldusi, mida oleks Rahvaliidul vaja selleks, et kujuneda erakonnana
mitte lihtsalt reaalseks ühiskondlik-poliitiliseks jõuks, vaid rahva eri kategooriate
meelest kindlaks ja usaldusväärseks liitlaseks riigi ja rahva hoidmisel, st erakonnaks,
kelle peale võib olla kindel ja keda eelistada eelolevatel valimistel. Rahvaliidu sihiks on
kujundada erakond:
a)mille liikmeskond suudab ja tahab pühenduda oma maa ja rahva teenimisele;
b)milles kehtib:
kompetentsuse ja personaalse vastutuse printsiip;
perekonna-, lapse-, vanurihoiu printsiip;
loodushoiu printsiip;
avalikkuse printsiip;
põhjendatud autoriteedistruktuuri printsiip;
ühiskonna- ja kultuurihoiu printsiip;
keele- ja meelehoiu printsiip;
sotsiaalse võrdsuse ja turvalisuse printsiip;
iseregulatsiooni primaarsuse printsiip;
tingimusteta nõudlikkuse printsiip;
edasi- ja tagasisidestuse printsiip;
c)mille liidreid tuntakse, austatakse, usutakse ja usaldatakse;
d)mille programm lähtub EV Põhiseadusest, mitte mistahes investorite huvist,
valitsuse (valimiskampaania rahastajate) vajadustest või mille rahuldamine on kavandatud
Eesti riigi ja rahva arvel, sh looduse, tervise ja tulevaste põlvede heaolu arvel;
5

6. e)milles deklareeritud eesmärgid ja reaalselt taotletavad eesmärgid on kooskõlas;
f)mille liikmeskond koosneb vastastikku üksteist mõista ja täiendada
soovivatest inimestest, kes on ühtlasi leppimatud igaliiki katsete suhtes toimetada inimese
tervise ja vabaduse, kultuuri ja kultuuriväärtuste ning looduse arvel;
g) milles austatakse igaühe õigust avaldada oma arvamust iga riigile ja rahvale
olulise küsimuse kohta;
h)milles eeldatakse igaühe kohustust olla küllalt haritud, informeeritud ja
kogenud selleks, et loota ja nõuda oma arvamuste arvestamist;
i)milles nõutakse üksteiselt asjatundlikkust mistahes ametikohale
kandideerimisel ja tegutsemisel;
j)milles otsitakse meetmete süsteemi, millele tänu saaks Eesti stabiliseeruda
uues, senisest kõrgemas kvaliteedis ja pääseda taas arengutee;
k)milles suhtutakse halvakspanekuga igaliiki petuskeemidesse nagu ka
majanduslike, ideoloogiliste, poliitiliste jm “mullide” tekitamise mehhanismidesse;
l)milles on lähemas ja kaugemas tulevikus orienteerumiseks prognoosid ja
vähemalt kolm stsenaariumit (näiteks „roosa“, „roheline“ ja „must“ nii aastaks 2015, 2020
kui ka aastaks 2025).
Rahvaliit nendib, et riik on oma arengus sattunud kriitilisele teele. Kahjuks ei ole
ühtki sellist uuringut, mille tulemuste varal oleks võimalik tuvastada riigis ja riigi
allsüsteemides kujunenud probleemide põhjused - otseste ja kaudsete, avalike ja varjatud
seoste süsteem.
Rahvaliidu ekspertide arvates oleks vaja ühiskonna- ja kultuuriseostes
rahuldavaks orienteerumiseks uuringut
1) ühiskonna stratifikatsioonistruktuuri loomiseks;
2) sotsiaalsete pingete ulatuse ja põhjuste avastamiseks;
3) vastutustunde ja aktiivsuse kujunemist soodustavate ja raskendavate
asjaolude avastamiseks;
4) leiutus- ja loometegevust soodustavate ja raskendavate tegurite
avastamiseks;
5) usalduse, austuse ja hoolivuse eelduste ja seoste kaardistamiseks;
6) töö ja õppimise eripära tuvastamiseks eri eas poiste ja tütarlaste
motivatsiooni- ja tegevussüsteemis;
7) õiguste, kohustuste ja vastutuse seostamiseks pedagoogilises ja
andragoogilises kontekstis;
8) objektiveeritud ja subjektiveeritud psüühilise keskkonna kujunemise
avastamiseks;
9) virtuaalse keskkonna tähenduse kujunemise ja muutumise
avastamiseks;
10) ettevõtluse eri vormide otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse
koostoime tegurite avastamiseks;
11) horisontaalse ja vertikaalse regulatsiooni ühitamiseks ühiskonnas ja
kultuuris;
12) selleks, et ometi kord vastata president Meri 1996. aastal esitatud
küsimusele: „Miks meie hoog on raugenud?“,
6

7. 13) perekonnasuhete stabiilsuse (labiilsuse) tegurite avastamisks;
14) iibe madalseisu põhjuste avastamiseks;
15) eri eas meeste ja naiste elamisjulguse, usu, vastastikuse usalduse ja
kindlusetunde allikate avastamiseks;
16) normatiivse ja hälbiva käitumise tegurite avastamiseks;
17) talu kui elustiili, kultuurihälli ja tootmisüksuse modelleerimiseks;
18) peremehe ja perenaise ning sulase ja talutüdruku (soorollidega
raamistatud tööandja ja töövõtja) mõtlemisviisi kaasaegse eripära avastamiseks
ning talude taastamise saatuse selgitamiseks;
19) loodusrütmidest ja tehisrütmidest tuleneva tootmise ja tarbimise
eripära avastamiseks;
20) kolonistid minevikus, olevikus ja tulevikus; tegurid ja prognoosid;
21) inimese iseseisvuse ja vabaduse ideaali ja pedagoogilise reaalsuse
vastuolude põhjuste avastamiseks;
22) leiutus-, loome- ja konstrueerimistegevuse tegurite avastamiseks;
23) optimaalse haridussüsteemi kavandamiseks;
24) dispositsioonide süsteemi kujunemise ja muutumise põhjuste
avastamiseks;
25) üldharidusliku, erialase, kutsealase, ametialase, loomealase,
tunnetusalsae, kaitsealase ja elamisalase ettevalmistuse osa avastamiseks
õpperotsessis ja tööhõives.
Riik on haldussuutmatu, sest
 elanikkond ei ole küllalt haritud, informeeritud ja kogenud selleks, et
kasutada oma põhiseaduslike õigusi ja täita põhiseadusest tulenevaid
kohustusi;
 ühetasandiline omavalitsus ei toimi (ei saa toimida!);
 pangad toimivad liigkasuvõtmisele orienteeritud sundmehhanismina;
 väiketootmise eeldused on välisfirmadele kuuluvate suurfirmade tõttu
halvatud;
 ELis vohab pankrotistumist soodustav “toetuste” süsteem;
 horisontaalne ja vertikaalne regulatsioon majanduselus ei seondu;
 domineerib varem salajane, ent nüüd juba avalik Eesti maaelu
väljasuretamise taktika;
 side eri tegevusvaldkondade ja ka piirkondade vahel on nõrk, mistõttu
ei teki spetsialiseerumise eelduseks olevat tööjaotust ja klastreid;
 elanikkond ei saa osaleda otsustamises, mistõttu levib vastutamatus ja
passiivsus (loe: võõrdumine ühiskonnast, kogukonnast, sõpruskonnast ja
perekonnast, tööst, kultuurist, õpingutest...);
 ametialast ettevalmistust ei ole ette nähtud ühegi astme ametnikel ega
saadikutel; otsuste kvaliteet on madal ning otsuste täitmine primitiivne;
 saadikute ja ametnike õigused, kohustused ja vastutus ei ole seotud;
 asjaajamine on riigis tegevus- või kulupõhine. Selline kord on
tühikäigul tegutsemise organisatsiooniline eeldus;
7

8.  Eesti kui riik sh Riigikogu ja teised põhiseaduslikud institutsioonid,
ametkonnad ning ametid, on edasi ja tagasisidestamata:
 kohtusüsteem ja õigusmõistmine on kallis, aeglane ja avalikkusele
arusaamatu või vastuvõetamatu nii hagejana kui kostjana;
 kultuuri ja spordi finantseerimise allikaks kõlvatu tegevusega saadud
tulud.
Edasiside mõiste on enamasti üpris ähmane ja sellega ei tegeleta. Tagasisidest
räägitakse kui mingist asjast, mida saab anda ja võtta... Sellest asjaolust järeldub, et riik on
ikka veel juhitamatu. Kerge on veenduda, et kõrgetel ametikohtadel olevatest isikutest
kujutavad vähesed ette, mida nad peaksid juhtima ja millistel eeldustel on juhtimine üldse
võimalik.
Rahvaliit kutsub kõiki erakondi ja ametkondi, maakondi ja omavalitsusi, kõiki
saadikuid ja ametnikke teadvustama, et Eestis valitseb ametialase ettevalmistuse osas kaosele
sarnane olukord. Eesti koolides, sh kõrgkoolides (mida ekslikult „rakenduslikeks“
kutsutakse) ja ülikoolides ei võimaldata ametialast ettevalmistust.
Rahvaliit juhib kogu Eesti üldsuse tähelepanu tõigale, et ühiskonnateaduse tase on
Eestis häbiväärselt madal.
Juhtunud on uskumatu: ühiskonda on hakatud pidama majanduseks ja sotsiaalseks
problemaatikaks on hakatud arvama toimetulekuraskustes inimeste hooldamist, kindlustamist
või muud abistamist. Sotsiaalsed protsessid, nähtused ja seisundid, nagu ka mingite
ühiskonnas kujunenud probleemide sotsiaalsed põhjused ning seosed ja majandusliku,
õigusliku, administratiivse vm regulatsiooni eeldused, tulemused ning tagajaärjed ei ole
olnud veel kordagi Riigkogus arutluse objektiks.
Rahvaliit adub, et kõigile samadel alustel kehtivale õigussüsteemile ja moraalsetele
põhimõtetele vaatamata keskmist elanikku ei ole, keskmist lugejat/vaatajat ei ole, keskmisi
probleeme ei ole, keskmist olukorda ei ole... , mistõttu ka keskmist, kõigile ühtviisi
arusaadavat ja sobivat poliitikat ei saa riigis olla, sest:
 ühiskond on heterogeenne; elanikkond jaguneb paljudel alustel – inimeste
eripärad ilmnevad soo, vanuse, tervisliku seisundi, võimete, huvide, ootuste-lootuste,
jõukuse, matriaalsete ja mittemateriaalsete vajaduste, maailmapildi ja -vaate, usu,
kindlusetunde, armastuse, visaduse jpm alusel. Oma osa on sünnipärastel eeldustel,
oma osa kasvu- ja elamiskeskkonnal, oma osa ideoloogilistel, poliitilistel,
religioossetel, filosoofilistel, majanduslikel ja muudel asjaoludel;
 selliseid lahendusi ei ole olemas, mis kõigile kodanikele ja välismaalastele
ühtviisi meeldiksid; otsida tuleb kompromisse (lahendusi, milles kõik huvipooled
soostuvad leppima osaga sellest, mida nad algul soovisid ja edaspidigi parimaks
peavad),
 rahvas on põhimõtteliselt andekas ja tark, kuid mitmesuguste
professionaalselt korraldatud massiivsete propagandakampaaniate abil on võimalik
rahva tähelepanu uinutada, tahe halvata ja muuta rahvas hoolimatuks ning
ükskõikseks.
8

9.  rahvas saab olla kõrgema võimu kandja (loe: enesejuhtimise ja sotsiaalse
juhtimise subjekt, mitte manipuleerimise objekt) üksnes sel juhul, kui tal on
adekvaatne:
o enesetunnetus ja eneseteadvus (MINA),
o grupitunnetus ja grupiteadvus (MEIE),
o peale meie veel NENDE olemasolu ja naabruse teadmine ja tajumine,
o kultuuritunnetus ja kultuuriteadvus (IDENTITEET),
o ühiskonnatunnetus ja ühiskonnateadvus (KODANIKUTUNNE).
(Kui me tunnustame ideaalina Albert Schweitzeri maksiimi, kus inimene läheb inimesele
inimesena korda, siis mitte keegi ei saa olla meie jaoks eikeegi. Me ei saa oma missiooni
pidada lõpule viiduks seni, kuni kusagil keegi vajab meie toetust, kui keegi on kodutu, ei saa
haiguse puhul professionaalset meditsiinilist abi, kui puudub sotsiaalne kindlustus, kui
massiline tööpuudus on ühiskondlike protsesside tagajärg….)
Rahvas saab olla kõrgeima võimu kandja, kui rahva enamus on küllalt:
o arukas (mitte mingi naiivne uisa-päisa rapsija ja laristaja),
o kaine mitte ainult alkoholi ja muudest meelemürkidest sõltumatuse
mõttes, vaid ka ratsionaalselt mõtlemise, kõigi poolt- ja vastuargumentide
arvestamise, iga inimese vääramatute õiguste arvestamise jms mõttes,
o iseseisev selleks, et endale ja teistele järjepidevalt teadvustada: kellel
on õigus otsusada, sellel on ka kohustus vastutada nii selle eest, mida ja
kuidas (millal, millest jne) tehti ja mis selle tegevuse tulemusel/tõttu juhtus,
vaid ka selle eest, mis jäeti õigel ajal õiges kohas tegemata (saavutamata),
o haritud (NB! mitte pelgalt kuskil koolis käimise mõttes, vaid ka või
eriti just!) selles valdkonnas, milles oleks vaja olla asjatundlik nii erialases,
kutsealases kui ka ametialases mõttes),
o informeeritud küllalt süsteemselt ja kompleksselt, operatiivselt ja
usaldusväärselt,
o kogenud selleks, et suudaks ette näha võimalike otsustega tõenäoliselt
kaasnevaid tulemusi ja tagajärgi - seoste ja sõltuvuste süsteemi,
o tasakaalukas, mitte äärmustesse kalduv,
o julge selleks, et seista oma tõekspidamiste eest demokraatia, õigluse ja
turvalisuse hoidmisel, oma kodumaa kaitsel ja igaliiki avalike ja varjatud
ohtude vastu,
o visa selleks, et viia alustatu lõpule, mitte lasta end mingite
demagoogiliste trikkide või ähvardustega õigelt teelt kõrvale juhtida,
o nõudlik enda ja teiste suhtes ja lepib üksnes analüüside ja
lahendustega, mis on korrektselt läbi mõeldud (kui vaja, siis ka süsteemselt
modelleeritud, eelarvestatud, prognooside ja võimalike stsenaariumitega
täpsustatud).
Rahvaliit rõhutab, et ühelgi erakonnal ega nende koalitsiooni abil moodustatud
valitsusel ei ole olnud, ei ole praegu ega tulevikus õigust mistahes demagoogiaga rahvast
petta, vastandada, külvata vaenu ja hirmu, kärpida elanike õigust olla iseseisev ja vaba
9

10. (määral, mis ei kahjusta teiste inimeste samasugust õigust ning on kooskõlas inimõiguste ja
Põhiseadusega).
RL peab vajalikuks:
o muuta kogu asjaajamine saavutuspõhiseks,
o korraldada personalipoliitika ringi selliseks, et mistahes ametikohale on
võimalik pääseda vaid avaliku konkursi kaudu;
o võimaldada kõigile noortele põgus ettevalmistus tööks, loomeks, enese- ja
riigikaitseks ning tunnetuseks koos vastava praktikaga;
o reorganiseerida klassi- ja kooliväline tegevussüsteem; asutada massilise
osalusega laste- ja noorteorganisatsioonid;
o reorganiseerida õppesüsteem reproduktiivselt aluselt produktiivsele, huvi ja
kreatiivsust hoidvale alusele;
o muuta haridussüsteem elukestvaks;
o võtta radikaalseid meetmeid õpetajate ja koolijuhtide ettevalmistuse ning
täiend- ja ümberõppe täiustamiseks;
o tagada kõigile inimestele elukestvaks enesetäiendamiseks vajaliku üldhariduse
kõrvale ka rakendumiseks vajalik erialane, kutsealane ja ametialane ettevalmistus
nagu ka arenguks vajalik loomealane, tunnetusalane, kaitsealane, ühiskonna-,
kultuuri- ja elualane ettevalmistus.
Rahvaliit tahab kaitsta eeskätt iga inimest, tema kodaniku- ja inimõigusi.
Rahvaliit ei kavatse sallida poliitikat, mlles rahvas on mingite suurte ja kaugete
eesmärkide saavutamise VAHENDIKS.
Rahvaliit deklareerib, et ei lase kellelgi ajada rahva selja taga sellist poliitikat, mis
muudaks inimesed manipuleerimise objektideks - pelgalt „valijateks“, „inimvaraks“,
„inimkapitaliks“, „sotsiaalseks ressursiks“ või muul viisil arvata inimene asjadega samasse
kategooriasse nagu kunagi arvati ori rääkivate asjade hulka.
Rahvaliit tahab teha kõik võimaliku, et inimesed saaksid tunda end
o võrdõiguslike ning võrdväärsete kodanikena ja
o enesejuhtimise ning sotsiaalse juhtimise subjektina, kes teadvustavad oma
õigusi kohustusi ja vastutst nii praegu kui ka tulevaste põlvede ees.
o
Subjektsus kohustab igaüht olema elukestvas õppes ja kohustb igaüht arvestama
kaaskodanike põhjuendatud arusaamade, hinnangute, järelduste, ettepanekute ja soovitustega.
Demokraatiat ei saa käsitleda pelgalt enamuse võimuna! Enamus ei ole argument!
Õiglus ei ole hääletatav! Igal inimesel, ka üksikisikul, on õigus võimu kaitsele. Õigus võib
olla ka vähemusel. Seda, kas mingi analüüs või otsus on tehtud professionaalselt või
diletantlikult, kas mingi strateegia ja programm selle teostamiseks on professionaalne, ei saa
otsustada kõrvalised, sellel alal asjatundmatud, isikud hääletamise teel. Henn Käärik rõhutab
õigesti, et enamus võib muutuda rõhuvaks enamuseks selles mõttes, et just tänu temale on
Nomenklatuuril võimlus rõhuda oma legitiimsele õigusele "rõhuda" mitte ainult opositsiooni,
vaid ka "rõhuvat enamust" ennast.
10

11. Rahvaliit kutsub kõiki Eesti poliitilisi jõude koostööle selleks, et taastada Eestis
osalusdemokraatia ja kehtestada rahvasaadikute vastutus oma valijate ees.
Ühekülgse esindusdemokraatia sildi all kaob elanikkonnal vajadus olla oma elu
korraldamisel asjatundlik ning kanda hoolt otsuste kvaliteedi eest, sest otsuseid teevad teised.
Vähe sellest, et nn esindusdemokraatia tõttu inimesed võõrduvad oma kodust, kodukandist ja
riigist (muutuvad kõrvaltvaatajateks). Võõrdumine on esimene samm indolentsuse,
frustratsiooni ja võõrandumise suunas kulgeval teel. Allakäiku iseloomustab hoolimatu
enesepõletamine ja kergemeelne keskendumine meelelahtustele. Õppimiseks ja töötamiseks
vajalik keskendumine tundub siis liiga raskena ja kestvad pingutused vastuvõtmatutena...
Populistlikud ja õigustamatud on otsused, mille otse ja kohe ilmnevad tulemused on
atraktiivsed, ent mille hiljem ilmnevad kaudsed tagajärjed on riigile ja rahvale kahjulikud.
Eesti demokraatia on liigselt rajatud meie kodanike (elanike) mitteteadmisele ja
mitteteadatahtmisele, mitte nendele teadmistele, oskustele ja kogemustele, millega
kaasneb võime teadlikult ja aktiivselt osaleda ühiskonna- ja kultuurielus, ette näha ja ära
tunda oma ja teiste tegevusega (tõenäoliselt) kaasnevaid tulemusi ja tagajärgi. Normaalseks
peetaval juhul on otsustamises osalemiseks vaja nii ametlikku (administratiivset) kui ka
mitteametlikku (moraalset) õigust. Õigust otsustmises osaleda (otsustada!) saab kasutada
vaid see, kes on valmis ka vastutama otsuse täitmisega kaasnevate tulemuste/tagajärgede
eest. Paraku kaasneb vastutus ka otsustamata jätmisega (”kuritegelik tegevusetus”). Rahvas
pole üksnes kõrgeima võimu kandja, vaid temale langeb ka kõrgeim vastutuse määr
võimuotsustuste tagajärgede eest.
Demokraatia on kultuuri ja hariduse funktsioon. Demokraatlik ühiskond on võimalik
vaid sellisel maal, kus moraal kujundab kirjutamata reeglite süsteemi, mille täitmist
kontrollib kogukond oma kohalolekuga. Sotsiaalne kontroll ei võimalda kultuuri tundval ja
austaval haritud inimesel toimida ükskõik, kuidas, ei enda ega teiste inimeste, looduse,
ühiskonna ja kultuuri suhtes.
Sotsiaalse kontrolli eelduseks on ka iseseisva süsteemse mõtlemise ja otsustamise
võime, millele tänu osutub võimalikuks aru saada ja mõista, eristada õiget valest, sobivat
sobimatust, Eestile vajalikku tarbetust ja kahjulikust. Nii ei ole kujunenud kogemata ega
üllatuseks neile, kes on olnud riigitüüri juures. Manipuleeritavad on just asjatundmatud
inimesed, kes arvavad, et nad on kodanikud, aga tegelikult ei saa kodanikuna käituda.
Rahvaliit ei pea võimalikuks lubada edasi hämada, et võimul on küll see ja teine
erakond, aga ükski neist ei vastuta võimul oleku ajal tehtud otsustega kaasnenud tagajärgede
eest, sest... võimul oli koalitsioon ja otsuseid tegi koalitsiooninõukogu selle leppe alusel, mis
koostati vahetult pärst valimisi toimunud koalitsiooniläbirääkimiste ajal.
Rahvaliit juhib kogu rahva tähelepanu asjaolule, et Põhiseduses ei ole ette nähtud
sellist erakondadest ja valitsusest kõrgemal seisvat võimuorganit, mida Eestis nimetatakse
koalitsiooninõukoguks. (Küllap paljud mäletavad ka seda aega, mil Toompeal oli
Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon. Siis kutsuti Andrus Ansipit Savisaare
valitsuse peaministriks...)
11

12. President Ilves on nimetanud mitmete varem väljaöeldud märkuste eeskujul
Riigikogu „kummitempliks“ – riigiametnike tahte formaalseks vormistajaks.
Ravaliit ei kavatse, käed rüpes, pealt vaadata, kuidas riigis on võim võõrandunud
(muutunud rahva kui kõrgema võimu kandja suhtes hoolimatult ja ohtlikult vaenulikuks
jõuks).
Rahvaliit juhib kogu elanikkonna tähelepanu tõigale, et ühiskonnateadus on Eestis
praktiliselt likvideeritud. Põhikoolis ja gümnaasiumis toimub ühiskonnaõppe sildi all
riigiõpe. Kõrgkoolis ja ülikoolis pole sedagi. Ühiskonda (sootsiumit), selle koosseisu ja
struktuuri, selle funktsioneerimise, muutumise ja arengu seadusi ja seaduspärasusi Eestis ei
uurita, ei tunta ega arvestata. Riigikogu ja Valitsus on vassinud kõik need aastad, nimetanud
ühiskonda majanduseks ja ignoreerinud sotsiaalset problemaatikat nii seadusloomes kui ka
muudes õigusaktides. Ühiskonda ja sotsiaalset problemaatikat ühiskonnas pole veel
arvestatud.
Nii, nagu on eesmärgi käsitlemine ilma vahendita üpris mõttetu, on ka poliitika ja
õiguse lahus käsitlemine, või tehnoloogia ja ökoloogia, tehnika ja energia jne lahus
käsitlemine praktika seisukohalt mõttetu. Sama võib öelda ka majandusliku ja sotsiaalse
problemaatika käsitlemise kohta. Mõlemad muutuvad arusaadavaks vaid teineteise
eeldusena.
Erakond, kes on teinud vist küll kõik, mida on osanud selleks, et kujundada endast
mulje kui majandust eriti hästi tundvast ja majanduse eest pidevalt muretsevast erakonnast,
võiks vaadata, milline on Riigikogu saadikute ja valitsusametnike kujutlus sellest fenomenist,
mida nimetatakse MAJANDUSEKS. Võiks ju vaadata, milline on saadikute ja ametnike
kujutlus majanduse koosseisust ja struktuurist, geneesist, dünaamikast ja funktsioonidest…
Võib olla päris kindel, et kaht-kolme ligilähedaseltki sarnast vastust nendele küsimustele
Toompeal kuulda ei õnnestu. Mis sellest tõigast järeldub?
Järeldub, et “majandusjutud” on vitsaga vee peale kirjutatud jutud, millel ei ole
reaalset ja arusaadavat sisu ega tähendust.
Rahvaliit peab sellise olukorra püsimist lubamatuks ja nõuab viivitamatult
meetmete süsteemi võtmist riigi sotsiaalse ja majandusliku olukorra avalikustamiseks.
Igasugune JOKK- poliitika on Rahvaliidule vastuvõtmatu.
Rahvaliit peab vajalikuks, et igal juhul ja alati igal regulatsiooni- ja juhtimistasandil
toimuv tegevus oleks läbipaistev. (Erandiks riigi saladuse mõttes võib olla üksnes mingi osa
riigi kaitset ja julgeolekut puudutavast infost.)
Rahvaliit nõuab, et riigi personalipoliitikat tuleb muuta. Koalitsioonierakonnad on
aastast aastasse kasutanud võimul olemist ära selleks, et „oma inimesi“ võtmepositsioonidele
sokutada. Asjatundlikkus, isiksuslik sobivus ja valmidus laiapõhjaliseks koostööks ei ole
Eestis enam ammu juhtivatele kohtadele edutamise kategoorilised nõuded. Lausa markantsed
on need lood, mis on juhtunud maavanemate ametisse määramisega. Regionaalminister
Kiisler teab, nagu kõik teised, et uue maavanema kandidatuur tuleb omavalitsuste liidus
kooskõlastada, aga ta arvab, et kooskõlastamine seisneb kandidaadi ettenäitamises. Ridamisi
on minister Kiisleri vahetul juhtimisel (ja Valitsuse heakskiidul!) määratud maavanemaks
isikuid, keda omavalitsuste liidu liikmed 90 protsendilise häälteenamusega tagasi lükkasid.
Millest selline praktika räägib?
12

13. Ennekõike sellest, et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica liidu meelest võib
vabalt vilistada sellele, mida rahvas arvab ja mida sündsaks peetakse. Sellises käitumises on
märke diktatuuri kohta.
Rahvaliit tahab seista hea selle eest, et igaliiki konkurssidele esitatud ettepanekud ja
kandidatuurid avalikustatakse, et konkursid toimuksid avalikult, lahtiste ustega, et ka
konkursside tulemused oleksid argumenteeritult avalikustatud.
Rahvaliit taotleb, et edaspidi kuulutatakse Eestis konkursid välja õigeaegselt so küllalt
varakult (vähemalt pool aastat enne konkursi toimumist), et lisatakse ka nõuded (vastutusala
ja positsiooniga kaasnevad õigused, kohustused ja vastutus, hindamise kriteeriumid ja
hindamisprotseduur). Rahvaliit taotleb, et konkursside korraldajad oleksid kohustatud
avalikustama kõik esitatud kandidatuurid ja arvamused kandidaatide sobivuse kohta.
Rahvaliit peab vajalikuks vabaneda korruptsioonist. Rahvaliidu seisukoht on, et
kõik ametikohad riigi- aja omavalitsusasutustes on vaja täita avalike konkursside abil
asjatundlike, üldsuse huve parimal võimalikul viisil teenida suutvate isikutega. Erandiks ei
ole teadusasutustes, tervishoiuasutustes, haridus- ja kultuuriasutustes toimuvad konkursid.
Rahvaliit ütleb selgelt ja otse välja, et korruptsioon, millest on igaliiki konkursid läbi
imbunud, on Eestile mitte abiks, vaid häbiks. Rahvaliit suhtub põlgusega isikutesse, kes
korruptiivsetel kaalutlustel seavad oma sõpru-tuttavaid riiklike aktsiaseltside juhatustesse,
maavanemaks ja muudele vastutusrikastele ametikohtadele üksnes erakondliku kuuluvuse
järgi (nii, ngu koalitsioonileppes on „saagi“ jaotamist ette nähtud). Põhjendamatult mingitele
ametikohtadele seatud isikud hakkavad tavaliselt varjama oma asjatundmatust, lasevad
asjatundjad lahti ja kutsuvad omasuguseid juurde, muudavad asjaajamise aina keerukamaks,
formaalsemaks ning paberlikumaks.
Rahvaliit kutsub kõiki erakondi sõlmima koostööleppe korruptsioonist ja selle
teguritest jagu saamiseks. Olenemata sellest, et korruptsioonikahtlustustest räsitud Rahvaliit
ei ole erandiks Eesti ühiskonnas ja poliitikas. Rahvaliit tahab teha kategooriliselt lõpu
igasugusele vass-vass asjaajamisele ja kutsub kõiki Eesti ühiskonna- ja kultuuritegelasi,
poliitikuid, transpordi-, rahandus-, kaubandus-, ehitus- ja järelevalveasutuste töötajaid,
valitsus- ning omavalitsusametnikke toimima samamoodi.
Rahvaliit kutsub jõudu säästmata võitlema ausa, avatud ja hooliva Eesti eest ning olema
leppimatu korruptsiooni ja muu kõlvatu käitumise mistahes ilmingute suhtes;
Sisevaenlased on Eestile praegu välisvaenlastest ohtlikumad.
Kes ei tea, kuidas toimuvad nn „riigihanked“? Seadustega igati kooskõlas olevad
otsused, mida riigihangete sildi all langetatakse, on enamasti täidetud enam-vähem avalike
valedega. Selliseid riigiasutusi, kus kogu tegevus on „ladvast juurteni“ mädaks
korrumpeerunud, on Eestis veel vähemalt kümme. Siin nimetame sissejuhatuseks vaid ühe –
EAS-i (Etteevõtluse Arendamise Sihtasutuse).
Rahvaliit võib küll paista selle poisi moodi, kes hüüdis „kuningas on alasti!, aga me
kutsume õiki, kes hoolivad Eestist, viima läbi „suurpuhastust“, et riigile saaks teha, nagu
nüüd öeldakse, RESTARDI.
Rahvaliit peab vajalikuks teadvustada, milline pahe on bürokraatia ja selle
alustoed: saladus ja selle varjus vohav põhjendamatu autoriteedistruktuur. Olukorras,
kus arvamused enam teadmistest ei eristu, pole vaja olla asjatundlik; siis pole vaja enam olla
13

14. ei haritud, informeeritud ega kogenud; siis on vaja olla vaid ustav. Meelevaldsed otsused
muutuvad normiks ja nõudlikkus kui just mitte häbiväärseks, siis kohatuks kindlasti.
Bürokraadid võtavad meetmeid nähtumusliku eksponeerimiseks ja oma olemuse
varjamiseks. Nad korraldavad küsitlusi ja SWOT-analüüse ning nimetavad neid uuringuteks,
teades arvatavasti ka ise seda, et avaliku arvamuse küsitlus võimaldab saada üht-teist teada
vaid vastajate kohta. SWOT-metoodika on loodud 60-ndate aastate teisel poolel ÜRO
abiprogrammina Aasia ja Aafrika vähearenenud rahvaste aktiviseerimiseks, mitte
teaduslikuks uuringuks vajalike algandmete kogumiseks. Ehkki nendest meetoditest ei sobi
uuringuks kumbki, kasutavad Eesti erakonnad mõlemat meetodit ohtralt.
Rahvaliit avalikustab seni hoolikalt varjatud saladuse: Eesti ühiskond, mida
Reformierakond ja IRL on korduvalt nimetanud TEADMISTE- ja ka TEADUSPÕHISEKS
ühiskonnaks, on siiani täiesti meelevaldsel alusel. Toompealt ei ole leida mitte mingisuguseid
jälgi teaduslikkuse kohta.
Seda ei ole raske kontrollida.
Kellel on huvi ja üle keskmise ulatuv mure Eesti pärast, võiks vaadata, milliseid üld-,
keskastme- ja konkreetteooriaid on Riigikogus või Valitsuses kasutatud. Vaja oleks vaadata,
milliseid mudeleid on kasutatud Riigikogus ja Valitsuses inimese, perekonna, kogukonna ja
ühiskonna käsitlemiseks, kuidas on üritatud avada probleeme ja nende kausaalseid ja
funktsionaalseid seoseid.
Otsida ju võib, aga leida pole midagi!
Kuna probleeme ei ole käsitletud, siis ei saa olla teadmisi ka probleemide põhjuste
kohta. Üldse ei ole mõtet rääkida lahendusteede otsimise filosoofilistest, teoreetilistest ja
metodoloogilistest alustest ega metoodikatest, mille järgi on kogutud, töödeldud, analüüsitud
ja interpreteeritud empiirilisi andmeid, tehtud üldistusi, antud hinnanguid ja tehtud järeldusi.
Andmebaasid, mille alusel on tehtud suuri, põhimõttelise tähtsusega otsuseid, on
haletsusväärsed. Kui keegi peaks vaatama, mille alusel on Riigikogu, Valitsus ja selle taga
seisvad erakonnad teinud järeldusi oma tegevuse otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse
kohta, siis ta avastab, et midagi sellist pole üldse üritatud teha.
Riigikogus „heaks kiidetud“ programmis TEADMISTEPÕHINE EESTI on seatud Eesti
teaduse prioriteetideks kolm tehnoloogiat (bio-, info- ja materjalitehnoloogiad – st küsimus
„KUIDAS?“). Raske uskuda et Valitsuse läheduses pole olnud ühtki inimest, kes oleks
teadnud, et teadusliku uurimise objektiks on PROBLEEMID ja et teaduslikus uuringus
otsitakse vastust küsimustele „MIKS?“ Valitsuse hoolimatus teaduse, eriti ühiskonnateaduse
suhtes, on tekitanud Eestile raskelt korvatavat kahju.
Selle väite illustreerimiseks võib võtta Res Publica omaaegse haridusministri käitumise.
Ministrina oli tema peamiseks eesmärgiks ehitada ja sisustada Tartu Biomeedikumi nii
võimsalt, kui üldse mõeldav ja sõlmida Tartu Ülikooliga sellised vettpidvad lepingud, mis
kindlustaksid heaolu ka pärast pensionipõlve.
Tõsi küll, Toivo Maimets ja tema tegevus ministrina kujunes Res Publica kirstunaelaks
ja tõi kaasa valitsuskriisi, aga selleks ajaks olid „vajalikud“ teod tehtud ja eesmärgid
saavutatud. See osutus võimalikuks Riigikogu Kultuurikomisjoni tollase esimehe, IRL-i
praeguse “jaamaülema” Olav Aarna, vaikival nõusolekul. Rohelised lõid korruptiivsel teel –
asi vajab veel uurimist……
14

15. Eesti teadusest, mis oli paarkümmend aastat tagasi oma aja kohta silmapaistvalt heal
järjel, millelt laulva revolutsiooni eel loodeti tuge igasuguste raskuste ületamisel, on jäänud
tänaseks veel vaid mälestus ja seegi kipub juba kustuma.
Läinud aasta (2009.) oli EL-s kuulutatud „Loovuse ja innovatsiooni aastaks“. Eestis
jäeti loovus (Sic!) ära. See, mis toimus, oli naeruväärne. Suurejooneline oli vaid kokkuvõtete
tegemine Swiss-hotelli VI korrusel... Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ega
selle haldusalas oleval EAS-l ei ole tänaseni innovaatilise protsessi mudelit. Sestap riigi
tasandil ei saa (ei ole veel olnud võimalik) käsitleda innovatsiooni kui probleemi ja
kavandada meetmeid innovaatilise tegevuse hoogustamiseks.
Leiutustegevus, mis on tehnika- ja tehnoloogiaalaste uuenduste aluseks, on Eestis
sordiini all. Patendiamet ja vastav seadustik pigem tõkestab kui soodustab leiutustegevust.
Rahvaliit peab vajalikuks algatada õiguskaitse-, maksu- ja riikliku
järelevalvesüsteemi reformi. Kui keegi avastab majas ühe hiire, siis ta võib olla kindel, et
neli-viis hiirt on veel;
- kui Riigi Teraviljasalv varastati paljaks, aga süüdlaste asemel on suudetud tuua
kohtusse vaid „rööpaseadjad“,
- kui Kaitsepolitsei avastas Lõuna-Eesti politseiprefektuuris juhtkonna ühise
organiseeritud kuritegevuse,
- kui nüüd on juba saadud jälile kolmele kohtunikule, kellelt soodsate otsuste
saamiseks oli vaja kindlasti maksta..., siis ei maksa olla naiivne ja arvata, et
õiguskaitseorganites on nüüd kord majas, kohtupidamine edaspidi aus ning kohtuotsused
õiged ja õiglased.
Õiglus ei ole Eestis tegelikult isegi mitte oluline; oluline on õigus – s.t otsuse vastavus
seaduses fikseeritud normiga (paragrafiga, mida, nagu teada, saab vajaduse korral kõvsti
väänata), ent sedagi ei suudeta veel tagada (ca pooled alama astme kohtu otsused on
osutunud seadustele mitte vastavaks).
Rahvaliit ei kavatse leppida olukorraga, kus igaliiki kultuuri-, haridus- ja
teadustegevus on pandud sõltuma põhiliselt nn toetustest, mida jagatakse kohalikest või
EL sihtasutustest. Rahulolematuse põhjuseks ei ole peamiselt see asjaolu, et nn ekspertide
rollis on enamasti võhikud. Veel hullem on niisugusest „süsteemist“ tingitud ebakindlus ja
katkendlikkus. „Ekspertide“ arvates ei või neile tänavu toetust anda, kes möödunud aastal
said... Koolkonnad ei saa seetõttu üldse välja kujuneda. Süsteemide ja metasüsteemide
käsitlemise asemel levib „peost suhu“- stiilis omaette nokitsemine tühise tähtsusega
pisiküsimuste kallal. Uurimistoetustest, mille tähtaeg on aasta või kahe pärast, läheb suur osa
„vett vedama“, sest teoreetilist, metodoloogilist ja metoodilist eeltööd ei ole võimalik teha ja
ka andmete interpretatsioon jääb primitiivseks. Igaüks, kellel on vähegi huvi ja kelle silm on
teritatud märkama ühiskonna- ja humanitaarteadustes kujunenud olukorda, see peaks
nägema, et Eestis on ühiskonna- ja humanitaarteadus praktiliselt välja surnud. Uuringute
asemel tehakse Eesti koolides, sh kõrgkoolides ja ülikoolides esseesid, küsitlusi-kirjeldusi,
referaate või niisama heietusi.
Rahvaliit juhib üldsuse tähelepanu ülikoolides ja teistes nn teadusasutustes
kujunenud praktikale arvestada publikatsioonidena üksnes mingis retsenseeritavas ajakirjas
15

16. mingis võõrkeeles kuskil mujal ilmunud artikelid. Jääb mulje, et keegi on meelega loonud
barjääri teaduse ja Eesti ühiskonna arengu vahele.
Kümme aastat õpet Bologna lepete (3+2) kohaselt ringi korraldatud ülikoolis on viinud
kõrghariduse taseme katastroofiliselt madalaks. Ehkki bakalaureuseõpe EI MOODUSTA
MINGIT TERVIKUT, katkestab ca 50 % üliõpilastest oma õpingud just sellise “kraadiga”.
Kaugeltki ei saa pidada rahuldavaks magistri- ja doktoriõpet ning nende raames kirjutatud
väitekirju. Selles on lihtne veenduda, kui astuda sisse mistahes Eesti
ülikooliraamatukogusse…
Miks on nii seatud? Kes nii korraldas ja kes sellist korda mahitab?
Rahvaliit ei kutsu otsima ja avastama selle kurja juuri, sest need on teada – IRL.
Rahvaliit kutsub sellest äärmiselt ohtlikust pahest kiiresti vabanema ja selle põhjused
viimaseni välja kitkuma. Rahvaliit kutsub kõiki erakondi koostööle selleks, et luua Eesti
teaduse (sealhulgs ühiskonnateaduse) taastumise eeldused. Rahvaliit loodab, et ka teistes
erakondades saadakse üsna pea aru, et tänapäeva ühiskonna edenemine ei ole mõeldav ilma
ühiskonnas kulgevate protsesside ja nähtuste sisulise süvaanalüüsita.
Rahvaliit avalikustab, et Tallinna läbib pidevalt suurel hulgal ohtlikke veoseid,
ent Valitsus ei ole ikka veel suutnud teadvustada niisuguse tegevusega kaasnevat ohtu. Kõik
katsed pöörata Kaitsepolitsei ülema, peaministri, kaitseministri, majandusministri,
siseministri, Tallinna linnavalitsuse jpt tähelepanu massimõrvaga võrreldavale ohule, ei ole
andnud tulemusi.
Rahvaliit nõuab: „Tulge mõistusele!“ Eesti Vabariigi pealinnTallinn elab, piltlikult
öeldes, püssirohutünni otsas. Siiani on imedega pooleks õnnestunud suurkatastroof ära hoida,
aga selle üle rõõmustamine oleks küüniline.
03. septembril 2009.a. otsustas Euroopa Kohus, et kuna Eesti Vabariik ei ole
õigeaegselt üle võtnud direktiivi nr 2005/65/EU (sadamate turvalisuse tagamise kohta), on
Eesti rikkunud ühenduse õigust. Tegemist on Euroopa komisjoni poolt EÜ asutamislepingu
artikli 226 alusel Eesti vastu algatatud rikkumismenetlusega mis jõudis Euroopa Kohtu
otsuseni.
NB! Ebanormaalsele (ohtlikule) olukorrale Tallinna sadamate juhtis EÜ tähelepanu
juba 02,.augustil 2007. a.
23. oktoobril 2008.a. tegi Euroopa Kohus otsuse direktiivi ülevõtmiseks ja see jõustus
10. juulil 2009.
Ainuüksi sellest faktist, et Valitsus ignoreerib elanikkonna turvalisuse tagamise
nõuet ja rikub süstemaatiliselt rahvusvahelisi leppeid, piisaks normaalses riigis
valitsuskriisi tekkimiseks.
Rahvaliit kutsub Eesti rahvast ja teisi rahvaid avaldama kategoorilist protesti sellise
hoolimatuse vastu ja nõudma viivitamatult meetmete süsteemi loomist ohtlike veoste läbi
Tallinna kulgeva transiidi lõpetamiseks (transiidi suunamiseks pealinnast ja teistest tiheda
asustusega piirkondadest eemale).
Rahvaliit kutsub kogu Eesti rahvast nii maal kui linnas - Virust Võruni ja Vilsandist
Narvani, kaasa ja edasi mõtlema ning avastama ja kirja panema võimalikult kõik, mis on
Eestis
 HÄSTI
 HALVASTI
16

17.  PUUDU
 ÜLEARU
Rahvaliit kutsub kõiki hoolikalt mõtlema, mida peame hoidma, tugevdama,
kindlustama, kaitsma, mida muutma või asendama, mida juurde looma ja millest ükskord
ometi vabanema.
Rahvaliit kutsub aktiivselt mõtlema ja otsima, osalema otsustamises ja otsuste
elluviimises nii kodu- kui väliseestlasi, nii neid, kelle esivanemad on olude sunnil kunagi
välja rännanud kui ka neid, kes hariduse ja töö otsingul on ise hiljuti siirdunud avastama laia
maailma.
Teist Eestit ei ole! On üks – seesama väike Eesti, mis on igasugustele katsumustele
vastu pidanud ja peab vastu ka edaspidi, kui riigi juhtkond usub oma rahvasse ja rahvas usub
ning usaldab oma juhte, kui rahvas tahab ja suudab käituda peremehena.
Vanas Roomas oli teada, et iga rahvas väärib oma juhte.
Eestimaa Rahvaliit dekareerib,
et ta ei valmistu tegema rahvale vajalikke otsuseid ega looma rahvale ootuspäraseid
tingimusi;
Rahvaliit tahab teha kõik võimaliku ja vajaliku selleks, et rahvas tõuseks taas ise
tasemele, mis võimadab igal kodanikul ja välismaalasel
a) aduda, et reaalne abi saab olla üksnes see, mis aitab kujuneda Eestil ja
igal siin elaval inimesel iseseisvamaks; kõik, mida „abi“ nime all antakse mingis
muus kontekstis, süvendab sõltuvust ja võõrandub (pöördub iseenda vastandiks),
b) aru saada, et esindusdemokraatia on rahvaga manipuleerimist õigustav
mehhanism, mis jätab rahva tegelikult ilma kodanikuna käitumise võimalusest,
c) teadlikult ja aktiivselt osaleda oma ja teiste elu kavandamisel ja
tuleviku üle otsustamisel nii ühiskonna- ja kultuurielus, majanduselus, hariduselus kui
ka loodushoius, tervihoius, eluhoius jm,
d) saavutada staatus, mis võimaldab mitte ainult kasutada Põhiseadusest
tulenevaid õigusi, vaid ka täita Põhiseadusega sätestatud kohustusi ning tunda end
igal eluhetkel vastutavana nii oleviku kui tuleviku, elu, looduse ja Looja ees.
Vaimsusel ei ole alternatiivi!
e) reaalselt tunnetada kodanikuühiskonna loomise, stabiliseerumise ning
toimimisega (funktsioneerimise, muutumise ja arenguga) kaasnevat vastutust otsuste
kvaliteedi tagamiseks, ning vastavalt ka vajadust olla elukestvas õppes,
f) osaleda koostöös selleks, et luua vastastikku üksteisele vajalikke tingimusi
õppeks, tööks, loominguks…, edukultusest vabanemiseks.
Rahvaliit on seisukohal, et
 riigieelarvest võib finantseerirda üksnes selliste riigasutuste tegevust,
mille tulemused on kooskõlas Riigis kujunenud (kujunevate) vajadustega;
 parasiteerivad ja tühikäigul olevad asutused-ettevõtted-
organisatsioonid, kus ei ole mingeid reaalseid õigusi, kohustusi ja vastutust,
suletakse või reorganiseeritakse;
17

18.  kõik riigi- ja omavalitsusasutused ja nende iseseisvalt toimivad
allüksused ja alusdokumendid kuuluvad regulaarsele akrediteerimisele;
 kõik riigi- ja omavalitsusasutuste ametnikud kuuluvad regulaarsele
atesteerimisele;
 ühtki Eesti üldhariduskooli ei või sulgeda;
 lisaks laste õppele võib igas koolis toimuda mitmekülgne
täiskasvanute õpe, sh ettevõtlusõpe, kommunikatsiooniõpe, keele- ja
kultuuriõpe, infotehnoloogia õpe jne;
 kõikides õppeasutustes seatakse sisse lõpueksamid (gümnaasiumis
küpsuseksam) ;
 taastatakse kutsenõustamise süsteem;
 taastatakse riiklik Kommunikatsiooni ja Teabeühing (KTÜ);
 taastatakse Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut (VÕT)
 taastatakse Ametialase Kvalifikatsiooni Instituut (AKI)
 ettevõtluse hoogustamiseks ja algajatele ettevõtjatele vajaliku
kindlusetunde suurendamiseks luuakse maakondlikud (linna)
kompetentsikeskused (MK; LK);
 luuakse Eesti Sotsiaalinstituut (ESI);
 luuakse riiklik atestatsioonikomisjon (RAK), kelle kohustuseks on
võtta meetmeid atesteerimisalases ja akrediteerimisalases tegevuses rahuldava
taseme saavutamiseks ja hoidmiseks ning teaduskraadide ja akadeemilise
staatuse andmisega seotud küsimuste lahendamiseks.
Rahvaliit on seisukohal, et riigisektor ja ka omavalitsussektor on ülepaisutatud.
Seetõttu kutsub Rahvaliit kõiki erakondi rahvaga koostööd tegema selleks, et viia ametnike
arv kooskõlla väikeriigi vajaduste ja võimalustega. Katsed näitasid, et ametnike arvu on
võimalik ja vaja kärpida ca kolmandiku võrra Muidugi on sel puhul vaja oluliselt vähendada
vohama löönud paberlikku (elektroonilist) asjaajamist, mõttetut aruandlust jms.
Suurkoondamise (loe: Riigi administratsiooni korrastamise) esmaseks eelduseks on
personali personaalne vastutus ja kompetentsus, kaasaegne süsteemne mõtlemine, ausus,
hoolivus ja koostöövalmidus.
Suurriikide valitsusasutusi matkiva töökorraldusega ei saa Eesti jätkusuutlik olla.
Rahvaliit teeb ettepaneku asutada valitsuskomisjon Valitsemisseaduse muutmiseks.
Lisaks Sise- ja Välisministeeriumile, Rahandus- ja Justiitsministeeriumile oleks Eestile
vajalik kas ministeerium või amet:
 Majandusministeerium, mille haldusalasse kuuluks kogu majanduselu
korraldamine ja selle otstarbekuse, efektiivsuse ja intensiivsuse eelduste tagamine,
klastrite tekke ja innovaatika soodustamine;
 Transpordiministeerium, mille haldusalasse kuuluks nii raudtee-, mere-,
maantee-, toru- ja kaabeltransport, impordi, ekspordi ja transiidi eelduste tagamine,
reisijate ja kauba vedu;
 Kommunikatsiooniministeerium, mille haldusalasse kuuluks kogu teabelevi
süsteem ja eesmärgiks oleks elanikkonna informeeritud olek;
 Tööministeerium, mille haldusalas oleks töö ja töökorraldus, tööjõustatistika,
kõik juhtimise, haldamise ja sidustmise küsimused, töötukassa, töötervishoid koos
18

19. tööinspektsiooniga, tööalane väljaõpe, ümberõpe ja täiendusõpe, erialase, kutsalase ja
ametialase õppe ühitamine, kutsete omistamine, atesteerimine ja akrediteerimine;
 Sotsiaalministeerium, mille haldusalas oleks riigi sotsiaalpoliitika, sotsiaalse
regulatsiooni ja juhtimise strateegia, sotsiaalse keskkonna hoid ja ülemääraste
sotsiaalsete pingete tekke ennetamine;
 Tervishoiu ja Hoolekandeministeerium, mille haldusalas oleks kogu
tervisliku eluviisi korraldus, profülaktika, tervishoiu-, ravi-, hooldus-, meditsiini- ja
hooldusasutused, Haigekassa, toetused, pensionid ja muu abi kõigile neile, kes seda
vajavad, sh invaliidsuse korral.
 Keskkonnaministeerium, mille haldusalas oleks mitte ainult
looduskeskkond, vaid kogu elu-, töö- ja puhkekeskkond, keskkonnahoid ja -kaitse,
keskkonnastrateegia, maa- ja loodusvarad maal ja meres.
 Haridus- ja Teadusministeerium, mille haldusalasse kuuluksid kõik
formaalse ja mitteformaalse üldharidusliku õppe vormid, õppeks vajalike eelduste
loomine ja hoidmine, elukestva õppe süsteemi efektiivsuse kindlustamine, õpetajate,
koolijuhtide ja muu pedagoogilise personali atesteerimine, õppeasutuste
akrediteerimine, õpikute ja muude õppevahendite hindamine, koolide välishindamine
(inspekteerimine), andehoid, erivajadustega inimeste õppe ja rakenduse
korraldamine…;
 Noorsoo- ja Spordiministeerium, mille haldusalasse kuuluksid kõik laste- ja
noorteorganisatsioonid, riiklikud spordi- ja puhkebaasid, õppe- ja treeninglaagrid,
võistlused, spartakiaadid, turism, kogu noorte sotsialiseerimiseks tehtava töö
korraldus.
Uute ministeeriumite ja ametite ellukutsumine ning muud struktuursed
muudatused ei tähenda bürokraatia-aparaadi täiendamist, vaid vastupidi −
ümberkomplekteerimist koos ümberõppe ja ametnike arvu olulise vähendamisega.
x x x
Täna võime öelda, et Rahvaliit on muutunud tugevamaks, kui on olnud kunagi
varem!
Rahvaliit on rahva liit, mitte pelgalt maa- või linnarahva liit! Rahvaliidu juhtkond
ei säästa aega ega energiat selleks, et Rahvaliit tõuseks taas fööniksina Eesti elu uueks looma
ja riiki kriisist välja kandma.
Rahvaliit kutsub kõiki hea tahtega inimesi kaitsma oma kodumaad ja kestma jäämise
eeldusi. Alice avastas Imedemaal, et kuna kõik tormavad, siis teiste suhtes paigal püsimiseks
tuleb joosta kõigest jõust. Selleks aga, et teistest ette saada, peab jooksma veel kiiremini, kui
kõigest jõust.
Käesolev tekst on loodud mitte ainult selleks, et iga üks saaks paremini orienteeruda
Rahvaliidu arusaamades, sihtides-eesmärkides, aadetes ja ideaalides, väärtustes-normides,
hinnangutes ja ettepanekutes, vaid peamiselt selleks, et kogu eesti rahvas, olenemata
kuulumisest mingitesse erakondadesse, läbitud õppekursustest, kogunenud elukogemustest,
ametist ja töötooli asukohast, saaks aktiivselt osaleda Eestile senisest parema
arengustrateegia loomisel.
19

20. Uks on valla kõigile, kellel ei ole ükskõik, milliseks kujuneb Eesti ja elu Eestis!
Kõik hea tahte ja otsinguvaimuga inimesed on oodatud kaasa ja edasi mõtlema! Kõik on
tänatud iga mõtte ja teo eest, mis aitaks Eestit hoida ning tugevdada üha karmimaks
muutuvas olelusvõitluses.
Eestit ei hoia ei EURO ega NATO! Eestit saavad hoida eestlased ise, olenemata
sellest, kus nad parasjagu elavad või millega tegelevad. Eestlased saavad oma
ülesandega hakkama mitte vastandumise ja konkurentsi, mitte kiusu ajamise, vaid
koostöö ja üksteisele edu saavutamiseks vajalike eelduste kujundamise abil.
Meile võidakse öelda, et me kavatseme rohkem ette võtta, kui meil on jõudu.
Selleks vajalik jõud on olemas, tõsi on see, et peale oma jõu ja tahte tuleb kasutada ka
liitlaste ja opositsiooni jõudu. Loomulikult tuleb rakendada Rakendame sellele tööle ka
valitsuse ja kogu ametnikkond na, omavalitsused ja ühiskondlikud organisatsioonid,
koolid, ülikoolid, kogu haritlaskond ja teadlaskonna. Leiame jõukohast tööd ka lastele
ja pensioniealistele. Meie ees seisvad ülesanded pole üldsegi meist kellegi eraasi, isegi
mitte üksnes ühe erakonna asi. Meie ajame eesti maa ja eesti rahva asja. Seepärast ei
saa meie ülesanded ja meie poolt kavandatav töö koosneda pisinokitsemisest ja meelt
lahutavatest meelistegevustest. See on süsteemne töö ühiskonna kõigis valdkondades ja
kõigil tasanditel. Süsteemsuseta ei saagi olla sellelaadilisel tööl vajalikku edu. Me
läheme täisedu peale välja, loodame selleks saada mandaadi rahvalt, kelle käes on
kõrgeim võim. ja selle delegeerimise õigus.
Me usume rahvasse ja usume, et rahvas tuleb koos Rahvaliiduga.
Ükski pinguts ei saa olla selleks liiga suur, et Eesti ja eestlus taas iga eestlase
südames oleks.
20