21. Tallinna linnaosade juhtimine AMETIASUTUSTE HALLATAVAD ASUTUSED (255) Lasteaiad, Koolid, Spordiasutused, Sotsiaalhoolekandeasutused jne LINNAVOLIKOGU Esimees, aseesimees 11 KOMISJONI 8 LINNAOSA HALDUSKOGU LINNAVOLIKOGU KANTSELEI LINNAVALITSUS Linnapea, abilinnapead 8 LINNAOSA VALITSUST Linnaosa vanem LINNAKANTSELEI Linnasekretär 1 3 AMETIT Ameti juhataja Kokku ametiasutustes 1 616 teenistujat LINNA AMETIASUTUSED Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 41 01.01.2010
22. Tallinna Linnavolikogu esimees Eelarve- ja raamatu-pidamistalitus (2) Pearaamatupidaja (1) Vanemspetsialist (1) Juriidiline osakond (3) Juhataja- õigusnõunik (1) Jurist (2) Dokumendiosakond ( 8 ) Juhataja (1) Vanemspetsialist (4) Konsultant (1) Komisjoni sekretär (2) Esimehe nõunik (1) Haldustalitus (2) Vanemspetsialist (1) Remonditööline (1) Kontrollitalitus (3) Juhtivspetsialist (1) Peapetsialist (2) Tallinna Linnavolikogu aseesimees Aseesimehe nõunik (1) Tallinna Linnavolikogu Kantselei juhataja Keskerakonna fraktsiooni nõunik-abi (2) Reformierakonna fraktsiooni nõunik-abi (1) Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nõunik-abi (1) Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nõunik-abi (1) Avalike suhete nõunik (1) Korra- ja keskkonnakaitse nõunik (1) Rahandus- ja majandusnõunik (1) Sotsiaal- ja tervishoiunõunik(1) Välissuhete nõunik (1) Kokku 33 teenistujat Tallinna Linnavolikogu Kantselei 01.01.2010
23. L innavalitsus e tööjaotus Ametites kokku 822,5 teenistujat ABILINNAPEA TAAVI AAS ABILINNAPEA DENISS BORODITŠ ABILINNAPEA JÜRI PIHL ABILINNAPEA KAIA JÄPPINEN ABILINNAPEA EHA VÕRK ABILINNAPEA MERIKE MARTINSON LINNAKANTSELEI (219) LINNAOSADE VALITSUSED (543) Linnaplaneerimise Amet (103) Transpordiamet (54) Haridusamet (127) Kultuuriväärtuste Amet (41) Spordi- ja Noorsooamet (20 ) Munitsipaalpolitsei Amet (160) Linnavaraamet (67) Ettevõtlusamet (66) Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (39,5) Keskkonnaamet (45) Kommunaalamet (47) Perekonnaseisuamet (24) Linnaarhiiv (29) LINNAPEA EDGAR SAVISAAR Tallinna linnapea käskkiri 16.11.09 nr PO-1/240 Linnavalitsuse liikmete tööjaotus 01.01.2010
24. Linnaosade üldandmed Elanike arv: http://www.tallinn.ee/g4258s9268 , Töötajad: Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr 41 Linnaosa Elanikke 01.05.10 Pindala km ² Halduskogu liikmete arv Töötajate arv linnaosa valitsuses 1. LASNAMÄE 114 947 27,41 27 131 2. MUSTAMÄE 64 482 8,15 19 64 3. PÕHJA-TALLINN 56 295 15,16 17 91,5 4. KESKLINN sh Aegna saar 3 km ² ja Ülemiste järv 9,4 km ² 49 375 30,62 17 75 5. NÕMME 38 228 29,16 15 49 6. HAABERSTI sh Harku järv 1,66 km ² 41 337 22,17 15 52 7. KRISTIINE 29 646 7,87 13 48 8. PIRITA 15 351 18,69 11 32,5 TOTAL 409 661 159,23 134 543
25. Kristiine Linnaosa Valitsus Paide veebileht 29 646 elanikku 1.05.2010 Linnaosa vanem Linnaosa vanema asetäitja SOTSIAALHOOLEKANDE OSAKOND (16) SOTSIAALTOETUSTE TALITUS KANTSELEI (8) Avalike suhete nõunik RAAMATUPIDAMISE OSAKOND (4) Haldussekretär RAHVASTIKUREGISTRI SEKTOR (2) LASTEKAITSE TALITUS LINNAMAJANDUSE OSAKOND (7) SOTSIAALTEENUSE TALITUS 2 HALLATAVAT ASUTUST: Kristiine Sotsiaalmaja, Kristiine Sotsiaalkeskus Nõunik VABA AJA SEKTOR (4) Töötajate arv 48 Tallinna veebileht 7.05.2010
26. Lasnamäe Linnaosa Valitsus Paide veebileht 114 947 elanikku 1.05.2010 Linnaosa vanem Linnaosa vanema asetäitja SOTSIAALHOOLEKANDE OSAKOND (44) SOTSIAALTOETUSTE TALITUS (26) KANTSELEI (17) RAAMATUPIDAMISE OSAKOND (5) Haldussekretär RAHVASTIKUREGISTRI OSAKOND (8) LASTEKAITSE TALITUS (13) 3 HALLATAVAT ASUTUST: Lasnamäe Sotsiaalkeskus, Lasnamäe Spordikompleks Kultuurikeskus Lindakivi Linnaosa vanema asetäitja NOORSOOTÖÖ OSAKOND (8) LINNAMAJANDUSE OSAKOND (12) Töötajate arv 131 Tallinna veebileht 7.05.2010
83. Linnaosast algab linn Halduskogust algab linna võim Sisukat tööd halduskogudes! SISUKORD
Editor's Notes
Toomas Sepp on Tallinna linnaosade halduskogude koosseisude kinnitamise ja seal muudatuste tegemise komisjoni esimees
1. TTÜ uuring „Tallinna juhtimise täiustamine. Koondaruanne”, koostatud 2004.a, saadaval TTÜ humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut või Tallinna Linnakantselei teabeosakond 2
Nõmme rajoon vt Leho Lõhmus, “Nõmme läbi aegade”, Tallinn 2001, lk 184-185
§ 9. Mandaatide jaotamine valimisringkondade vahel (1) Volikogu jaotab mandaadid valimisringkondade vahel, lähtudes valijate arvust rahvastikuregistri andmete põhjal valimisaasta 1. juuni seisuga, järgmiselt: 1) valijate koguarv jagatakse volikogu liikmete arvuga; 2) valimisringkonna valijate arv jagatakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tehte tulemusena saadud arvuga; 3) iga valimisringkond saab mandaate vastavalt käesoleva lõike punkti 2 kohase tehte tulemusena saadud arvu täisosale; 4) käesoleva lõike punkti 3 alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tehete tulemusena saadud arvude murdosadest. (2) Mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest. Ülejäänud mandaadid jaotatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut järgides.
Koostaja Ester Šank
KOKS § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 4. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
Volikogu esimehe 28.12.2009 käskkirjaga nr F2-3/24 kinnitatud.
Tallinna linnapea käskkiri 16. 11.2009 nr PO-1/240
1.01.2010 seisuga
HALDUSKOGU Tallinna põhimääruse § 28 lg 1 kohaselt on linnaosade halduskogud Tallinna Linnavolikogu tööorganid. Tallinna põhimääruse § 89 kohaselt Tallinna erinevate piirkondade ja asumite huvide paremaks arvestamiseks omavalitsuse ülesannete teostamisel moodustatakse linnaosa halduskogu. Linnaosa halduskogu volituste aeg on võrdne linnavolikogu volituste ajaga. Halduskogu näol on tegemist rahva esindusega, kuna halduskokku pääseb vaid isik, kes on kandideerinud volikokku ning ühtlasi avaldanud soovi osaleda halduskogu töös. Halduskogu on oluline haldusmenetluse põhiprintsiipide kandja. Ärakuulamine (nt planeerimismenetluses) Uurimisprintsiip Avalikkus Arendustegevus (ajurünnakud, SWOT-analüüsiga sarnased toimingud) Kuigi ei ole lõpliku otsuse vormistamise õigust, on oluline subjekt hea halduse realiseerimiseks, sest halduskogu seisukoht on oluline näiteks planeeringute menetluses.
Volituste peatumise/lõppemise alused analoogsed volikogu liikme volituste peatumise/lõppemise alustega
VOLITUSTE PEATUMISE/LÕPPEMISE ALUSED ANALOOGSED VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE PEATUMISE/LÕPPEMISE ALUSTEGA Varem halduskogu liikme volitused lõppesid tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, kuid on mõistlik, kui halduskogu liikme volituste peatumiste/lõppemiste alused oleksid sarnased volikogu liikme volituste peatumisega/lõppemisega. Halduskogu liikme volitused ei lõpe ennetähtaegselt seoses tema nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks või sama linnaosa ametnikuks. Neil alustel halduskogu liikme volitused alates 29. oktoobrist 2009 peatuvad. Siinkohal on kasutatud KOKS § 19 lg 2 p-s 11 sätestatud volikogu liikme volituste peatumise analoogiat. Arvestades aga halduskogude töö toimimise praktikat, ei ole otstarbekas halduskogu liikmete volitusi lõpetada või peatada Riigikogu liikme volituste ajaks. Uue põhimõttena on sätestatud halduskogu liikme volituste peatamise aeg, kui halduskogu liige ei ole osalenud kolmel järjestikusel kuul toimunud halduskogu koosolekutel. Uue redaktsiooni kohaselt peatuvad halduskogu liikme volitused vähemalt kolmeks kuuks, kui ta ei ole osalenud kolmel järjestikusel kuul toimunud halduskogu koosolekutel. TAGASIKUTSUMINE Muudatustega tehti ettepanek rakendada halduskogu valitud või kinnitatud liikmete tagasikutsumisel volikogu analoogiat. Sellest tulenevalt saab muudatuse tulemusena algatada tagasikutsumist neljandik halduskogu koosseisust. Tagasikutsumise küsimus võetakse järgmise halduskogu koosoleku päevakorda. Halduskogu valitud isikute tagasikutsumiseks on vajalik halduskogu koosseisu häälteenamus. Halduskogu kinnitatud isikud kutsutakse tagasi poolthäälte enamusega. (§ 102) ENESETAANDAMINE Nüüd põhimääruses - halduskogu liige on kohustatud taandama ennast halduskogu sellise päevakorra punkti arutamisest või seisukoha esitamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. Sel juhul on halduskogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse halduskogu koosoleku protokollis. Küsimuste arutamiseks ja seisukoha esitamiseks vajalik kvoorum on selle halduskogu liikme võrra väiksem. Seda küsimust ei olnud Tallinna põhimääruses reguleeritud. Seda reguleeris vaid mõne üksiku linnaosa halduskogu töökord. Ühtlustades halduskogude töökorda ning võttes aluseks volikogu analoogia, on mõistlik reguleerida halduskogu liikme enesetaandamise korda Tallinna põhimääruses. Selle tulemusena on halduskogu liige kohustatud taandama end sellise halduskogu päevakorra punkti arutamisest või seisukoha esitamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.
KOMISJONID: Senise praktika kohaselt on moodustatud liiga palju komisjone, mille olemasolu ei ole ennast õigustanud. Seepärast on mõistlik piirata komisjonide arvu, et halduskogu liikmed saaksid võimalikult efektiivselt rakendada oma jõudu, energiat ning teadmisi olemasolevates komisjonides, mis reaalselt ka toimivad. Vajadusel saab esile kerkinud linnaeluga seonduvaid küsimusi eelnevalt arutada ajutises komisjonis. Sellisel juhul säilib halduskogu soov osaleda võimalikult paljudes linnaosa elu küsimuste lahendamises ning samal ajal ei ole ebamõistlikult üle koormatud linnaeelarve. Kohustus on moodustada revisjonikomisjon ning planeerimisvaldkonnaga tegeleva komisjoni. Viimase komisjoni moodustamise kohustus on täiesti uudne Tallinna põhimääruses, kuid see on tingitud halduskogude komisjonide moodustamise praktikast tulenevalt. Nimelt kõikide linnaosade halduskogude moodustatud komisjonide tegevusvaldkondi võrreldes oli näha, et kõikides linnaosade halduskogudes on üks aktiivne komisjon, mis tegeleb sarnase valdkonnaga: planeeringute menetlemisega. Kuna igas halduskogus kandis see komisjon erinime (Haabersti linnaosa halduskogus arengukomisjon, Kesklinna linnaosa halduskogus linnaplaneerimis- ja maakomisjon, Kristiine linnaosa halduskogus linnaehituse- ja kujunduse komisjon jne), kuigi funktsioonid on ühed, tekkis vajadus ühtlustada kõnealuse komisjoni nimetust, et see oleks kõigile selge ning üheselt arusaadav. Lisaks eeltoodud komisjonidele, on halduskogul õigus moodustada linnaosa eripärast tulenevalt ajutisi komisjone ja kuni kolm alatist komisjoni. Komisjonide arvu on võrreldes kehtiva põhimääruses sätestatuga vähendatud (varem kehtinud põhimääruse § 93 2 lg 2 kohaselt üldjuhul ei moodustata üle kümne komisjoni). Ühtlasi on oluline reguleerida komisjonide (sh revisjonikomisjoni) pädevust. Praegu on revisjonikomisjoni funktsioonid ebaselged. Praktikas on ette tulnud, et halduskogu revisjonikomisjon kontrollib näiteks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tööd, mis ei ole õige. Seepärast tehti ettepanek selgelt reguleerida komisjonide pädevust. Näiteks on mõistlik, kui revisjonikomisjon kontrollib halduskogu otsuste täitmist ja komisjonide töökorraldust. HALDUSKOGU OTSUS Halduskogu praegune tava esitada seisukoht otsusena ei ole juriidiliselt korrektne. Tegemist ei ole haldusaktiga, kuna sellel puudub juriidiline iseloom: ta ei kuulu Tallinna õigusaktide hulka, on linnavalitsusele, linnavolikogule ja linnaosa vanemale soovituslik ning halduskogu seisukohta ei ole võimalik vaidlustada. Kuigi halduskogul puudub lõpliku otsuse vormistamise õigus, on ta siiski oluline subjekt algatada . Teeme ettepaneku rakendada halduskogu valitud või kinnitatud liikmete tagasikutsumisel volikogu analoogiat. Sellest tulenevalt saab muudatuse tulemusena algatada tagasikutsumist neljandik halduskogu koosseisust.
KOMISJONID: Senise praktika kohaselt on moodustatud liiga palju komisjone, mille olemasolu ei ole ennast õigustanud. Seepärast on mõistlik piirata komisjonide arvu, et halduskogu liikmed saaksid võimalikult efektiivselt rakendada oma jõudu, energiat ning teadmisi olemasolevates komisjonides, mis reaalselt ka toimivad. Vajadusel saab esile kerkinud linnaeluga seonduvaid küsimusi eelnevalt arutada ajutises komisjonis. Sellisel juhul säilib halduskogu soov osaleda võimalikult paljudes linnaosa elu küsimuste lahendamises ning samal ajal ei ole ebamõistlikult üle koormatud linnaeelarve. Kohustus on moodustada revisjonikomisjon ning planeerimisvaldkonnaga tegeleva komisjoni. Viimase komisjoni moodustamise kohustus on täiesti uudne Tallinna põhimääruses, kuid see on tingitud halduskogude komisjonide moodustamise praktikast tulenevalt. Nimelt kõikide linnaosade halduskogude moodustatud komisjonide tegevusvaldkondi võrreldes oli näha, et kõikides linnaosade halduskogudes on üks aktiivne komisjon, mis tegeleb sarnase valdkonnaga: planeeringute menetlemisega. Kuna igas halduskogus kandis see komisjon erinime (Haabersti linnaosa halduskogus arengukomisjon, Kesklinna linnaosa halduskogus linnaplaneerimis- ja maakomisjon, Kristiine linnaosa halduskogus linnaehituse- ja kujunduse komisjon jne), kuigi funktsioonid on ühed, tekkis vajadus ühtlustada kõnealuse komisjoni nimetust, et see oleks kõigile selge ning üheselt arusaadav. Lisaks eeltoodud komisjonidele, on halduskogul õigus moodustada linnaosa eripärast tulenevalt ajutisi komisjone ja kuni kolm alatist komisjoni. Komisjonide arvu on võrreldes kehtiva põhimääruses sätestatuga vähendatud (varem kehtinud põhimääruse § 93 2 lg 2 kohaselt üldjuhul ei moodustata üle kümne komisjoni). Ühtlasi on oluline reguleerida komisjonide (sh revisjonikomisjoni) pädevust. Praegu on revisjonikomisjoni funktsioonid ebaselged. Praktikas on ette tulnud, et halduskogu revisjonikomisjon kontrollib näiteks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tööd, mis ei ole õige. Seepärast tehti ettepanek selgelt reguleerida komisjonide pädevust. Näiteks on mõistlik, kui revisjonikomisjon kontrollib halduskogu otsuste täitmist ja komisjonide töökorraldust. HALDUSKOGU OTSUS Halduskogu praegune tava esitada seisukoht otsusena ei ole juriidiliselt korrektne. Tegemist ei ole haldusaktiga, kuna sellel puudub juriidiline iseloom: ta ei kuulu Tallinna õigusaktide hulka, on linnavalitsusele, linnavolikogule ja linnaosa vanemale soovituslik ning halduskogu seisukohta ei ole võimalik vaidlustada. Kuigi halduskogul puudub lõpliku otsuse vormistamise õigus, on ta siiski oluline subjekt algatada . Teeme ettepaneku rakendada halduskogu valitud või kinnitatud liikmete tagasikutsumisel volikogu analoogiat. Sellest tulenevalt saab muudatuse tulemusena algatada tagasikutsumist neljandik halduskogu koosseisust.
Siin on Mustamäe 10 komisjoni vs Kesklinna 5 komisjoni. Mustamäe diagrammi põhjal on näha, millised komisjonid toimivad, ning Kesklinna näitel võime järeldada, et väiksem arv komisjone on efektiivsemad kui Mustamäe 10 komisjoni. Oleme veendunud, et kui nt Mustamäe 10 komisjoni asemel moodustada 5 ning kõikide komisjonide liikmed jagada 5 komisjoni vahel, oleme veendunud, et see suurendab komisjonide efektiivsust ning tulemuslikkust.
Määrus nr 77 kehtestatati Huvikooli seaduse § 7 lg 2 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 4 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 15. novembri 2007 määruse nr 37 §-ga 1.
Üldplaneeringu muudatuse kavandamisel, detailplaneeringu koostamisel muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale, linnaehituslikult olulisele piirkonnale või alale, mille kohta kavandatakse muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmise ettepanekut on eskiisi koostamine kohustuslik, muudel juhtudel otsustab amet eskiisi koostamise vajalikkuse taotluse ja lahendusskeemi põhjal
Üldplaneeringu muudatuse kavandamisel, detailplaneeringu koostamisel muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale, linnaehituslikult olulisele piirkonnale või alale, mille kohta kavandatakse muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmise ettepanekut on eskiisi koostamine kohustuslik, muudel juhtudel otsustab amet eskiisi koostamise vajalikkuse taotluse ja lahendusskeemi põhjal
Üldplaneeringu muudatuse kavandamisel, detailplaneeringu koostamisel muinsuskaitse või looduskaitse all olevale maa-alale, linnaehituslikult olulisele piirkonnale või alale, mille kohta kavandatakse muinsuskaitse või looduskaitse alla võtmise ettepanekut on eskiisi koostamine kohustuslik, muudel juhtudel otsustab amet eskiisi koostamise vajalikkuse taotluse ja lahendusskeemi põhjal
![[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],Sisukord]()