Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ideoloogiad

3,679 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ideoloogiad

  1. 1. Mare Räis http://www.erakonnad.instituut.ee/1992.html
  2. 2. Paremäärmuslus Kölnis
  3. 3. Punane nelk – vasakpoolsete sümbol
  4. 4. Majandusedu liberaalidelt
  5. 5. Ka see võib olla ideoloogia
  6. 6. Poliitiline konservatism
  7. 7. Sotsiaalprogrammid - vasakpoolsus
  8. 8. Ideoloogia mõiste <ul><li>Ideoloogia on korrastatud ideede süsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule , s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. </li></ul><ul><li>Poliitilised ideoloogiad on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. </li></ul>
  9. 9. Kolm olulist <ul><li>Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. </li></ul><ul><li>Tekib 19. saj liberaalide vastandina ja on alul monarhiat toetav. </li></ul>
  10. 10. Liberalism <ul><li>Locke, Montesquieu, Smith, Mill. </li></ul><ul><li>Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. </li></ul><ul><li>Tekkis 19. s esimesel aastakümnel seoses rahulolematusega nn vana režiimi suhtes. </li></ul>
  11. 11. <ul><li>Sotsialism - Marx. </li></ul><ul><li>Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. </li></ul><ul><li>Töölisparteid kujunevad pärast 1948. arev Euroopas. </li></ul>
  12. 12. Alternatiiv <ul><li>Roheline maailmavaade. Ideoloogiana 1970. aastatel. Protest majanduskasvule orieenteeritusele. </li></ul><ul><li>Fašistlikud parteid – võitlus demokraatia ja autokraatia vahel </li></ul><ul><li>Kristlikud erakonnad </li></ul><ul><li>Kommunistid </li></ul><ul><li>Protestiparteid </li></ul>
  13. 13. <ul><li>Sõltumatud Kuningriiklased oli Eesti valimisliit , mis 1992 . aastal VII Riigikogu valimistel võitis 8 kohta. </li></ul><ul><li>Enamasti on seda peetud naljaga pooleks tehtud protestiaksiooniks, mis osutus ootamault edukaks. Kuningriiklaste hulka kuulusid mitmed tuntud naljamehed ( Priit Aimla , Kirill Teiter ), nende juhiks oli aga Kalle Kulbok . Hiljem liitusid paljud kuningriiklased ( Aadu Must , Vilja Laanaru ) Keskerakonnaga ning kuningriiklased kadusid Eesti poliitmaastikult. </li></ul><ul><li>Kuningriiklaste ametlikuks programmiks oli Eestis päritava võimuga monarhia kehtestamine Põhjamaade eeskujul. </li></ul>
  14. 14. Kuningriiklased riigikogus
  15. 16. RAHVUSASSAMBLEE REVOLUTSIOONI, VABARIIGI POOLT AUTORITAARSE MONARHIA TOETAJAD KIRIKU VÄÄRTUSTAJAD SOO
  16. 17. Partei või erakond <ul><li>Pars – ladina k osa. </li></ul><ul><li>Meie keelde partei saksa keele vahendusel. </li></ul><ul><li>Omakeelne erakond. </li></ul><ul><li>Seega partei= erakond </li></ul><ul><li>L. D. Epstein – partei on igasugune rühmitus, kes taotleb valimiste teel teatud ametikohtade täitmist teatud firmamärgi all. (1982) </li></ul>
  17. 18. LOOGIKA VERSUS RETOORIKA <ul><li>Kolm veenmistehnikat Aristoteleselt </li></ul><ul><li>1) arutle loogiliselt </li></ul><ul><li>2) Mõista inimese iseloomu ja headust nede erinevates vormides </li></ul><ul><li>3) Mõista emotsioone, pane in liikuma, tea emotsioonide põhjusi ja viise , kuidas neid esile kutsuda. </li></ul><ul><li>Ideoloogiad moonutavad tegelikkust teataval määral –emotsionaalse mõju tõhustamiseks. </li></ul>
  18. 19. Ideoloogiad suudavad <ul><li>Õigustada poliitilisi institutsioone </li></ul><ul><li>Miks mingile grupile peab alluma? Näite kommunism- partei on tööliste avangard </li></ul><ul><li>Mobiliseerida poliitilisi liikumisi. Propaganda sümbolid. Lihtsad vastused küsimustele. Plaan vaenlasele vastu asumiseks jmt </li></ul>
  19. 20. <ul><li>Luua teatud mõttelise korrastatuse poliitilise elu tavapärases segaduses. </li></ul><ul><li>Ideoloogiad alluvad tsüklilisele liikumisele. Kui mõned probleemid kaotavad oma teravuse, tekib uus olukord ühiskonnas, mistõttu taas vaja selgeid seisukohti ja väljaütlemisi, mistõttu ideoloogiatele hauakõnet pidada ei saa. </li></ul>
  20. 21. POLIITILISE PARTEIGA SEOSTUMINE
  21. 22. NELI PEAMIST HOIAKUT <ul><li>Jaotuse aluseks suhtumine poliitikasse ja majandusse </li></ul><ul><li>Mõned teoreetikud väidavad, et parem- ja vasakpoolsus on mõõdetavad vaid dualistlikes ühiskondades st ühiskonnas, kus peamisi parteisid 2. </li></ul>
  22. 23. Poliitiline vasakpoolsus ehk uuenduslikkus <ul><li>Aluseks usk, et inimkond muutub üha täiuslikumaks. Soosiv suhtumine uuendustesse, eesmärgiks suured kodanikuvabadused ja poliitiline võrdsus, internatsionalismi propaganda. </li></ul><ul><li>Mõistus ja teadus on kõrgemalseisvad traditsioonidest ja religioossetest dogmadest. Tinglikult võib nimetada radikalismiks. </li></ul>
  23. 24. Poliitiline parempoolsus ehk konservatiivsus <ul><li>Võimalusse muuta inimloomust poliitiliste vahenditega ei ususta. Kinnistada olemasolevat sotsiaalset, poliitilist ja moraalset korda. </li></ul><ul><li>Kuivõrd on suveräänsus seotud vaid rahvaga? </li></ul><ul><li>Sotsiaalsel ja majanduslikul ebavõrdsusel on ka plusse, rahvuslikkus IN. </li></ul><ul><li>Tendents ühendada ratsionaalsus ja irratsionaalsus. </li></ul>
  24. 25. Majanduslik vasakpoolsus <ul><li>Seistakse hea nii maa- kui ka linnatööliste eest, </li></ul><ul><li>toetatakse riigi sekkumist turumehhanismi, </li></ul><ul><li>peetakse õigeks tagada vaestele ja viletsatele majanduslik ja sotsiaalne julgeolek. </li></ul>
  25. 26. Majanduslik parempoolsus <ul><li>Toetakase vabaturumajandust riigi minimaalse sekkumisega. </li></ul><ul><li>Õigeks peetakse vabatahtlikku kindlustsut ja ise endaga toimetuleku süsteemi kõikjal , kus see vähegi võimalik. </li></ul>
  26. 27. Vasak-parempoolsus majanduslike kriteeriumite alusel <ul><li>Tootmisvahenidte eraomandus või riiklik kuuluvus </li></ul><ul><li>Riigi roll majanduse planeerimisel tugev või nõrk </li></ul><ul><li>Ühiskondliku rikkuse ümberjagamise toetamine või vastuseis selleleriiklike sotsiaalsete abiprogrammide leiendamine või vastuseis sellele. </li></ul>
  27. 28. Mis erakond? <ul><li>Eesmärk </li></ul><ul><li>Eesti XXX lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. </li></ul><ul><li>Missioon </li></ul><ul><li>XXX missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev heaoluriik, milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. </li></ul><ul><li>Visioon </li></ul><ul><li>XXX näevad Eesti riiki meie rahva koduna. Kodus ei ole kodutuid ja tõrjutuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrdväärselt osa. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad ja oskavad. Kodus hoolitakse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska. </li></ul><ul><li>Väärtused </li></ul><ul><li>XXX väärtused on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja töö väärtustamisele tuginev majandusmudel. </li></ul>
  28. 29. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel <ul><li>1. XXX peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge­olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. </li></ul><ul><li>2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on XXX keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. </li></ul><ul><li>3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. XXX mõistab turvalisuse all nii sise­julgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. </li></ul>
  29. 30. Eristav <ul><li>4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks . Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rah­vuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. </li></ul><ul><li>5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. </li></ul>

×