2. Aasta Sotsiaalne kontekst Seadusandlus Õppekavaarendus
1991 1991-1994 Koolide „isetegevus”
õppekavaarenduses
1992 Haridusseadus Alustati õppekavade ühtlustamist
UNESCO rahvusvahelise
haridusklassifikatsiooniga
Õppekavad identifitseeriti vastavalt
ISCED klassifikaatoritele
Alustati ISCO kutsekirjelduste
tõlkimisega eesti keelde
Kehtestati õppekavade kohta andmete
kogumise süsteem
Moodustati esimene üleriigiline
valdkonna-spetsiifiline
õppekavatöörühm Eestis
1993 Põhikooli- ja Eesti-Taani arenguprogramm
gümnaasiumiseadus (DEVS)(1993-1995)
Moodustati Riigi
Kooliamet
1994
Sirje Rekkor
3. 1995 Ülikooliseadus Phare projekt 1995-1998 13 pilootkooli
Moodustati Phare moodulõppekavad, 24 satelliitkooli
kutseharidusreformi õppekavaarendus
programmi juhtnõukogu, Õppekava arendajate koolitus
alustati õppekavade Koolijuhtide koolitus
arendusprojektiga 1995-1999.a. koostöö Iiri, Taani ja
Soome õppekava arendajatega
HTM õppekavaarenduse jätkuprojekt
1998-2000
1996 Loodi KH ja Tööturu Koolivõrgu korrastamine,
Seirekeskus loodi 6 esimest
kutsehariduskeskust
Kutseõppeasutuste
1996-1998.a. õppekava arendajate
koondamine
täiendkoolitus Phare pilootkoolides
Haridusministeeriumi
haldusalasse
1997 Kaubandus- Tööstuskoda Asutati Riiklik Eksami- ja
alustab kutsekvalifikatsiooni- Kvalifikatsioonikeskus
süsteemi loomist Alustati koolijuhtide ja
õpetajate pidevat
täiendkoolitust
Sirje Rekkor
4. 1998 VV poolt kinnitati
Kutsehariduse
kontseptuaalsed
lähtekohad
Kutseõppeasutuse seadus Lõppes Phare projekt
Erakooliseadus Esimeste riiklike õppekavade projektide
Rakenduskõrgkooli seadus koostamine
Kinnitati riiklike
õppekavade üldnõuded
1999 Alustati Kutsenõukogude Muudeti koolijuhtide ja Kutsealade valdkondade riiklike
moodustamist, loodi 12 õpetajate õppekavade ettevalmistamine 1999-
kutsenõukogu kvalifikatsiooninõudeid, 2002
Alustati kutsestandardite viidi sisse nõue
väljatöötamist juhtimisalase koolituse
läbimise kohta
koolijuhtidele ning erialase
või pedagoogilise
kõrghariduse nõue
õpetajatele ja stažeerimise
nõue ettevõtetes
töötavatele õpetajatele.
Koolijuhtide ja õpetajate
pidev täiendkoolitus
Sirje Rekkor
5. 2000 Sõlmiti 5-poolne ühise Kõrgharidusstandard Valmis 14 kutsealade valdkondade
tegevuse kokkulepe RÕK projekti
Haridusministeerium, Kõigis kutseõppeasutustes
Majandusministeeriumi, moodulõppekavad
Sotsiaalministeerium, 30% koolide õppekavadest vastas
Eesti Tööstuse- ja kutsestandarditele
Tööandjate Keskliidu,
Eesti Kaubandus-
Tööstuskoja ja Eesti
Ametiühingute Keskliidu
vahel.
Sirje Rekkor
6. 2001 Loodi SA Kutsekoda Tegevuskava KH Uuendati 4 valdkonna RÕK projekti
arendamiseks 2001-2004
Kutseseadus
2002 PHARE projekt kutse Õppekavatöö koordineerimine (RÕK)
omistamise süsteemi antakse REKK pädevusse
rakendamiseks.
Toimusid esimesed (4
valdkonna)
kutsekvalifikatsiooni
testeksamid
2003 Kutsekomisjonide
moodustamine
Kutseeksamite käivitumine
2004
2005 Välja töötatud 447 Kutsehariduse arengukava Käivitus ESF projekt 160 riikliku
kutsestandardit 2006-2008 õppekava sisude fikseerimiseks 2005-
Riigikutseõppeasutuste võrgu
2008
arengukava aastateks 2005-
2008. RÕK mudel, Koostati esimesed uutele nõuetele
Moodulite koostamise, vastavad moodulite passid ja
muutmise ja vormistamise kirjeldused
kord . Töötati välja
õppekavade rühmad,
käivitati 15 õppekavarühma
nõukogu
Sirje Rekkor
7. 2006 Kutseharidusstandard 2006-2008 riiklike õppekavade süsteemi
väljatöötamine
2006-2008 ESF õpetajate ja
praktikajuhendajate täiendkoolituse
projekt Moodulite passide ja kirjelduste
koostamine
2007 Kinnitatud 5 valdkonna Moodulite passide ja kirjelduste
RÕK koostamine
Riiklike õppekavade koostamine
2008 Töötab 16 kutsenõukogu Kinnitatud 14 valdkonna Riiklike õppekavade koostamine
Alustati üleminekut 8- RÕK Käivitus ESF projekt õppematerjalide
astmelisele kvalifikatsiooni- Uus Kutseseadus koostamiseks ja õpetajate
raamistikule (EQF) täiendkoolitamiseksus
Kutsestandardite koostamise,
muutmise ja
vormistamise kord
(kompetentsipõhised
kutsestandardid)
2009 Töötab 16 kutsenõukogu Kinnitatud 25 valdkonna Riiklike õppekavade koostamine
Tegutseb 87 KOO-d RÕK Õppematerjalide koostamine
Kinnitatud 722 kutsestandardit Kokku kinnitatud 44 Kutseõpetajate täienduskoolitused
312 kutsele RÕK
Väljastatud 37 585 Riiklike õppekavade koostamine
Sirje Rekkor
kutsetunnistust Kokku kinnitatud 51 Õppematerjalide koostamine
2010 RÕK Kutseõpetajate täienduskoolitused
8. Sotsiaalse innovatsiooni määratluse kohaselt
peaksid reformid kutsehariduses:
rahuldama teatavaid sotsiaalseid vajadusi
omama positiivset mõju ühiskonna
arengule
olema omaks tunnistatud asjaosaliste
„kriitilise massi“ poolt
tooma kaasa institutsionaalseid muutusi
kutsuma esile muutusi asjaosaliste
tähendussüsteemides ja
käitumismustrites.
Sirje Rekkor
12. Kasutatud kirjandus:
Grootings, P. (1998). Kutsehariduse reformi
arengusuunad Eestis. – Tallinn: Sihtasutus Eesti
Kutsehariduse Reform. - 47 lk
Grootings, P. (2009). Facilitating Policy:
Learning: Active Learning and the Reform of
Education Systems in Transition Countries......:
454
Rekkor, S, Piiskop, K., Ruus, V., Tooman, H.
Õppekavaarendus kutsehariduses. (2006).
Loogma, K. (koost.) Elukestev õpe – sillad ja
tõkked. Eesti Haridusfoorum: Tallinn. lk 56-84.
Rekkor, S. (2011). Curricula Reform in Vocational
Education in Estonia.
http://pro.phkk.fi/kit/articles/Rekkor_article.pdf
Sirje Rekkor
