Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Eesti rahvusköök toiduained töötlemisviisid_maitsestamine

Eesti rahvusköögile iseloomulikud toiduained ja töötlemisviisid

  • Be the first to comment

Eesti rahvusköök toiduained töötlemisviisid_maitsestamine

  1. 1. Eesti rahvusköök
  2. 2. Iga rahvas leiab oma kodumaalt eluks vajalikud toiduained. Nii on ka eesti rahvas endistel aegadel end toitnud oma maa saadustega. Ajaloolane Reet Piiri. Eesti Rahvusköök 2004
  3. 3. Teraviljad <ul><li>Teraviljad on siinmail olnud kõige olulisemaks toiduaineks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. </li></ul>
  4. 4. Teraviljad <ul><li>oder - tuntud 2. aastatuhandest e.m.a. </li></ul><ul><li>rukis - tunti 1 . aastatuhandel m.a.j. </li></ul><ul><li>kaer - tunti 1 . aastatuhandel m.a.j. </li></ul><ul><li>tatar- tunti 1 . aastatuhandel m.a.j. </li></ul><ul><li>nisu - hakati kasvatama 17. saj. </li></ul>
  5. 5. Köögiviljad <ul><li>Kuni 19. sajandini kuulusid köögiviljad vaid talvisesse toidusedelisse, alates 20. sajandist hakati neid sööma ka suvel. </li></ul>
  6. 6. Köögiviljad <ul><li>naeris ja kaalikas - </li></ul><ul><li>söödi kuni 19, saj.-ni rohkesti </li></ul><ul><li>kapsas - söödi kuni 19. saj.-ni peamiselt hapendatult </li></ul><ul><li>porgand, sibul, pastinaak, rõigas, redis, petersell, kurk, kõrvits - tuntud 16-17. saj.-st </li></ul>
  7. 7. Köögiviljad <ul><li>kartul - 18. saj. keskelt </li></ul><ul><li>punapeet - 19. saj. algusest </li></ul><ul><li>tomat - 20. saj. algusest </li></ul>
  8. 8. Kaunviljad <ul><li>  herned </li></ul><ul><li>põldoad </li></ul><ul><li>läätsed </li></ul>
  9. 9. Metsaannid, puuviljad ja marjad <ul><li>Metsamarjad - mustikaid, maasikaid, vaarikaid, pohlad ja jõhvikad , sinikad, murakad </li></ul><ul><li>Metsaseened </li></ul><ul><li>Pähklid </li></ul><ul><li>Puuviljad ja marjad - õunad, ploomid, kirsid, kreegid, sõstrad jne - alates 13. saj. </li></ul>
  10. 10. Liha <ul><li>Liha söödi vanemal ajal harva, peamiselt sügisel ja talvel . Liha on söödi värskelt, vinnutatult, soolatult, suitsutatult, külmutatult. </li></ul>
  11. 11. Liha <ul><li>Peamine lihaloom siga. </li></ul><ul><li>Toiduks kasutati terve loom. Öeldi, et vaid seakisa läheb kaduma. </li></ul>
  12. 12. Liha <ul><li>Sea- lamba-, vasika-, veiseliha </li></ul><ul><li>Kodulindude (haned, pardid, kanad, kalkunid) liha </li></ul><ul><li>Ulukite (põder, kobras, metskits, metssiga, jänes, hüljes) liha </li></ul>
  13. 13. Kala <ul><li>Kalast on siinmail ikka lugu peetud, söödud on nii magevee- kui merekalu </li></ul><ul><li>Kala on söödud värskelt, kuivatatult, suitsutatult ja soolatult. </li></ul><ul><li>Hinnatud on olnud ka kalamari. </li></ul>
  14. 14. Kala <ul><li>räim , soolatult silk - enim söödud kala </li></ul><ul><li>lest, säinas, angerjas, siig, haug, ahven jne </li></ul>
  15. 15. Piim ja piimatooted <ul><li>rõõsk piim </li></ul><ul><li>hapupiim </li></ul><ul><li>koor ja või </li></ul><ul><li>kohupiim ja sõir </li></ul>
  16. 16. Munad <ul><li>hane-, pardi-, kanamunad </li></ul><ul><li>Kihnus ka kajakamunad </li></ul>
  17. 17. Rasvained <ul><li>searasv </li></ul><ul><li>lambarasv </li></ul><ul><li>või </li></ul><ul><li>  </li></ul><ul><li> </li></ul>
  18. 18. Magusained <ul><li>Mesi </li></ul><ul><li>Suhkur – laiemalt levinud alates 19.saj. </li></ul>
  19. 19. Maitseained <ul><li>s ool </li></ul><ul><li>m esi </li></ul><ul><li>k öömned </li></ul><ul><li>k adakamarjad </li></ul><ul><li>s inep </li></ul><ul><li>m aitsetaimed ehk ürdid: </li></ul><ul><li>piparmünt, pune, majoraan ehk vorstirohi, roheline sibul, till jne </li></ul>
  20. 20. Kuumtöötlusviisid <ul><li>küpsetamine - tuhas, ahjupõrandal, tule paistel, sütel küpsetamine, ahjus küpsetamine </li></ul><ul><li>keetmine - algul koldel rippuvas pajas, alates 19. saj. neljandast veerandist pliidil </li></ul><ul><li>röstimine – pajapõhjas, hiljem pliidiraual </li></ul><ul><li>praadimine - seoses pliitide ja pannide tulekuga kööki alates 19.saj teisest poolest </li></ul><ul><li>  </li></ul>
  21. 21. Säilitusviisid <ul><li>Ega kõik päevad ole saama-päevad, aga kõik on sööma-päevad. </li></ul><ul><li>Hapendamine - seened, kapsad, kurgid, piim </li></ul><ul><li>Soolamine – liha, kala , seened </li></ul><ul><li>Suitsutamine – liha, kala </li></ul><ul><li>Kuivatamine – kala, liha, seened, marjad, õunad, maitse- ja teetaimed, kaunviljad </li></ul><ul><li>Külmutamine – liha, kapsad </li></ul>
  22. 22. Kasutatud allikad <ul><li>Eesti Rahvusköök 2004. Maalehe raamat </li></ul><ul><li>Slaidiprogrammis kasutatud fotod on pärit: </li></ul><ul><ul><li>autori erakogust </li></ul></ul><ul><ul><li>The Cook's Thesaurus http://www.foodsubs.com/ </li></ul></ul>

×