1. Organisatsioonilise õppimiseOrganisatsioonilise õppimise
teooriateooria
(Organizational learning theory)(Organizational learning theory)
Irina RossinskajaIrina Rossinskaja
Alena TitovaAlena Titova

2. Teooria olemusestTeooria olemusest

3. Teooria olemusestTeooria olemusest
 Esimesed uuringud 1950-ndatel, kuid suuremEsimesed uuringud 1950-ndatel, kuid suurem
huvi teema vastu tekkis 1980-ndatelhuvi teema vastu tekkis 1980-ndatel
 Uurib kuidas toimib õppimine organisatsioonisUurib kuidas toimib õppimine organisatsioonis
üksikisiku tasandil, gruppide tasandil, terveüksikisiku tasandil, gruppide tasandil, terve
organisatsiooni tasandilorganisatsiooni tasandil
 Käsitleb seda, kuidas organisatsioonis toimubKäsitleb seda, kuidas organisatsioonis toimub
info edastamineinfo edastamine
 Toimub uute asjade õppimine ja vanade asjadeToimub uute asjade õppimine ja vanade asjade
äraunustamineäraunustamine

4. Teooria olemusestTeooria olemusest
 Väidab, et olla konkurentsivõimeline muutuvasVäidab, et olla konkurentsivõimeline muutuvas
keskkonnas peavad organisatsioonid muutmakeskkonnas peavad organisatsioonid muutma
oma eesmärke ja tegevusi.oma eesmärke ja tegevusi.
 Organisatsioonilisel õppimisel on palju sarnasusiOrganisatsioonilisel õppimisel on palju sarnasusi
psühholoogia ja kognitiivse teadusega. Esialgnepsühholoogia ja kognitiivse teadusega. Esialgne
õppimine toimub üksikisiku tasandil, kuid see eiõppimine toimub üksikisiku tasandil, kuid see ei
muutu organisatsiooniliseks õppimiseks nii kaua,muutu organisatsiooniliseks õppimiseks nii kaua,
kui:kui:
 informatsioon on jagatud gruppide vahelinformatsioon on jagatud gruppide vahel
 salvestatud organisatsioonilise mällu nii, et see onsalvestatud organisatsioonilise mällu nii, et see on
kättesaadavkättesaadav
 seda võib kasutada ja edastada organisatsiooniseda võib kasutada ja edastada organisatsiooni
eesmärkide saavutamiseks.eesmärkide saavutamiseks.

5. Mida sisaldab õppimineMida sisaldab õppimine
 Organisatsiooni õppimine sisaldab uuteOrganisatsiooni õppimine sisaldab uute
teadmiste omandamise (exploration) jateadmiste omandamise (exploration) ja
juba õpitud teadmiste rakendamisejuba õpitud teadmiste rakendamise
(exploitation) suhet.(exploitation) suhet.

6. ErinevadErinevad õppimisviisidõppimisviisid
 Adaptiivne ehk kohanev õppimineAdaptiivne ehk kohanev õppimine
(adaptive learning) – kohanemine(adaptive learning) – kohanemine
ümbritseva keskkonnaga.ümbritseva keskkonnaga.
 Proaktiivne õppimine - põhineb aktiivselProaktiivne õppimine - põhineb aktiivsel
tahtmisel õppida ning seeläbitahtmisel õppida ning seeläbi
organisatsiooni paremaks muuta.organisatsiooni paremaks muuta.

7. Õppimise mudelÕppimise mudel

8. ““The myopia of learning”. Daniel A.The myopia of learning”. Daniel A.
Levinthal, James G. MarchLevinthal, James G. March
 Organisatsiooniline õppimine omab palju plusse,Organisatsiooniline õppimine omab palju plusse,
kuid õppimise protsess on seotud teatudkuid õppimise protsess on seotud teatud
piirangutega.piirangutega.
 Uuritakse organisatsiooni lähenemisviisiUuritakse organisatsiooni lähenemisviisi
probleemidele nende lihtsustamise japrobleemidele nende lihtsustamise ja
spetsialiseerumise kaudu.spetsialiseerumise kaudu.
 Õppimise miinused ei ole piisavalt suured ningÕppimise miinused ei ole piisavalt suured ning
ei tähenda seda, et tuleb loobuda võimalustestei tähenda seda, et tuleb loobuda võimalustest
parandada organisatsiooni õppevõimet.parandada organisatsiooni õppevõimet.

9. ““Organizational Memory”.Organizational Memory”.
Walsh and Ungson.Walsh and Ungson.
 Organisatsiooni mälu meetod on tehnika, mida saabOrganisatsiooni mälu meetod on tehnika, mida saab
kasutada informatsiooni meeles pidamiseks,kasutada informatsiooni meeles pidamiseks,
omandamiseks ja tagastamiseks organisatsiooni.omandamiseks ja tagastamiseks organisatsiooni.
 Organisatsiooni mälu struktuur võib koosneda kuuestOrganisatsiooni mälu struktuur võib koosneda kuuest
“hoidlast”:“hoidlast”:
 InimesedInimesed
 KultuurKultuur
 Teisendused (erinevad protsessid ja protseduurid)Teisendused (erinevad protsessid ja protseduurid)
 Struktuurid (rollid organisatsiooni sees)Struktuurid (rollid organisatsiooni sees)
 Ökoloogia (organisatsiooni füüsiline kehtestamine)Ökoloogia (organisatsiooni füüsiline kehtestamine)
 Välised arhiivid (informatsiooni dokumentatsioon).Välised arhiivid (informatsiooni dokumentatsioon).

11. ““Footnotes to organizationalFootnotes to organizational
change”. March, James G.change”. March, James G.
 Organisatsioonid muutuvad pidevalt, lihtsalt, vastutustundlikult, kuid neidOrganisatsioonid muutuvad pidevalt, lihtsalt, vastutustundlikult, kuid neid
muudatusi ei ole võimalik alati kontrollida. Organisatsioonid teevad harvamuudatusi ei ole võimalik alati kontrollida. Organisatsioonid teevad harva
seda, mida neile öeldakse.seda, mida neile öeldakse.
 Muudatused organisatsioonides sõltuvad erinevatest protsessidest.Muudatused organisatsioonides sõltuvad erinevatest protsessidest.
 Peaaegu kõik muudatused organisatsioonides on vastus demograafilistele,Peaaegu kõik muudatused organisatsioonides on vastus demograafilistele,
majanduslikele, sotsiaalsetele ja poliitilistele muudatustele.majanduslikele, sotsiaalsetele ja poliitilistele muudatustele.
 Vaatamata sellele, et organisatsiooni vastus keskkonna sündmustele onVaatamata sellele, et organisatsiooni vastus keskkonna sündmustele on
rutiinne ja selge võib tulemus aga olla ootamatu.rutiinne ja selge võib tulemus aga olla ootamatu.
 Muutuva keskkonnaga kohanemine sisaldab ratsionaalsuse ja arutuseMuutuva keskkonnaga kohanemine sisaldab ratsionaalsuse ja arutuse
vastastikust mõju.vastastikust mõju.

12. AAn organisational learning framework fromn organisational learning framework from
intuition to institutionintuition to institution
Mary M. CrossanMary M. Crossan,, Henry W. LaneHenry W. Lane,, Roderick E. WhiteRoderick E. White
Selle artikli autorid defineerivad organisatsioonilise õppimist kui "peamineSelle artikli autorid defineerivad organisatsioonilise õppimist kui "peamine
saavutusvahend organisatsiooni strateegilises uuendamises " .saavutusvahend organisatsiooni strateegilises uuendamises " .
Organisatsioonilise õppimiste teooria põhineb järgmistel eeldustelOrganisatsioonilise õppimiste teooria põhineb järgmistel eeldustel::
 TasakaalTasakaal õppimise ja töötamise vahelõppimise ja töötamise vahel
 Teooria on mitmetasandiline (üksikisik, rühm, organisatsioon)Teooria on mitmetasandiline (üksikisik, rühm, organisatsioon)
 Tasandid ühendavad psühholoogilised ja sotsiaalsed protsessidTasandid ühendavad psühholoogilised ja sotsiaalsed protsessid
 Õppimine mõjutab tegevust samamoodi kui tegevus mõjutab õppimist.Õppimine mõjutab tegevust samamoodi kui tegevus mõjutab õppimist.
Protsessid, mis seovad indiviide, rühmi ja organisatsioone:Protsessid, mis seovad indiviide, rühmi ja organisatsioone:
 IntuitsioonIntuitsioon
 TõlkimineTõlkimine
 IntegratsioonIntegratsioon
 InstitutsionaliseerimineInstitutsionaliseerimine
Esimene protsess esineb individuaalsel tasandil. Tõlkimine ja integratsioon grupi tasandilEsimene protsess esineb individuaalsel tasandil. Tõlkimine ja integratsioon grupi tasandil
ning integratsioon ja institutsionaliseerimine organisatsiooni tasandil.ning integratsioon ja institutsionaliseerimine organisatsiooni tasandil.

13. Adaptation as Information Restriction: The HotAdaptation as Information Restriction: The Hot
Stove EffectStove Effect
Jerker Denrell, James G. MarchJerker Denrell, James G. March
Individuaalsed ja sotsiaalsed süsteemid on sageli kirjeldatud kui riskikartlikud jaIndividuaalsed ja sotsiaalsed süsteemid on sageli kirjeldatud kui riskikartlikud ja
püsivad muutusteks.püsivad muutusteks.
Sellised tunnused naguSellised tunnused nagu
 riskikartlikkus,riskikartlikkus,
 ebakindluse vältimineebakindluse vältimine
 diskonteeriminediskonteerimine
 soovimatus muutasoovimatus muuta
on iseloomulikud nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks.on iseloomulikud nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks.
Artikkel uurib alternatiivseid tõlgendamisi nendele tunnustele. Näiteks kuidasArtikkel uurib alternatiivseid tõlgendamisi nendele tunnustele. Näiteks kuidas
õppimine, konkurentsivõimeline valik ja selleõppimine, konkurentsivõimeline valik ja selle taastekkiminetaastekkimine pakuvadpakuvad
alternatiive, mis esialgu võivad tunduda hullemad kui nad tegelikult on.alternatiive, mis esialgu võivad tunduda hullemad kui nad tegelikult on.
Kuna kalduvus suurendada edu on nõrgenenud, toimub kohandamine.Kuna kalduvus suurendada edu on nõrgenenud, toimub kohandamine.
Nimelt kui kohandamine on aeglustunud, kasvab kalduvus tegeledaNimelt kui kohandamine on aeglustunud, kasvab kalduvus tegeleda
riskantsete ja uute tegevustega. Need potentsiaalselt head alternatiivid onriskantsete ja uute tegevustega. Need potentsiaalselt head alternatiivid on
kulukad, aga see suurendab tõenäosust, et need püsivad nii pikema ajakulukad, aga see suurendab tõenäosust, et need püsivad nii pikema aja
jooksul kui ka lühema aja jooksul.jooksul kui ka lühema aja jooksul.

14. Teooria rakenduslikkusest jaTeooria rakenduslikkusest ja
kvaliteedistkvaliteedist
 Teooria võimaldab organisatsioonile ollaTeooria võimaldab organisatsioonile olla
konkurentsivõimeline muutuvaskonkurentsivõimeline muutuvas
keskkonnas.keskkonnas.
 Teooria nõrkuseks saab pidada seda, etTeooria nõrkuseks saab pidada seda, et
firma tegevused peavad muutuma koosfirma tegevused peavad muutuma koos
keskkonnaga.keskkonnaga.
 Rakendus:Rakendus:
 Avalikud-õiguslikud organisatsioonidAvalikud-õiguslikud organisatsioonid
 Ettevõtted, nii suuremad kui ka väiksemadEttevõtted, nii suuremad kui ka väiksemad
 ErakonnadErakonnad

15. JuhtumistJuhtumist

16. WendreWendre
 Euroopa üks suurimaid vooditekstiilideEuroopa üks suurimaid vooditekstiilide
tootja, kelle klientideks on juhtivadtootja, kelle klientideks on juhtivad
kodutekstiili- ja mööblikaupluste ketid ülekodutekstiili- ja mööblikaupluste ketid üle
maailma.maailma.
 Wendrel on Eestis kaks tootmisüksustWendrel on Eestis kaks tootmisüksust
asukohaga Pärnus ja Vändras, tehasasukohaga Pärnus ja Vändras, tehas
Poolas ning müügiesindus Saksamaal.Poolas ning müügiesindus Saksamaal.

17. WendreWendre
 VISIOONVISIOON
Läbi õppiva, paindliku ja innovaatiliseLäbi õppiva, paindliku ja innovaatilise
organisatsiooni olla EUROOPA parimorganisatsiooni olla EUROOPA parim
kodutekstiilide tootja.kodutekstiilide tootja.
 Selleks:Selleks:
 parendada pidevalt juhtimissüsteemi ja selle mõjuparendada pidevalt juhtimissüsteemi ja selle mõju
 suhetes partneritega väärtustama:suhetes partneritega väärtustama:
· arengupotentsiaali ja innovatiivsust;· arengupotentsiaali ja innovatiivsust;
 suhetes töötajatega tagama:suhetes töötajatega tagama:
· infovahetuse efektiivse toimimise· infovahetuse efektiivse toimimise
· tõhusa koolituse korralduse· tõhusa koolituse korralduse
· motiveeriva töökeskkonna· motiveeriva töökeskkonna

18. WendreWendre
 Olulisimaks väärtuseks on ettevõtteOlulisimaks väärtuseks on ettevõtte
töötajad, kelle oskustel, teadmistel ningtöötajad, kelle oskustel, teadmistel ning
arengul põhineb nende majandusedu.arengul põhineb nende majandusedu.
 Lähtudes koolitusplaanist korraldatakseLähtudes koolitusplaanist korraldatakse
töötajatele mitmeid koolitusi ja seminare.töötajatele mitmeid koolitusi ja seminare.
 Teretulnud on töötajate ettepanekud, misTeretulnud on töötajate ettepanekud, mis
aitavad tööprotsesse efektiivsemaltaitavad tööprotsesse efektiivsemalt
korraldada ning töökeskkondakorraldada ning töökeskkonda
meeldivamaks muuta.meeldivamaks muuta.

19. WendreWendre
 AS Wendre projekti "AS Wendre töötajateAS Wendre projekti "AS Wendre töötajate
koolitus, tootmisprotsessiga seotudkoolitus, tootmisprotsessiga seotud
tarkvara arendamine ning juurutamine,tarkvara arendamine ning juurutamine,
tootmise paremaks sisendikstootmise paremaks sisendiks
juhtimislaudade väljatöötaminejuhtimislaudade väljatöötamine
tarkvaraprogrammis" (perioodiltarkvaraprogrammis" (perioodil
04.02.2010-30.09.2010) elluviimist toetas04.02.2010-30.09.2010) elluviimist toetas
EAS teadmiste ja oskuste arendamiseEAS teadmiste ja oskuste arendamise
programm.programm.

20. Wendre tulemusedWendre tulemused
 Eksportöör 2010Eksportöör 2010 võitjaks osutusvõitjaks osutus Wendre ASWendre AS,,
mis on suure eksportkäibega ettevõte, mismis on suure eksportkäibega ettevõte, mis
suutis erinevalt paljudest teistestsuutis erinevalt paljudest teistest
suureksportööridest oma eksporti 2009. aastalsuureksportööridest oma eksporti 2009. aastal
ka kasvatada, investeeris uutesseka kasvatada, investeeris uutesse
tehnoloogiatesse ning tõi turule uusi tooteid.tehnoloogiatesse ning tõi turule uusi tooteid.
 AS Wendre tunnistati maakonna parimaAS Wendre tunnistati maakonna parima
ettevõtte auhinna ehk Pärnumaa Karuettevõtte auhinna ehk Pärnumaa Karu
vääriliseks, samuti pälvis firma Pärnu linnavääriliseks, samuti pälvis firma Pärnu linna
ettevõtluse auhinna. Majanduslangusest tuliettevõtluse auhinna. Majanduslangusest tuli
firma läbi seda peaaegu märkamata, põhjuseksfirma läbi seda peaaegu märkamata, põhjuseks
see, et 90 protsenti toodangust eksporditakse.see, et 90 protsenti toodangust eksporditakse.

21. Wendre tulemusedWendre tulemused
 2010. aasta mais valis EBSi Nõukoda2010. aasta mais valis EBSi Nõukoda
Aasta Ärijuhiks 2009 Wendre nõukoguAasta Ärijuhiks 2009 Wendre nõukogu
esimehe Peter Hundi.esimehe Peter Hundi.
 Tema sõnul on ettevõtte tähtsaim ressurssTema sõnul on ettevõtte tähtsaim ressurss
inimene.inimene.

22. Aitäh!Aitäh!