2.  Evolutsiooni teooria on tuletud kõige tavalisemast
bioloogiast ning kasutab ettevõtete kirjeldamisel
Darwini evolutsiooni teooriat.
 Firmade püsimajäämist, tööstusharu arengut ja
ettevõtte siseseid sündmusi nagu strateegia
kujunemine, kirjeldatakse lähtuvalt järgmistest
printsiipidest:
 Muutused/variatsioonid (Variation)
 Selekteerimine (Selection)
 Säilitamine (Retaining)

3. MUUTUSED SELEKTEERIMINE SÄILITAMINE
VÕITLUS

4. Evolutsiooni
protsess
Definitsioon Näide
MUUDATUSED
(Variation)
Muudatused ettevõtte praegustes tegevustes
või muutus org. Vormides
Kavatsuslik: juhtub kui inimesed aktiivselt
üritavad probleemidele lahendusi leida.
Juhuslik/pime: juhtub iseseisvalt keskkonna
või selektsiooni tõttu
Organisatsiooni siseselt: probleemide
tuvastamine ning nende
lahendamine
Organisatsioonide vahel: kui
tööstusharusse sisenevad
võhiklikud uued ettevõtted.
Vead, Arusaamatused, üllatused ja
uudishimu. Nendest tekkinud
variatsioonid.
VALIK
(Selection)
Variatsioonide eraldamine
Väline valik: ettevõtte välised jõud, mis
mõjutavad selle tegevust ja kompetentsi
(nt. turg otsustab, kes ellu jääb, kes mitte)
Sisene valik: sisejõud, mis mõjutavad selle
tegevust ja otsuseid. Lisaks tehakse
ettevõtte siseseid katsetusi. (nt. nõukogu)
Turujõud, konkurents ja
kindlaksmääratud normatiivide
kasutamine.
Surve saavutamaks stabiilsuse,
homogeensuse ja paindlikkuse, et
toime tulla uue keskkonnaga.
SÄILITAMINE
(Retention)
Sobivaimad muudatused säilitatakse,
jäljendatakse või reproduktseeritakse

5.  SE rääkides on oluline rääkida ka organisatsiooni
ökoloogiast.Mõlemad uurivad miks ja kuidas on ettevõtted just
selliseks kujunenud. Kui SE vaatab pigem ettevõtte sisse, siis OÖ
vaatleb organisatsioone üldisemalt
 Olles inspireeritud küsimusest: „Miks organisatsioonide tüüpe nii
palju?“ üritavad org. ökoloogid seletada kuidas sotsiaalsed,
majanduslikud ja poliitilised aspektid mõjutavad
organisatsioonide suhtelist arvukust võttes ka arvesse nende
koosseisu muutust aja jooksul.

6. “Tugevaimad jäävad püsima” (survival of the fittest)
Üldjuhul põhinevad OÖ uuringud kolmel tähelepanekul:
1. Mitmekesisus tuleneb organisatsioonide arvust
2. Organisatsioonid ei suuda tihti õigeaegselt keskkonnast
tulenevaid muutuseid kavandada ja läbiviia
3. Organisatsioonide kooslus/populatsioon on suhteliselt
ebastabiilne- organisatsioonid tekivad ja kaovad järjepidevalt.
Muutuseid Organisatsioonide populatsioonis peegeldavad 4
protsessi
Variatsioonid, valikud, säilitamine ja konkurents.

7.  Artikli eesmärk oli hinnata kaasaegset organisatsiooni
ökoloogiat.
 Artikli esimeses osas vaadeldi organisatsioonide
asutamise ja põrumise määrasid, ning teises osas
organisatsioonilisi muutusi.
 Mõlemas osas oli rõhk kaasaegsetel probleemidel.Lisaks
toodi välja esilekerkivad suunad tuleviku tarvis.

8.  Ettevõtete asutamise ja põrumise ökoloogias esineb mitmeid
erinevusi traditsiooniliste vaatenurkadega, mis keskenduvad
individuaalsetele algatustele, oskustele ja võimetele.
 Traditsiooniline vaatenurk eeldab, et isiku taust või iseloom
viivad ta ettevõtte asutamiseni.
 Samuti peab Trad. Vaatenurk ettevõttete põrumise
põhjusteks juhtide väheseid kogemusi, ebakompetentsust ja
–rahastamist.
 Ökoloogiline vaatenurk seevastu iseloomustab ettevõttete
asutamist ja põrumist seoses väliskeskkonnaga, sotsiaalsete,
majanduslike ja poliitiliste põhjustega, mis tekitavad
variatsioone (variation).

9.  Laiemalt võttes keskendub ökoloogiline teooria asutamise ja
põrumise uurimisel kolmele protsessile:
› Demograafilised
› ökoloogilised
› Keskkondlikud
ORGANISATSIOONIDE MUUTUMINE: Strukturaalse inertsi
teooria
Strukturaalse inertsi teooria kujutab ettevõtteid kui suhteliselt
ükskõikseid üksuseid, mille jaoks kohandumine mitte ainult
ei ole raske ja harv, aga ka riskantne.
Strukturaalse inertsi teooria keskendub kahele küsimusele:
Kuivõrd muudetavad on ettevõtted ning kas muutused on
ettevõtte jaoks kasulikud.

10. Organisatsiooniline suremus – 6 viisi selle
käsitlemiseks
› Sobivuse teooria
› Uudsuse vastutus
› Sõltuvus tihedusest
› Ressursi eraldamine
› Suuruse vastutus
› Asutaja tingimuste efektid

11. Eduka organisatsiooni omadused:
 tippjuhid, kes panustavad sisemistele
autonoomsetele strateegilistele
protsessidele,
 eduka ümberorienteerumise eelduseks
sisemised katsetused.

12. Strateegiate areng:
 kuidas organisatsiooni strateegiad tekivad ning
kuidas need arenevad?
 Kuidas strateegia-loome protsessid aja jooksul
ilmet võtavad?
 Millised strateegia-loome protsessid juhivad
ellujäämisvõimalust suurendavate strateegiate
juurde?
Tekitatud muutus (induced) – algatus, mis on
organisatsiooni hetkestrateegia tegevusulatuses
ning mis on ehitatud olemaolevale
organisatsioonilisele õppimisele.
Isetekkiv muutus (autonomous) – algatus, mis kerkib
väljaspoolt tegevusulatust ning võimaldab
potentsiaalset uut organisatsioonilist kogemust.

13. Evolutsiooniline raamistik, ümbritsedes
sisemisi ning autonoomseid strateegilisi
protsesse, põhineb ümberorienteerumisel
strateegia-loomes ning strateegia-loomel
organisatsioonis.
Artikli lõppseisukoht:
Vastandlikud vaated – pimevalik või
ettenägelik ja laiahaardeline strateegia
planeerimine – on organisatsioonilise
kohandumise mõistmiseks liiga kitsad
näitajad.

14. Internal Corporate Venturing – ICV - protsesside,
meetodite, töövahendite loomise protsess, mille
peamised ülesanded on :
• potentsiaalsete uute äritegevuste võimaluste
identifitseerimine juba eksisteeriva ettevõtte
siseselt;
• äritegevuse planeerimine ja arendamine uute
ettevõtmiste tarvis;
• varajane kaubanduslik käivitus (tootmine).
• ICV strateegia põhiline eesmärk on suurendada
ettevõtte siseselt kaubanduslikku käivitust
(tootmist), võimendades organisatsiooni vara.

15. Edukad ICV strateegia saavutused
sõltuvad:
› tegevjuhtide autonoomsetest
ettevõtjalikest tegevustest;
› keskastme juhtide võimetes kujutada ette
nende tegevuste strateegilisi järeldusi
üldisemalt süsteemi osas;
› tippjuhtide võimest võimaldada
elujõulistel ettevõtlikel algatustel muuta
ettevõtte strateegiat.

16. Uurimus viidi läbi kõrgtehnoloogia
ettevõttes „GAMMA“ (nimi muudetud).
Uurimuse jooksul koguti infot GAMMA kuue
suure ICV projekti kohta.
Uuringu käigus eristati nelja erinevat ICV
strateegia faasi:
o Kontseptuaalne faas
o Riski-eelne faas
o Ettevõtluse faas
o Organisatsiooniline faas

17. Uurimuse tulemused:
 Ettevõtte „mootoriks“ peaks olema
tegevtasandil töötavad iseseisva
algatusvõimega inimesed.
 Iseseisvad algatused võivad suurfirmas silmitsi
seista suurte raskustega.
 Keskastme juhi roll suurfirma strateegia-loome
protsessis on ühendada tegevtasandil olev
edukas iseseisev strateegia ettevõtte üldise
kontseptuaalse strateegiaga.
 Ettevõtte juhi roll ICV protsessis tundub olevat
vaid tagasiulatuv strateegia täiustamine, mis
on valitud nii välis- kui sisekeskkonna poolt.

18. Evolutsioonilisest vaatenurgast on edukate
ettevõtete uurimine oluline kahel põhjusel:
1) Kuna edukad ettevõtted on
evolutsioonilises mõttes tugevaimad (fittest),
siis oleks kasulik teada neid põhjuseid, mis
panid sellele edule aluse. Võimalik, et neil
oli õnne, aga tõenäoliselt on nad teinud
midagi „õigesti“.
2) Kui organisatsiooni evolutsiooni teooria on
õige, siis edukad ettevõtted peaksid
näitama väga kõrget evolutsioonilise
käitumise taset.

19. Organisatsiooni evolutsiooni uurijad
kasutavad bioloogilise evolutsiooni
metafoori , et mõista ja hinnata kuidas
organisatsioonid muutuvad mitte ei
uuri kuidas organisatsioonid töötavad.

20. Täname tähelepanu eest!