2. RASS EHK INIMRASS
Suur geneetiliselt päranduvate eripäradega inimrühm.
Eristatud kolm kuni mõnikümmend.
Kõige sagedamini inimeste eri rassidesse liigitamise
aluseks: naha värvus; pea kuju; keel, kultuur ja
eeldatav geograafiline päritolu.
Etniline antropoloogia – teadusharu, mis uurib rasse.
3. RASSITEOORIAD
Multiregionaalne ehk vana teooria – tänapäeva
inimese eri rassid kujunesid inimese eellasliigist
Homo erectus neis maailmajagudes, kuhu ta rändas.
Toetajaid tänini.
4. Out of Africa teooria – rassid on tekkinud hiljem liigi
Homo sapiens raames Aafrikas. Inimesed seega
pärineksid ühest suhtelisest hilisest ja konkreetsest
rühmast.
5. 1952. aastal ilmunud UNESCO raamat “What is
race” – pani üldiselt aluse seisukohale, et sünnilt on
kõik rassid võrdsed.
6. RASSIDE ERISTAMISE TUNNUSED
Esimese järgu tunnused: naha ja karvade värvus,
juuste kuju, habeme kasv, nina ja huulte kuju.
Teise järgu tunnused: kasv, pea ja näo kuju, keha
mõõtmed.
Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi,
jaotudes alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule,
juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile.
7. RASSID
Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud 5 rassist, kes
elasid eri piirkondades 10 000 – 40 000 aastat tagasi
(hilis-pleistotseenis):
Kaukasoidid – Lääne-Aasia
Australoidid – Austraalia, Jaava, Kalimantan
Mongoloidid – Aasia
Kapoidid – Aafrika
Kongoidid – Lõuna-Aafrika
Viimase jääaja jooksul läksid need rühmad liikvele ja
segunesid.
8. KOLM PÕHIRASSI
Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal 3 põhirassi:
Valge ehk europiidne rass
Kollane ehk mongoliidne rass
Must ehk negriidne rass
Mongoliidide osas on geneetikud kõige enam
selgusele jõudnud, pakkudes selle rassi
moodustumise algusajaks ligikaudu 120 000 – 60 000
aastat tagasi.
10. NEGRIIDID
Tüüpiliseks esindajaks neegrirass.
Iseloomulik: tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik
pea ja lai nina, paksud huuled, enamasti suur kasv.
Maailma pikimad inimesed kuuluvad sellesse rassi,
asustades kogu Aafrikat lõuna pool Saharat.
11.
12. PÄRISNEEGRID
Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga
palav kliima.
Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on aga
väga palju pigmenti, mis neid päikese eest kaitseb.
Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest.
Pärisneegritest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-
Aafrika ning bantu rahvad.
14. EUROPIIDID
Tunnused üsna varieeruvad.
Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad
huuled.
Silmade ja juuste värvus varieerub heledast
tumedani, juuksed on sirged või lokkis.
Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad.
16. PÕHJAPOOLSETE ALADE EUROPIIDID
Põhjapoolsetel aladel elavad europiidid: heledate
juuste, heledamate silmade ja heledama nahaga.
17. PÄRINEMINE
Nad pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-
Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam kui ekvaatori
ääres.
Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu,
seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning
silmad.
19. MONGOLIIDID
On esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega.
Sellesse rassi kuuluvatel inimestel on kollakas või
punakas nahk.
Üldiselt iseloomulik: väike kasv, kollakas või punakas
nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged
juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene
habemekasv.
20.
21. PÄRISMONGULITE ALGKODU
Pärismongulite algkodu on Aasias, kus võib väga
külm olla.
Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht,
mis kaitseb neid külma eest.
Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu,
lumekiirguse ja ränkade tuulte eest.
22.
23. MONGOLIIDSESSE RASSI KUULUJAD JA NENDE JÄRELTULIJAD
Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika
indiaanlased.
Nende järeltulijad on jaapanlased, hiinlased ja Kesk-
Aasia rahvad.
25. SEGARASSID
Palju esineb ka segarasse, kes on kujunenud rasside
piirialadel.
Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ja leidub
palju üleminekuvorme.
Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas
tavatseb palju ringi rännata ning paljud ei ela terve elu
ühes kohas.
Seetõttu on maailmas näiteks väga palju tumedajuukselisi
europiide (algselt olid heledajuukselised) ja väheke
mongoliidsete näojoontega mingi muu rassi esindajaid.
26. NN. “SEGAVERELISTE” NIMETUSI
Mulatid – neegri ja valge segaverelised järglased
Mestiitsid – valge ja indiaanlase segaverelised
järglased
Sambod – neegri ja indiaanlase segaverelised
järglased
Kvarteroonid – valge ja mulati segaverelised
järglased
31. EESTLASED
Eestlased kuuluvad europiidide hulka.
Eestlastele on iseloomulik: roosakas kuni
kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad,
blondid või heledamad juuksed.
Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste
hulka.
32. EESTLASTE KAKS RASSITÜÜPI
Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel 2
rassitüüpi:
sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp
jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp.
Läänebalti tüüp peamiselt Lääne-Eestis, Muhul ja
Saaremaal.
Idabalti tüüp Ida-Eestis.
Selline rassiline kahesus ulatub paleontoloogia andmeil
kaugesse minevikku.
33. LÄÄNEBALTI TÜÜP
See on atlandi-balti rassi tüüp.
Iseloomulik: heledad juuksed ja silmad, suur kasv,
pikapealisus ja kõrge nägu.
Lätis on läänebalti tüübi ala suurem kui Eestis,
hõlmates Läti kesk- ja lääneosa ning Eesti lääneosa.
37. IDABALTI TÜÜP
See on valgemere-balti rassi tüüp.
Iseloomulik: keskmine või keskmisest pikem kasv,
lühipealisus, suhteliselt lai ja madal nägu ning lühike,
sageli nõgusa seljaga nina.
Paiguti esineb väga nõrku mongoliidsuse tunnuseid.
Sellesse tüüpi kuulub suurem osa komisid, karjalasi ja
vepslasi.
Idabalti tüüpi leidub ka Soome ja Läti idaosas.
