1. Inimese evolutsioon
Liina Nõmm
9.C
GAG

2. Inimese evolutsioon
 Inimese evolutsioon on
rangelt võttes küll
perekonna Homo
evolutsioon, kuid seda
uuriv paleoantropoloogia
tegeleb ka inimlaste
sugukonna teiste
väljasurnud
inimesesarnaste liikide
uurimisega. Vastavalt
sellele mõistetakse ka
inimese evolutsiooni
laiemalt.

3.  Perekonna Homo otsesteks eellasteks
peetakse perekonda Australopithecus.
 Kõik teised liigid perekonnast Homo
peale inimese (Homo sapiens;
tarkinimene) on välja surnud.
 Tõendeid inimese evolutsiooni kohta
on saadud ka elavate ja väljasurnud
loomaliikide uurimisest.

4. Evolutsiooni algus
 Arheoloogilised
tõendid inimeste
eelaste kohta on 4
miljonit aastat
vanad.
 Fossiilid näitavad,
et inimeste
sünnikohaks oli
Aafrika, täpsemalt
Põhja –Tansaania.
 Inimesed arenesid
troopiliste alade
imetajatest.

5.  Inimeste lähimad sugulased,
šimpansid ja gorillad, pärinevad
samuti Aafrikast.
 Arvatakse, et šimpanside ja inimeste
ühine esivanem on pärit Aafrikast 5
miljoni aasta tagant.
 Sel ajal algas Aafrika nendes
piirkondades metsade taandumine ja
osa ahve pidi siirduma puudelt
maapinnale.
 Siis eristusidki ahvilaadsed loomad

7. Inimahvid
Inimahvid jagunevad
kahte sugukonda:
 Gibonlased
koosnevad 4-st
perekonnast ja 13-st
giboni liigist, kaasa
arvatud laar ja
siamang. Need on
tuntud kui "väikesed
inimahvid".
 Inimlased on
orangutanid, gorillad,
šimpansid ja
inimesed. Neid
tuntakse kui "suured
inimahvid".

8.  Inimestel on inimahvidega sarnane
kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning
haigused, kuna suur protsent nende
geenidest ja kromosoomidest ning samuti
valkudest on sarnased.
 Erinevalt inimestest liiguvad aga inimahvid
peamiselt neljal jalal ning nende vähem
arenenud aju võimaldab vaid konkreetset
mõtlemist, kasutada suhtlemiseks
häälitsusi ja zeste ning kätega vaid
haarata ja toetada keha liikumisel.

9.  Nii füüsilise kui
vaimse töö võime
inimahvidel
puudub. Inimlaste
liikumisviis
võimaldas
savannis kiiremini
edasi kulgeda ja
kasutada käsi
erinevateks
tegevusteks

10. Inimeste eellased
 Esmased inimeste eellased elasid 4-4.5
miljonit aastat tagasi.
 Nad kõndisid kahel jalal, olid osavad ronijad
ja suhtlesid omavahel algelise keele abil -
häälitsuste, zestide ja miimikaga.
 Arvatakse, et nende olendite elu sõltus
täielikult loodusest.
 Selliseid eelasi nimetatakse lõunaahvideks
ehk australopiteekideks, kuid nad surid1.5
miljonit aastat tagasi välja.
 Luude ehituse järgi oletatakse, et lõunaahvid
kõndisid püsti, kuid võisid ronida ka puudel.

12. Osav inimene
 2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema
ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu
ja elasid Aafrika rohumaadel.
 Nende ajukolju oli suurem ja hambad
väiksemad.
 Olid umbes 120-140 cm pikad.
 Nad valmistasid ja kasutasid algelisi kivist ja
puust tööriistu.
 Nad ei tundnud tuld ega osanud kõnelda.
 Karjadena elades toitusid nad peamiselt
viljade, juurikate jm. korjamisest ning
väikeloomade küttimisest.

14. Püstine inimene
 2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise
inimese esindajad Aafrikast välja Vana Maailma
troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli.
 Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende
aju oli juba märksa suurem.
 Kasutasid kivist ja puust tööriistu, küttisid elevante
ja valmistasid tulel toitu ning oskasid kõnelda.
 Elasid karjadena koobastes ja oskasid teha
loomanahkadest rõivaid.
 Matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid.
 Surid välja umbes 300 000 aastat tagasi.

16. Neandertallane
 Polnud otsene inimese eellane, vaid
kõrvalharu.
 Elasid 200 000 – 30 000 aastat tagasi.
 Kasutasid tuld ja tööriistu.
 Tugeva kehaehitusega, musklis ja
lühikesekasvuline.
 Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes
õlavarreluu ja reieluuga.
 Elasid koobastes ja matsid oma surnuid.
 Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi

18. Tänapäeva inimene
 Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas
umbes 150 000 aastat tagasi.
 Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis
Indiasse.
 Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati
Euraasia ning algas inimeste
populatsiooni kiire kasv, ning 30 000
aastat tagasi jõuti Ameerikasse.
 Algas kultuuri teke ning kujunesid
inimrassid.

19.  Tänapäeva inimesele on iseloomulik
püstine kõnd, käte kasutamine,
tööriistade valmistamine ja
kasutamine, artikuleeritud kõne ning
arenenud mõistus.
 Teistest hominiididest ehk inimlastest
erineb inimene lünkadeta
hambaridade, vähese karvkatte,
arenenud lõuatsi ja paljude teiste
tunnuste poolest.

21. Kasutatud kirjandus
 Pildid:
 http://www.google.com
 Tekst:
 http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-
evol/inimese%20evol3.htm
 http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioo
n
 http://www.koolielu.edu.ee/bio/inimese.evol.p
pt
 http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene_%28pere
kond%29
 http://et.wikipedia.org/wiki/Hominoidea

22. Tänan vaatamast!