Eesti teise maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL OMARIIKLUSE KAOTUS 1939. esitas Moskva nõudmise sõlmida Eestiga vastastikuse abistamise leping ja luua Eesti Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks Eesti valitsus alistus ning allkirjastas 28.septembril 1939 baasidelepingu. Juunis 1940 hakkas Venemaa nõudma Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ning uut koondiste lubamist. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil, Läti ja Eesti 17.juunil 1940. Siis korraldasid moskvalased töörahva revolutsiooni ja seadsid rahvavalitsuse etteotsa Johannes Vares-Barbaruse. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis augusti algul võeti 6.augustil 1940 NSV Liidu koosseisu. NÕUKOGUDE OKUPATSIOONIREŽIIM Eestis kehtistati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued riigiorganid, kelle ülesandeks oli Moska korralduste täitmine. Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtidest nong 1941.aasta 14.juunil leidis aset massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist ligi 10 000 inimest välja. Naised, lapsed ja vanurid läksid Siberi, täisealised mehed vangilaagritesse. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile ning riigistati(natsionaliseeriti) kõik eraettevõtted. Taludele määrati maksimaalne suuruse piirang (30ha) ja elatustase langes rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusel. Tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. 1941.AASTA 22.juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda, Punaarmee loovutas Lõuna-Eesti kergelt, kuid Kesk-Eestis sakslaste liikumine takerdus. 1941.aasta suvel leidis aset Suvesõda, kus osalesid saklaste vastu metsavennad. Metsavendade võitlus toimus Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all. SAKSA OKUPATSIOONIREŽIIM Eestis tehti kindralkomissariaat, mida valitses tsiviilvalitsus(sakslased). Eesti Omavalitsus moodustati, et viia ellu sakslaste korraldusi, selle etteotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Saksa okupatsiooni ajal hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti tööstus- ja põllumajandustoodang läks Saksa armee varustamiseks, elanikkondades seati sisse toidukaardid, et kaupa ausamalt jagada. 1944.AASTA 1944.aasta jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti. Septembri lõpuks suutsid Vene väed Eesti alad täielikult (va Saaremaal November) enda kätte saada septembri lõpuks. Inimesed Eestis lahkusid massiliselt kodudest,(umbes 80 000 inimest) kartes Nõukogude okupatsiooni taastamist(suur põgenemine). KATSE TAASTADA ISESEISVUST Eestlastele ei meeldinud saksa okupatsioonivõimude poliitika ja hakkasid moodustuma põrandaalused grupid nende vastu. 1944.aasta kevadel alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi iseseisvumise taastamiseks. 18.septembril 1944 nimetati ametisse Eesti vabariigi uus valitsus, mille juhiks sai Otto Tief. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, koostas oma tegevuskava, korraldas Riigi Teataja trükkimise ning püüdis organiseerida pealinna kaitset. Enamik valitsuse liikmeid langes nõukogud repressiivorganite kätte, vähesed läände jõudnud kujundasid hiljem Eesti eksiilvalitsuse. SÕJAKAHJUD Narva linn hävis täielikult, mitmed teised suured linnad(Tallinn, Tartu,..) said suuri purustusi, enamus sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toiminud, tööstuse tootmisvõimsus langes, kahanesid külvipind ja kariloomade arv. Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra. Massirepressioonid – suure hulga inimeste tagakiusamine ja põhjuseta karistamine Massiküüditamine – suure hulga inimeste vägivaldne ümberasustamine Kindralkomissariaat – sakslaste võimuasutus Eestis Saksa okupatsiooni ajal(1941-1944) Suur põgenemine – umbes 80 000 inimese põgenemine Eestist Punaarmee sissetungi kartuses 1944.aasta sügisel Natsionaliseerima – riigistama Okupeerima – oma valdusse võtma EESTI MEHED TEISE MAAILMASÕJA RINNETEL PUNAARMEE Eestlasi sundmobiliseeriti, sest leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonide ülesanne oli võidelda metsavendade vastu. Nad mõrvasid tsiviilisikuid, purustasid tööstusettevõtteid, põletasid talusid ja tapsid kariloomi. Hävituspataljonides olid okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesed, vahel siiski täiendati tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Hävituspataljonide riismed evakueeriti Venemaale. 22.territoriialse laskurkorpus moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe basil, ning koosnes algselt Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Vene-Saksa sõja ajal teenis seal ligi 7000 eestlast. Sama aasta juulis viidi kogu korpus Venemaale, 2000 eestlast hukkus, 4000 läks sakslastele vandi nind ülejäänud käputäis viidi tagalasse. 20.juulil 1941 kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. Mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Osad eirasid korraldusi ning liitusid hoopis metsavendadega. Ligi 32 000 eestlast viidi Venemaale tööpataljonidesse. Tööpataljonid olid ehitusväeosad, kuhu koondusid ebausaldusväärsed mobiliseeritud. Mehi kasutati füüsiliselt rasketel töösel. Iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42.aasta talvel ülekurnatuse või haiguste tagajärjel. Moskva otsustas luua uued eesti rahvusväeosad, 1942.aasta sügiseks moodustati 8.eesti laskurkorpus, kuhu kuulus 27 000 meest. Lahingutes langes ligi pool korpuse koosseisust hukkunute ja haavatutena, ligi 2000 meest andis end sakslastele vangi. Märtsis 1945 osales uute sundmobilisatsioonidega täiendatud korpus lahingutes Kuramaal. SAKSA ARMEE Saksa vägede koosseisus tegid esimesi lahinguid kaasa metsavennad. Loodi idapataljone julgestusteenistuseks ning politseipataljone vahiteenistuseks ninf võitlusteks 1942.aastal hakati värbama inimesti Eesti SS-leegionisse. Kuna vabatahtlike värbamine ei toonud tulemusi, siis asendus see osalise sundmobilisatsiooniga. Sealsed madalamad juhtimisastmed olid eeslastest ohvitseride käes. 31.jaanuar 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirkaitserügementidesse, osa aga kasutati leegioni täiendamiseks. Enamik Saksa poolel olnud väeosasi hävis septembris 1944. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujäänud Eesti sõdureid Tšehhimaal Punaarmee kätte vangi. SOOME ARMEE Mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, suundusid Soome, Erna luuregruppi. Ulatuslik põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsiooniks. Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatigi 200.jalaväerügement. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Peale Soome kapituleerimist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitte kutsel tagasi kodumaale, et kaitsta Eestit. Kuigi soomepoisse oli vähe, näidati, et väikerahvaski võib kahe suurvõimu heitluses leida oma huvidele vastava kolmanda tee ning rääkida sel moel kaasa oma saatuse määramisel. Kapitulatsioon – allaandmine Mobilisatsioon – sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine ,[object Object]

Eesti teise maailmasõja ajal

Recommended

Recommended

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Similar to Eesti teise maailmasõja ajal

Similar to Eesti teise maailmasõja ajal (20)

More from Ann-Christine Allik

More from Ann-Christine Allik (7)

Eesti teise maailmasõja ajal