Ptk 12 ja 13 - konspekt

1. Talupoeg ja maaisand.
Küla ja talu
VII klassile
Ptk 12 ja 13

2. Maa kuulus valitsejale või maaisandale, kes
• läänistas ühe osa
• rentis teise osa maad talupoegadele
Maavaldused jagati mõisateks
(suurmajapidamine, kus osa maast oli sõltuvate
talupoegade kasutuses, kes kandsid maa eest
koormisi)
Maaisandat esindas valdustes foogt

3. Maaomanik
Õigused
• Kohtuvõim oma
talupoegade üle
• Õigus nõuda talupoegadelt
koormisi
Kohustused
• Tagada talupoegade
õigustest kinnipidamine
• Talupoegade vaheliste
tülide lahendamine
• Häda korral talupoegadele
kaitse ja abi pakkumine

4. Talupoegade koormised
• Teokohustus (jala- ja rakkepäevad,
voorikohustus)
• Naturaalandam
• Rahalised koormised

5. Pärisorjus
Kujunes Euroopas välja varakeskajal
Talupoegade isiklik sõltuvus oma isandast,
millele lisandus sunnismaisus ja isanda õigus
müüa talupoega maast lahus.
Sunnismaisus – keeld talupojale elukoha
vahetamiseks isanda loata

6. Talupoegade koormised
• Teokohustus (jala- ja rakkepäevad,
voorikohustus)
• Naturaalandam
• Rahalised koormised
• Kirikukümnis

7. Ruila ordumõisa alla kuulunud talu koormised aastal 1565
48 killingit vakuraha,
18 killingit vanaraha,
18 killingit meistriraha,
6 killingit lauavennaraha,
3 killingit marssaliraha,
36 killingit vakulauaraha,
u 6 killingit sulaseraha,
u 1 killing vasikaraha,
6 killingit puuraha.
12 vakka rukkeid,
12 vakka otri,
5 vakka kaeru,
1 vakk sõjaratsukaeru,
1 koorem heinu,
½ koormat õlgi,
3 kana,
4 muna,
2 lammast,
1 nael linast lõnga,
1 ehituspalk,
4 sülda ja 1 koorem puid,
1 tünder sütt.
Lisaks teotööna
12 künni-,
5 sõnnikuveo-,
12 heina-,
12 viljalõikuse- ja
5 korrateopäeva.

8. Mõis
Suurmaavaldus koosnes mõisatest, mida juhtis
mõisavalitseja.
Kõrgkeskajal muutus mõisnikule tasuvaks oma
maad välja rentida ning koguda selle eest andamit.
Talupoegade isiklikud vabadused ja õigused
suurenesid selle käigus.
Keskaja lõpul hakkasid mõisnikud kontrolli
tugevdama, nt:
• tarastamine Inglismaal
• Ida-Euroopas mõisapõldude laiendamine
viljahindade tõusu tõttu (-> pärisorjus)

11. Talupoegade vastupanu
Maaisanda võimu kasv -> rahulolematus
• teotööst ja andamite maksmisest keeldumine
• linna elama põgenemine
• relvastatud ülestõus
Ülestõusude eesmärk oli enamasti koormiste
leevendamine ja isiklike vabaduste suurendamine,
mitte ühiskonnakorralduse muutmine.

12. Talupoegade vastupanu
Tuntuimad ülestõusud:
• Jacquerie 1358 Prantsusmaal
• Wat Tyleri ülestõus 1381 Inglismaal
Eesmärk saavutati XV sajandil – pärisorjus
kaotati
Suur talurahvasõda Saksamaal 1525 suruti
maha

16. Mis on küla?
Küla oli talude kogum, millel oli ühine saras (s.t.
külakogukonna ühine maavaldus, mis koosnes
põllu-, heina ja karjamaast, metsast ja
kalastuskohtadest).
Küla suurus ca 6-60 talu, leidub ka hajatalusid.
Külakogukonna eesotsas külavanem.
Olulisi asju otsustati taluperemeeste
koosolekul.

21. Mis on talu?
Talu koosnes majapidamishoonetest, elamust,
köögiviljaaiast, põldudest, ...
Ühes talus elas ja töötas tavaliselt üks (suur)pere
+ sulased.
Talu suurust arvestati haritava maa järgi, sellest
sõltusid kohustused maaisanda ees.

22. Talupoegade kihistumine
• Vabad talupojad (andamitest ja
teokohustusest vabastatud) – vähe
• Sõltuvad talupojad (harisid isandale kuuluvat
maad, kandsid selle eest koormisi) – enamik
• Pärisorised talupojad (puudub maaomand ja
isiklik vabadus, sunnismaised)
• Orjad (Eestis träälid) (sõjavangid või võlaorjad)
– vähe

25. Talupoegade töö
Aastaaegade ja põllutööde rütmis
Saagikus madal (keskmiselt 1
seeme -> 4 seemet)
Vajaminev püütakse ise valmistada,
osta võimalikult vähe (soola ja
rauda)

27. Keskaegne talu