1. Dekristianiseerimine ja sellele järgnenud kultused Kerli, Sirlys, Marii-Heleen, Arvi

2. Dekristianiseerimine Dekristianiseerimine on ristiusu väljajuurimine katolikust ja luterlikust kirikust. Seda viisid läbi Konvendi ateistlikult meelestatud komissarid.

3. Algus Kõigepealt püüti luua ülemaalist moraali kultust: 1) anti korraldus maha võtta ja hävitada religioossed sümbolid. 2) keelatud oli vaimulikee osalemine matustel. 3) vaimulikud said käsu abielluda, lapsendada laps või lapsi võtta oma ülalpidamisele ja hooldusele mõni eakas inimene.

4. Mõistuse kultus Seoses kirikute sulgemisega kaasnenud rahva rahulolematusest hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida hakkasid nimetama Mõistuse kultuseks. Kultuse avatseremooia toimus novembris 1793 Pariisi Jumalaema kirikus. Templisse suundus rongkäik, seal kanti Mõistuse- ja Vabaduse jumalannat. Uut kultust hakati juurutama ka paljudes teistes kirikutes. Kujude asemel paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad, põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid. Uue kultuse teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule ja kuulati muusikat.

5. Uut kultust hakati juurutama ka paljudes teistes kirikutes. Kujude asemel paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad, põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid. Uue kultuse teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule ja kuulati muusikat. Novembris 1793 võttis Pariisi Kommuuni(linna omavalitsuse) Peanõukogu vastu otsuse kõigi teiste uskude kirikute ja templite sulgemise kohta Pariisis.

6. Kõrgema Olevuse kultus Õige pea hakkas kainematele poliitikutele selgeks saama, et sunniviisiline dekristianiseerimine on poliitiliselt kahjulik ja ohtlik. Kõneldes Jakobiinide Klubis, astus nende tähtsamaid liidreid Maximilien Robespierre välja dekristianiseerimise ja ateismi vastu, väites seejuures, et ateism on aristokraatlik. Kõne lõpetas ta Voltaire´i sõnadega: “ Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda”.

7. Detsembris 1793 võttis Konvent vastu dekreedi usukultuste vabaduse kohta. 1794. aasta kevadel otsustasid robespjeristid anda prantsuse rahvale siiski uue relogiooni. Selleks pidi kujunema Kõrgema Olevuse kultus, mis koosneks ühelt poolt puhastatud kristlusest, teiselt poolt aga andumusest vabariigile ja voorusele

8. Robespierre pidas Konvendis kõne, kultuse põhjendamiseks, milles ründas ateismi väitega, et ateist ei vaimustu ka isamaast. Tema ettepanekul võttis Konvent vastu dekreedi, mille esimene punkt ütles: “ Prantsuse rahvas tunnistab Kõrgemat Olevust ja hinge surematust. “

9. Uue kultuse pühad Pühadeks kuulutati revolutsiooni olulisemad tähtpäevad: 14. juuli 1789 (Bastille´vallutamine), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21. jaanuar 1793 (kuninga hukkamine) ja 31. mai 1793 (jakobiinide võimuletulek)

10. Kõrgema Olevuse kultus Pierre-Antoine de Machy maal Kõrgema Olevuse kultuse pidustus 8. juuni 1794

11. Lõpp Uue kultuse loomist tõlgendati mitmeti. Osa katoliiklasi arvas, et see on vaheastmks tagasipöördumisel kristluse juurde, teised võtsid seda kui kiriku pilamist. Vaatamata hiilgavale algusele uus kultus rahva seas siiski ei juurdunud.