2. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS! Toimus 1789-1799 . Revolutsiooni tekkimise peamine põhjus oli III seisuse Rahulolematus. Kukutati kuningavõim ning Feodaalkord. Asutav Kogu e. Rahvuskogu.
3. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON PÕHJUSED: Riigi suured võlad. Kehv viljasaak, mille põhjustajaks peeti J. Turgot’i . Kolme seisuse erimeelsused. Ameerika revolutsiooni mõjud. Monarhide pillav eluviis. Valgustuse mõjud.
4. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Reformikatsed, mis ei saavutanud edu. Revolutsiooni algus: Asutav kogu. Kuningas vallandas Neckeri (rahandusminister) Kodanikud moodustasid Rahvuskaarti. Bastille’ kindlusvangla vallutamine. Lõpetati kuninga absolutism. “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon.” Kuningas üritas põgeneda. Kuninga hukkamine 21. jaanuar 1793. Vabariigi väljakuulutamine.
5. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON JAKOBIINIDE KLUBI Lõhenes 1792. aastal. Parempoolsed olid žirondiinid ja vasakpoolsed olid montanjaarid.
6. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOONKIRIK PRANTSUSE REVOLUTSIOONI AJAL Vaimulikud jagati mustadeks ja valgeteks. Vanakorra lõpuaastatel oli Prantsusmaal ~20 000 munka ja 40 000 nunna. Enne revolutsiooni oli 18 peapiiskoppi, 121 piiskoppi, 2900 prelaati ja kanoonikut, 6000-7000 muud ametnikku.
7. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON KIRIK JA REVOLUTSIOON 17. juunil 1789. a kuulutasid III seisuse esindajad end Rahvuskoguks. Sellega ühinesid vaimulikud ja aadlikud. 9. juulil sai Rahvuskogust Asutav Kogu. Vana kord oli jätnud riigi võlgadesse ja riiki ähvardas pankrot. Kiriku varandused võõrandati ja nendest said rahvuslikud varandused. Võõrandatud kirikumaid kasutati kattevarana, mida kasutati võlakattena.
8. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOONKIRIK JA KONTRREVOLUTSIOON Kirik kaotas ühiskondlikud funktsioonid. Tunnistati ainult kodanlikku abielu Suleti enamik kloostreid Vähendati vaimulike arvu Vaimulikele määrati kindel palk Vaimulikud pidid andma vande uuele korrale, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise.
9. SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Vannet mitteandnud vaimulikud vallandati ja nad hakkasid ise oma kabeleid pidama ning jutlustusi andma. Vande andnud vaimulikud suhtusid lojaalselt revolutsiooni ja ümberkorraldustesse. 1793. a Vendèes toimunud mässus sai kannatada ka kirik ja need vaimulikud kes olid senini edukad olnud. Vaimulik pool muutus vähetähtsamaks.
