1. Aimar, Helina, Matis, Ken Kultuuriväärtuste hävitamine ja kaitse

2. Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789.

3. Bastille' vallutamine 14. juulil 1789, selle kindlusvangla maatasa tegemine ning järgnenud massiliikumine suunas lihtinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit minevikust Bastille' vangla vallutamine 14. juulil 1789.

4. Notre-Dame Notre-Dame kirik sai samuti kannatada Suure Prantsuse revolutisooni vandaalitsemiste käigus. Oktoobris 1793 viskas fanaatik Scellier koos kahe abilisega katedraali ülakorruse galeriilt alla 78 suurt ja 12 väiksemat kuju. Hiljem kasutati purunenud kujude tükke tänavasillutise parandamiseks. Samasugune hävitustöö tabas ka paljusid provintsilinnu.

5. Haua rüüste St. Denise katedraalis, kus asusid paljude kuningate, kuningannade, kuninglike printside ja printsesside säilmed purustati sadu sarkofaage ja loobiti säilmed laiali. Purustamist alustati kõige populaarsema kuninga, Henry IV sarkofaagist. Laastamisest alles jäänud säilmed korjati hiljem muuseumidesse. Kuningas Henry IV St. Denise katedraal

7. Mõned aadlilossidesse maha jäänud lõuendid läksid müügile

8. 1793. aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum “Louvre’is”, kuhu koguti osa rüüstamata jäänud maale.

9. Revolutsiooni suureks saavutuseks oli jaanuaris 1794 Konvendis vastu võetud dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta.

10. Dokumentide säilitamiseks pandi 1793. aastal alus Rahvuslikule Arhiivile.Kaitse

11. Hävitati usulise teemaga raamatuid, lisaks usulise sisuga teostele määrati hävitamisele ka juriidilised (pettuse tõttu), ajaloolised (valede tõttu), filosoofilised (unenäolisuse tõttu) ja veel mõnda teadust käsitlevad väljaanded. Hävitati aadlilossides olnud maale, kuna need maalid puudutasid usuteemat. Teised kultuuriväärtused

12. Põletati ligi pooled selleaegsed raamatud (u. 5 miljon)