RABATAIMED 6 KLASS Eve Popp
Rabades sõltuvad taimede kasvutingimused turbast ja turbasammaldest. Eestis kasvab 37 erinevat liiki turbasamblaid. Kõik rabade taimed peavad üha kõrgemale kasvavate turbasammaldega võistlema(aastane juurdekasv 1-2sm).
Turbasamblad
Turbasambla lehe ehitus Turbasammaldel pole juuri. Taim kasvab tipust. Iga turbasambla elusa raku kõrval on surnud rakk. Surnud rakkudes on taime veevarud.Taim suudab eluks vajaliku vee imeda ka niiskest õhust. Kuiv sammal on 20 korda kergem kui märg.
Villpead  Rohttaimi on rabades vähe. Iseloomulikeks liikideks on villpead. Õisikututid meenutavad villatupse.
Huulheinad
Eestis kasvavad pikalehine ja ümarlehine huulhein. Nad püüavad lisatoiduks väikesi putukaid. Nende lehed on kaetud näärmekarvadega, mille külge jäävad kinni putukad.
Puhmad ehk kääbuspõõsad   kanarbik küüvits kukemari sookail
Puhmaste toitumine   Puhmastaimede juured teevad koostööd seentega. Seeneniidid ulatuvad taimejuurtest  sügavamale ja omastavad pinnasest toitaineid ning varustavad nendega ka taimi.
Rabataimedel on väikesed lehed Rabataimede lehed on väikesed ja nahkjad. Niisugustest lehtedest aurub vähem vett. Suvel põua ajal on rabapind kõrbekuiv. Kevadel on turbapind alles külmunud ja taimed ei omasta sealt vett.
Jõhvikad   Jõhvikad on puhmad. Nime on nad saanud niitja jõhvilaadse varre järgi. Marjad sisaldavad ohtralt C-vitamiini.
Rabamurakas ja mesimurakas
Rabamännid  Rabaservas kasvab rohkesti madalaid rabamände. Raba keskel neid ei kasava. Kidurat kasvu põhjustab toitainete vaegus, niiske ja  happeline pinnas.

Rabataimi

  • 1.
  • 2.
    Rabades sõltuvad taimedekasvutingimused turbast ja turbasammaldest. Eestis kasvab 37 erinevat liiki turbasamblaid. Kõik rabade taimed peavad üha kõrgemale kasvavate turbasammaldega võistlema(aastane juurdekasv 1-2sm).
  • 3.
  • 4.
    Turbasambla lehe ehitusTurbasammaldel pole juuri. Taim kasvab tipust. Iga turbasambla elusa raku kõrval on surnud rakk. Surnud rakkudes on taime veevarud.Taim suudab eluks vajaliku vee imeda ka niiskest õhust. Kuiv sammal on 20 korda kergem kui märg.
  • 5.
    Villpead Rohttaimion rabades vähe. Iseloomulikeks liikideks on villpead. Õisikututid meenutavad villatupse.
  • 6.
  • 7.
    Eestis kasvavad pikalehineja ümarlehine huulhein. Nad püüavad lisatoiduks väikesi putukaid. Nende lehed on kaetud näärmekarvadega, mille külge jäävad kinni putukad.
  • 8.
    Puhmad ehk kääbuspõõsad kanarbik küüvits kukemari sookail
  • 9.
    Puhmaste toitumine Puhmastaimede juured teevad koostööd seentega. Seeneniidid ulatuvad taimejuurtest sügavamale ja omastavad pinnasest toitaineid ning varustavad nendega ka taimi.
  • 10.
    Rabataimedel on väikesedlehed Rabataimede lehed on väikesed ja nahkjad. Niisugustest lehtedest aurub vähem vett. Suvel põua ajal on rabapind kõrbekuiv. Kevadel on turbapind alles külmunud ja taimed ei omasta sealt vett.
  • 11.
    Jõhvikad Jõhvikad on puhmad. Nime on nad saanud niitja jõhvilaadse varre järgi. Marjad sisaldavad ohtralt C-vitamiini.
  • 12.
  • 13.
    Rabamännid Rabaservaskasvab rohkesti madalaid rabamände. Raba keskel neid ei kasava. Kidurat kasvu põhjustab toitainete vaegus, niiske ja happeline pinnas.