SlideShare a Scribd company logo
Botswana
ja
Antark-ka


‐
kas
näidised
Ees-le?

Botswana
–
teeman,de
ja
loodusturismi
maa


Pindala
–
581
730

ruutkilomeetrit
.

Elanike
–
1,5

miljonit.

Majanduse

tugevaim
külg
–

teeman-d
(
80%
                               OKAVANGO

DELTA

eksporditulust
).

Turiste
–
1
milj./a.

30
%
riigist
kaetud

kaitsealadega.

Elukooslused
Aafrika

kohta
suht.

liigivaesed.

Linde
150
liiki.

Imetajaid
150
liiki.

Taimi

3000

liiki.

Kalahari,
Okavango

populaarseimad


loodusturismi

piirkonnad

Kesk
‐
Kalahari
kaitseala.
Pindala
52
800
ruutkilomeetrit.

      Rikkumatu
taimes-k
ja
loomas-k
suurel
alal.

Okavango
delta.
Kaitse
all
55
000
ruutkilomeetrit.
Hulga
kaitsealasid.

Ainulaadne
märgala
maailmas,
kus
jõe
delta
suubub
kõrbe
pinnasesse.

Okavango
elus-k
mitmekesine.
Suurimetajatest
jõehobu,
kaelkirjak,
elevant

                                 jne.


Haruldasi
linde,
kahepaikseid
jne.
Fotol
Hyperolius
marmotatus
‐
võrakonn

Liikumine
Okawangol
ühepuu
lootsikutes

Ööbimine
saartel.
Liikumine
ja
ööbimine
vaid
väga
piiratud
aladel.
Suurem

  osa
märgalast
inimesele
ligipääsmatu,
asustamiskõlbmatu
(
malaaria,

                  koduloomade
parasiithaigused
jne.).



Kalahari
kaitseala
enamjaolt
poolkõrb.
Leidub
oaase.
Suurimetajatest

olemas
kõik

klassikalised
savanniloomad

Väga
häs,
välja
arendatud
kämpide
võrgus,k.
Broneerimine,
heakord.

Kämpid
tarastamata

Giidid
relvastamata

Giidid
suurepärased
elus-ku
tundjad.
Järgivad
piinliku
täpsusega
looduse

           säästmise
nõudeid.
Põhjus
–
konkurents.
Fotol:
Soli

Loodusturism
Botswanas
riiklikult
läbimõeldud.
Toetub
kindlatele
põhimõtetele.



Tugev
turismifirmade
konkurents
tagab

kehtestatud
põhimõtetest

ja
kõrgest

tasemest
kinnipidamise
.

Riikliku
loodusturismi
strateegia
5
põhimõtet:

1.  Vähendada
nii
palju
kui
võimalik
nega-ivseid
sotsiaalseid,
kultuurilisi
ja

     keskkonnamõjusid.

2.  Haarata
kaasa
võimalikult

palju
kohalikke
inimesi
ja

tõsta
neile
loodusturismist


saadavate
hüvede

hulka.

3.  Taotleda

võimalikult
suure
osa
loodusturismist
saadavate
tulude

     ümbersuunamist
looduse
kaitsesse.

4.  Harida
nii
külastajaid
kui
ka
kohalike
elanike

loodus‐
ja
kultuuriväärtuste
tähtsuse


     osas.

5.

Vahendada
turis-dele

võimalikult
väärtuslike
loodusekogemusi.


Antark,s
–
maailma
puutumatuim
manner

Kolme
laadi
elukooslused.
Antark-se
manner
on
maailma
eluvaeseim

manner.

 Mõnisada
liiki
samblike,
mõnikümmend
liiki
samblaid.
Soontaimede
liike
2.
Putukaliike
1.
Linnuliike
10.

                                     Imetajaliigid
puuduvad.

Antark,ka
saartel
elus,k
rikkalikum.

Lisaks
sadadele
sambliku‐
ja
samblaliikidele

mõnikümmend
soontaime
liiki.
Pesitsevaid
linnuliike
mõnikümmend.

17
imetajaliiki

               (
nende
hulgas
kolooniaid
moodustavad
hülged

)

Äärmiselt
rikas
mere
elukooslus.
Ohtralt
taim‐
ja
loomhõljumit.
Rohkes-
toitu

paljudele
mereloomadele.
Maailma
rikkamaid

piirkondi
kalade,
hüljeste
ja
vaalade

                                  poolest.


Turism
Antark,kas
kiires,
kasvamas.

Algas
1960‐ndatel
aastatel,
2009.
aastal
oli

45
000
inimest.
Võrreldes
teiste
mandritega
on
arv
väga
väike.
Kuid

Antark-ka
hapra

         looduse

jaoks
probleem.
Peamine
koormus
langeb
rannikualadele.

Reeglid
turis,dele
ranged.

1.
Maale
minnes
ja
maalt
tulles

kohustuslik
desinfintseerimine.

2.
Maale
ei
tohi
korraga
minna
rohkem
kui
100
inimest

3.
Maale
ei
tohi
jäba
ainsatki
eset
ega
vähimatki
prah-.
Ka
uriin
tuleb
kaasa
võba.

4.
Loomadele
ei
tohi
minna
lähemale
kui
5
m.

Tuleb
liikuda
aeglaselt
ja
vaikselt,
loomi

              häirimata.
Kui
loom
ise
lähemale
tuleb,
püsi
rahulikuna.

5.
Antark-kas
ei
tohi
ankrusse
jääda
kruiislaevad,
vaid
ainult
uurimislaevad.
Laevast
ei
tohi

ranniku
lähistel
mõnekümne
kilomeetri
ulatuses
lasta
vebe
mistahes
jäätmeid.

Prügi
ja
praht

    võetakse
viimseni
kaasa.

Orgaanilised
jäätmed
töödeldakse
laevas
täielikult

ja
lastakse

                                 avaookeani
rannikust
kaugel.

Kuhu
turism
Antark,kas
välja
jõuab
?

Nüüdseks
on
sisse
seatud
rohkes-
tõsiseid

piiranguid.

2009.
aastal
kirjutasid
28

maailma
riiki
alla
kokkuleppele
turismi
piiramise

kohta
Antark-kas.

Huvireisimist
selles
piirkonnas
pärsivad
ka
ebamugavad
loodusolud:
pikk
talveperiood,

sagedased
võimsad
tormid

Lõuna
–
Jäämerel.

Turis-laevu,
mis
jäistes
vetes


võimelised
liikuma,

on
piiratud
arvul.
Siiski
on
turismi
surve

Antark-ka
loodusele

kasvamas.


Elurikkus
ja

loodusturism

Botswanas,

Antark,kas
ja
Ees,s.


VIIMNE

KÜSIMUS


1
)
selleks,
et
hoida

puutumatuna,
on
vaja
hoolida;


2)
selleks
et
hoolida,
on
vaja

tunda;


3)
selleks,
et
tunda,
on
vaja

kokku
puutuda.


KUIDAS

PUUTUDA

KOKKU

ILMA

PUUTUMATA

?


More Related Content

Similar to Turism Botswanas ja Antarktikas - Hendrik Relve

Eesti loodusturismi ressursid
Eesti loodusturismi ressursidEesti loodusturismi ressursid
Eesti loodusturismi ressursid
Aivar Ruukel
 
Loodus Linnas
Loodus LinnasLoodus Linnas
Loodus Linnas
Georg Aher
 
Inimtegevus loodusvööndis
Inimtegevus  loodusvööndisInimtegevus  loodusvööndis
Inimtegevus loodusvööndis
Kairi Jaaksaar
 
Võrtsjärve ökosüsteem
Võrtsjärve ökosüsteemVõrtsjärve ökosüsteem
Võrtsjärve ökosüsteemKatiK
 
Looduskaitse
LooduskaitseLooduskaitse
Looduskaitse
Andrus Metsma
 
Loomade evolutsioon
Loomade evolutsioonLoomade evolutsioon
Loomade evolutsioonKink Kaari
 
TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008Pille Riin
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgi
xsvea
 

Similar to Turism Botswanas ja Antarktikas - Hendrik Relve (14)

Eesti loodusturismi ressursid
Eesti loodusturismi ressursidEesti loodusturismi ressursid
Eesti loodusturismi ressursid
 
Soo Elustik
Soo ElustikSoo Elustik
Soo Elustik
 
Loodus Linnas
Loodus LinnasLoodus Linnas
Loodus Linnas
 
Inimtegevus loodusvööndis
Inimtegevus  loodusvööndisInimtegevus  loodusvööndis
Inimtegevus loodusvööndis
 
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Võrtsjärve ökosüsteem
Võrtsjärve ökosüsteemVõrtsjärve ökosüsteem
Võrtsjärve ökosüsteem
 
Looduskaitse
LooduskaitseLooduskaitse
Looduskaitse
 
Loomade evolutsioon
Loomade evolutsioonLoomade evolutsioon
Loomade evolutsioon
 
Liikide kaitse
Liikide kaitseLiikide kaitse
Liikide kaitse
 
TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008TPS loeng 12.02.2008
TPS loeng 12.02.2008
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgi
 
Läänemere ökosüsteem
Läänemere ökosüsteemLäänemere ökosüsteem
Läänemere ökosüsteem
 
6kl Meri
6kl Meri6kl Meri
6kl Meri
 
6kl Meri
6kl Meri6kl Meri
6kl Meri
 

More from Aivar Ruukel

Soomaa haabja ehitamise ja kasutamise pärand 2 aastat UNESCOs
Soomaa haabja ehitamise ja kasutamise pärand  2 aastat UNESCOsSoomaa haabja ehitamise ja kasutamise pärand  2 aastat UNESCOs
Soomaa haabja ehitamise ja kasutamise pärand 2 aastat UNESCOs
Aivar Ruukel
 
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
Aivar Ruukel
 
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikusSoomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Aivar Ruukel
 
Dug-out boats masterclass
Dug-out boats masterclassDug-out boats masterclass
Dug-out boats masterclass
Aivar Ruukel
 
Community involvement and research on haabjas heritage.pdf
Community involvement and research on haabjas heritage.pdfCommunity involvement and research on haabjas heritage.pdf
Community involvement and research on haabjas heritage.pdf
Aivar Ruukel
 
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdfSoomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Aivar Ruukel
 
Development of water-based Ecotourism
Development of water-based EcotourismDevelopment of water-based Ecotourism
Development of water-based Ecotourism
Aivar Ruukel
 
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Aivar Ruukel
 
Soomaa viis aastaaega
Soomaa viis aastaaegaSoomaa viis aastaaega
Soomaa viis aastaaega
Aivar Ruukel
 
Hõimurahvaste ühepuupaadid
Hõimurahvaste ühepuupaadidHõimurahvaste ühepuupaadid
Hõimurahvaste ühepuupaadid
Aivar Ruukel
 
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage listEstonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Aivar Ruukel
 
Üleujutused haabjapärandi säilitajana
Üleujutused haabjapärandi säilitajanaÜleujutused haabjapärandi säilitajana
Üleujutused haabjapärandi säilitajana
Aivar Ruukel
 
Haabjas - Tradition and Stories
Haabjas - Tradition and StoriesHaabjas - Tradition and Stories
Haabjas - Tradition and Stories
Aivar Ruukel
 
Case Study: Soomaa Tourism Region
Case Study: Soomaa Tourism RegionCase Study: Soomaa Tourism Region
Case Study: Soomaa Tourism Region
Aivar Ruukel
 
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customersHow to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
Aivar Ruukel
 
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikusSoomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Aivar Ruukel
 
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi kestliku turismi uuring...
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi  kestliku turismi uuring...Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi  kestliku turismi uuring...
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi kestliku turismi uuring...
Aivar Ruukel
 
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Aivar Ruukel
 
Ecotourism in Europe 2022
Ecotourism in Europe 2022Ecotourism in Europe 2022
Ecotourism in Europe 2022
Aivar Ruukel
 
Sustenaablus turismis
Sustenaablus turismisSustenaablus turismis
Sustenaablus turismis
Aivar Ruukel
 

More from Aivar Ruukel (20)

Soomaa haabja ehitamise ja kasutamise pärand 2 aastat UNESCOs
Soomaa haabja ehitamise ja kasutamise pärand  2 aastat UNESCOsSoomaa haabja ehitamise ja kasutamise pärand  2 aastat UNESCOs
Soomaa haabja ehitamise ja kasutamise pärand 2 aastat UNESCOs
 
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
30 aastat loodusturismi Eestis. Tagasivaade algusesse.pdf
 
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikusSoomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
Soomaa haabjakultuur UNESCO turismivõrgustikus
 
Dug-out boats masterclass
Dug-out boats masterclassDug-out boats masterclass
Dug-out boats masterclass
 
Community involvement and research on haabjas heritage.pdf
Community involvement and research on haabjas heritage.pdfCommunity involvement and research on haabjas heritage.pdf
Community involvement and research on haabjas heritage.pdf
 
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdfSoomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
Soomeugrilaste ruhed ja haabjad.pdf
 
Development of water-based Ecotourism
Development of water-based EcotourismDevelopment of water-based Ecotourism
Development of water-based Ecotourism
 
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...
 
Soomaa viis aastaaega
Soomaa viis aastaaegaSoomaa viis aastaaega
Soomaa viis aastaaega
 
Hõimurahvaste ühepuupaadid
Hõimurahvaste ühepuupaadidHõimurahvaste ühepuupaadid
Hõimurahvaste ühepuupaadid
 
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage listEstonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
 
Üleujutused haabjapärandi säilitajana
Üleujutused haabjapärandi säilitajanaÜleujutused haabjapärandi säilitajana
Üleujutused haabjapärandi säilitajana
 
Haabjas - Tradition and Stories
Haabjas - Tradition and StoriesHaabjas - Tradition and Stories
Haabjas - Tradition and Stories
 
Case Study: Soomaa Tourism Region
Case Study: Soomaa Tourism RegionCase Study: Soomaa Tourism Region
Case Study: Soomaa Tourism Region
 
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customersHow to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
How to interpret Rural Lifestyle to foreign customers
 
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikusSoomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikus
 
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi kestliku turismi uuring...
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi  kestliku turismi uuring...Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi  kestliku turismi uuring...
Pärnu linna, Pärnumaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargi kestliku turismi uuring...
 
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?
 
Ecotourism in Europe 2022
Ecotourism in Europe 2022Ecotourism in Europe 2022
Ecotourism in Europe 2022
 
Sustenaablus turismis
Sustenaablus turismisSustenaablus turismis
Sustenaablus turismis
 

Turism Botswanas ja Antarktikas - Hendrik Relve