Avatud Ruum teemal "Mida peab loodusgiid teadma?" Maaülikooli loodusturismi eriala poolt korraldatud seminaril "Elurikkus ja loodusturism" 19. märtsil 2010
This presentation won the "Change in Action" 2010 Case Competition conducted by the IE Business School for the April 2011 intake.
Information for internal use only.
Проведение пилотного эксперимента по тестированию «Правил сортиментации и оце...ENPI FLEG
Проведение пилотного эксперимента по тестированию «Правил сортиментации и оценки качества древесины в круглом виде» на базе государственного предприятия лесного хозяйства и частного деревообрабатывающего предприятия
This presentation won the "Change in Action" 2010 Case Competition conducted by the IE Business School for the April 2011 intake.
Information for internal use only.
Проведение пилотного эксперимента по тестированию «Правил сортиментации и оце...ENPI FLEG
Проведение пилотного эксперимента по тестированию «Правил сортиментации и оценки качества древесины в круглом виде» на базе государственного предприятия лесного хозяйства и частного деревообрабатывающего предприятия
„Turismiettevõtjate koolitus Via Hanseatica arenguvööndis“
2. moodul
“Loodusturismi võimalused VHB vööndis”
20. ja 24. nov. 2006 Tartus
Läbiviija: OÜ Lectus Koolitus ja Konsultatsioonid
Lektor: Aivar Ruukel
Assistent: Peep Tobreluts
Community involvement and research on haabjas heritage.pdfAivar Ruukel
Presentation by Aivar Ruukel "Community involvement and research on haabjas heritage" at the Nordic and Baltic network on Intangible Cultural Heritage meeting at
Diversity of Music Heritage -symposium (live streamed) of Kansanmusiikki-instituutti - Finnish Folk Music Institute in Kaustinen, Suomi.
ERMi hõimuklubis on külas Aivar Ruukel Soomaalt
Esmaspäev, 20. märts 2023
Eesti Rahva Muuseumi hõimuklubi sarja järgmine üritus pealkirjaga „Hõimurahvaste ruhed ja haabjad“ toimub kolmapäeval, 22. märtsil.
Külas on haabjameister Aivar Ruukel Soomaalt, kes on oma südameasjaks võtnud ühepuulootsiku valmistamise traditsiooni hoidmise Eestis. Sealjuures on ta põhjalikult uurinud ka teiste soome-ugri rahvaste ühepuupaate. Hõimuklubis tutvustab Aivar ruhede ja haabjate pärandit hõimlaste juures ning toob välja, mille poolest need veesõidukid eri rahvaste juures erinevad või sarnanevad.
Kohtumine toimub 22. märtsil kell 17.30 ERMi Aliise Moora auditooriumis. Osavõtt üritusest on tasuta.
Rozwój Ekoturystyki opartej na zasobach wodnychn - Development of water-based Ecotourism - case of Soomaa, Estonia.
Presentation at Smart Specialization conference 20th January 2023, Hotel Przystań, Olsztyn, Warmian-Masurian Voivodeship, Poland.
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...Aivar Ruukel
"Expanded dugout canoes from Estonia’s Soomaa region", presentation by Aivar Ruukel, boatbuilder and nature-culture guide in Soomaa national park, Estonia. At Vikingeskibsmuseets forskningsforum, Mandag den 9. Januar 2023, kl. 13-14.
„Turismiettevõtjate koolitus Via Hanseatica arenguvööndis“
2. moodul
“Loodusturismi võimalused VHB vööndis”
20. ja 24. nov. 2006 Tartus
Läbiviija: OÜ Lectus Koolitus ja Konsultatsioonid
Lektor: Aivar Ruukel
Assistent: Peep Tobreluts
Community involvement and research on haabjas heritage.pdfAivar Ruukel
Presentation by Aivar Ruukel "Community involvement and research on haabjas heritage" at the Nordic and Baltic network on Intangible Cultural Heritage meeting at
Diversity of Music Heritage -symposium (live streamed) of Kansanmusiikki-instituutti - Finnish Folk Music Institute in Kaustinen, Suomi.
ERMi hõimuklubis on külas Aivar Ruukel Soomaalt
Esmaspäev, 20. märts 2023
Eesti Rahva Muuseumi hõimuklubi sarja järgmine üritus pealkirjaga „Hõimurahvaste ruhed ja haabjad“ toimub kolmapäeval, 22. märtsil.
Külas on haabjameister Aivar Ruukel Soomaalt, kes on oma südameasjaks võtnud ühepuulootsiku valmistamise traditsiooni hoidmise Eestis. Sealjuures on ta põhjalikult uurinud ka teiste soome-ugri rahvaste ühepuupaate. Hõimuklubis tutvustab Aivar ruhede ja haabjate pärandit hõimlaste juures ning toob välja, mille poolest need veesõidukid eri rahvaste juures erinevad või sarnanevad.
Kohtumine toimub 22. märtsil kell 17.30 ERMi Aliise Moora auditooriumis. Osavõtt üritusest on tasuta.
Rozwój Ekoturystyki opartej na zasobach wodnychn - Development of water-based Ecotourism - case of Soomaa, Estonia.
Presentation at Smart Specialization conference 20th January 2023, Hotel Przystań, Olsztyn, Warmian-Masurian Voivodeship, Poland.
Vikingeskibsmuseets forskningsforum - Expanded dugout canoes from Estonia’s S...Aivar Ruukel
"Expanded dugout canoes from Estonia’s Soomaa region", presentation by Aivar Ruukel, boatbuilder and nature-culture guide in Soomaa national park, Estonia. At Vikingeskibsmuseets forskningsforum, Mandag den 9. Januar 2023, kl. 13-14.
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage listAivar Ruukel
Estonian Expanded Logboat in UNESCO’s Intangible Cultural Heritage list
Presentation by Aivar Ruukel at ICOMOS Estonia Conference “Coastal World Heritage and Heritage Communities” in Tallinn 24. August 2022
Üleujutused haabjapärandi säilitajana. Aivar Ruukeli ettekanne XXXI Põhjamaade hüdroloogia konverentsil Tallinnas, 15.08.2022.a. „Hüdroloogia ja veega seotud ökosüsteemid" EESTI PÄEV – 100 aastat hüdroloogilist seiret Eestis
Traditions and Stories around Estonian expanded logboat (haabjas)
"Stories that matter" - a seminar of the Nordic and Baltic network on Intangible Cultural Heritage
at Storytelling Festival in the Museum of Legends in Ljungby, Sweden.
Soomaa lootsikukultuur ja selle jätkusuutlikusAivar Ruukel
Koolitusseminar „Elav pärand ja jätkusuutlikkus" keskendus Pärnumaa vaimsele pärandile
6. aprillil 2022
Vaimne kultuuripärand kui elav pärand on oma olemuselt haaramatult mitmekesine ning
ajas muutuv. Milline koht on traditsioonilistel teadmistel ja oskustel meie igapäevaelus ja
tähendus kogukonna jaoks?
Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud?Aivar Ruukel
Ettekanne "Miks (ühepuu)lootsik ja miks UNESCO-staatus on väärtuslikud? " Eestimaa Looduse Fondi poolt 1.-2. veebruaril 2022. a. korraldatud looduskaitsele ja märgaladele pühendatud konverentsil.
Presentation about European Ecotourism Network (EEN) at the the Asia Pacific Ecotourism Summit (APES) 2022 IYE+20, the initiative of Asian Ecotourism Network (AEN), commemorating 20 years of the International Year of Ecotourism (IYE 2002)! This Summit was hosted online from 8th to 9th January 2022, organized by the AEN.
Ettekanne koolitusel "Roheliste teenuste arendamine ehk keskkonna ja kvaliteedi juhtimine maaturismi väikeettevõttes" Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis 03.november 2021
1. Seminar "Elurikkus ja loodusturism" Eesti Maaülikool
19. märts 2010
TEEMA: Mida peab loodusgiid teadma, loodusgiidi atesteerimine
Algataja: Katrin Jürgens
Osalejad: Reelika Raudkivi, Ott Hein, Andres Soop, Tiiu Leet, Liina Niinemägi, Tauno Kubri, Annereet
Paatsi, Aire Orula, Eve Veski, Aili Reiman, Ingrid Kuligina, Ants-Johannes Martin, Rein Kuresoo
Kokkuvõte
Arutlesime, kuid konkreetsete tulemusteni siiski ei jõudnud. Probleem on oluline, vajab lahendamist.
Loodusgiidi kutsestandard vajab väljatöötamist! Praegu täiesti reguleerimata. Piirkonniti on atesteerimisega
tegeletud, aga riiklik standard on olematu, tase ja nõudmised on erinevad, keegi ei vastuta.
Kõikidel loodusgiididel peab olema:
- baas-giiditeadmised, sh vahendamise oskus, grupi juhtimine, kliendiga suhtlemise oskus, piirkonna
vaatamisväärsuste tundmine jne. Kaitsealadel olevate looduskaitseliste piirangute teadmine on elementaarne
ettevalmistustöö!
- rohkem ja süvitsi teadmisi loodusest kui tavagiidil. Sh kohustuslikud üldteadmised + erialateadmised
Loodusgiidi atesteerimine peaks olema mitmetasandilised: 1) piirkonna ja 2) valdkonna põhiselt. Igaüks
valib huvi ja pädevuse piires ühe või mitu, nt üld-loodusgiid mingi kaitseala piires, linnugiid kogu Eestis...
üld linnud taimed geoloogia ...
kaitseala X
maakond X
mitu maakonda
Eesti X
Teatud kohtadesse võibki minna ainult (kohaliku) giidiga, nt Piusa koopad.
Samas on ühe-matkaraja-giidi atesteerimine ressursi raiskamine.
Loodusgiidi üldteadmised:
• liigid. Klienti huvitavad tohkem teatud liigirühmad - linnud, taimed. Kas seada piirmäär, nt 500
taimeliiki, 200 linnuliiki? Tekivad piirkondlikud erinevused, nt Otepääl ei ole vaja merelinde teada
• liigibioloogia ehk loomade lugu - ei piisa ainult äratundmisest, on vaja liik huvitavaks rääkida, kas
on kaitsealune, ohustatud, levik jne
• ökoloogia sh seosed liikide vahel
• looduskaitse
• eetika
• ...
Kas põhikooli bioloogia on piisav tase (nt "Targem kui 5b")?
Tekib küsimus - kus on latt? Kas teha erinevad tasandid? Sest nö tavainimeste ja koolilaste juhendamisel ei
ole vaja nii põhjalikke teadmisi kui erihuvidega klientidel nt Suurbritannia (linnu)turistid. Kui liigitundmise
latt liiga kõrgel, ei tee kõik giidid atesteerimist ära, eelkõige need, kes tegeleksid tavainimestega.
Seega - segadus mõistetes. Loodusgiidi mõiste on väga lai! Retkejuht peab ka loodust tundma.
Kes atesteerib?
• Kas tegijad ise kontrollivad ehk luua loodusgiidide ja retkejuhtide katusorganisatsioon/koostöökoda?
Kes selle koostöökoja kokku kutsuks?
• Keskkonnaamet, Maaülikool või veel keegi.