SlideShare a Scribd company logo
1 of 54
Inimkaaslejad putukad
2011
HKHK
Marje Loide
Allikad
• http://www.rentokileesti.ee/kahjuriteatmike-
koduleht
• http://wikilog.net/et/880448-kahjurite-mF5ju-
kontorite-tookeskkonnale.html
• http://www.toometikliinik.ee/index.php?id=127
• http://www.fumiteam.ee/index.php?page=129
• http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad
• http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.p
hp?id=137
Puidukahjurid
• Toonesepad
• Sikud
• Kärsakad
• Üraskid
TOONESEPP EHK PUIDUKOI
• Kõige levinumad putukatest puidukahjurid
on meil toonesepad.
Eestist on tooneseplasi
• leitud 28 liiki,
• levinuimad on mööbli-, suur-,
• põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp
Puidukoi
Toonesepp
• Toonesepad on tumepruuni, musta või
punakat värvi väikesed (pikkus 4–8 mm)
silindrilise kehaga mardikad.
Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi
paljunemine ja levik.
Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või
puidu karestatud pinnale keskmiselt 20–30 piimvalget
muna
• areng kestab tavaliselt 2–4, mõnikord kuni 6 aastat.
Kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on
puidust lahkunud.
Majasööjad
• Majasikk ja toonesepp, sinisikk ja raudsepp.
Kõik need ilusa kõlaga nimed kuuluvad
puitehitise põhivaenlastele – kahjuritele ja
nagu nimestki võib aimata, paistavad nad
silma erilise puidusöömise usinusega.
sinisikk
Mardikate areng
• Puitu kahjustavaid mardikaid on
kümneid erinevaid liike. Nagu kõik nad neli etappi:
muna, vastne,
nukk ja täiskasvanud isend.
• Munast areneb vastne ehk tõuk,
kes pugib aplalt puitu ja kosub kiiresti.
Kui tõuk on arenemise
• lõpetanud, ehitab ta enda ümber
kookoni ja jääb nukkuma.
Areng
• Nukkumise ajal toimunud muutuste tulemusena
väljub kookonist täiskasvanud mardikas,
kel pole tõuguga väliselt mingit sarnasust.
Oma küllaltki lühikese
• eluea (kokku vaid mõni nädal) jooksul on mardika
ülesandeks
• paarituda, leida järglastele sobiv
• elupaik ja jätta sinna munad
• algab uus ring.
Areng
• Puidus elav tõuk saab
“täiskasvanuks” alles viie aasta pärast.
Sõltuvalt liigist kestab
tõugustaadium 1...5, mõnedel
• koguni paarkümmend aastat.
• Kogu selle aja närib ta väsimatult
puitu ja võib palgi soodsates tingimustes ohtlikult
hõredaks muuta.
• Mardikas, erinevalt tõugust, toitu ei vaja.
Toonesepp
• Tooneseplastele on kõige meelepärasemad
sellised elutingimused, kus temperatuur püsib
22–23 °C juures, suhteline õhuniiskus on 70–
90% ja puidu niiskusesisaldus 18–20%.
• Kui suhteline õhuniiskus langeb alla 50%,
kaotavad putukad eluvõime.
• Toonesepa tõugud on uskumatult kärarikkad
ja juba paar eksemplari võivad luua kujutluspildi
tervest kolooniast.
Nimest
• Mitmed liigid tekitavad rütmilisele tiksumisele
sarnanevaid
• helisid, koputades peaga vastu käigu seina.
• Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist
puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva
• tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid
tooneseppadeks – vanarahvas arvas, et see
heli
• ennustab kellegi surma majas.
Elukoht
• Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud
niisketes paikades, mis on otsese päikese
eest kaitstud ega külmu talvel läbi.
• Tavalised asukad on nad vahelagedes,
keldrites, põrandaliistudes, toanurkades ja
aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga
mitte kunagi.
Toit
• Vastsed toituvad nii okas- (mänd,
kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask,
tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan, tamm)
puidust. Kui muud tingimused on sarnased,
• eelistavad toonesepad lehtpuitu.
• Nad võivad
kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri.
Hoidumine
• Mööbli-toonesepa kahjustustele peab
väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle
100 ºC) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui
• mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes
• Väga vana puit (250–300 aastat) ei ole
tooneseplastele samuti vastuvõetav.
Majasikk
• Siklased on võrdlemisi suured (pikkus
tavaliselt üle 20 mm) saleda ja sageli
karvadega kaetud kehaga mardikad.
• Neid tunneb ära tihtipeale mardika kehastki
pikemate
• tundlate järgi
Majasiku töö
Majasikk
• Siklaste vastsed on valkja või kollaka
lapiku kehaga.
• Nad närivad end puitu ega
välju sealt mitme aasta kestel.
• Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga
väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui
toonesepal
Majasikk
• Tema vastsed rikuvad
algul palkide väliskihti, kuhu näritakse piki
puidukiude käigud. Majasikk eelistab puidu
• maltsaosa ja eriti suviseid kasvuringe. Käigud
on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis.
• Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult
puutumata.
Putuka kahjustus
Majasikk
• Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida
• on juba kahjustanud seened. Vastsete
arenguks kulub vähemalt 2 aastat,
ebasobivates tingimustes aga isegi kuni 12
aastat.
• Täiskasvanud vastne on 30 mm pikkune ja
• 6,5 mm laiune.
• Mardikate lend toimub juulis-augustis.
• Ovaalse väljalennuava mõõdud
on 3 x 6 kuni 5 x 12 mm (foto 2)
Elupaik
• Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides
kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%.
See kahjur armastab kõrgemat
temperatuuri (25–28 ºC) ning levib seetõttu
ehitiste soojades osades, eelistades
• põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid.
Kui putukaid on palju, võib kahjustus
olla väga tõsine.
Köök ja kontor
• Jahuleedik
• jahumardikas
• Leivamardikas
• Terakärsakas
• Prussakas
• Tarakan
• Toasääsk
• Äädikakärbes
• Vaaraosipelgad
• Majasoomukas
• Toakilk
• Koid
• Kirbud
• Lutikad
• Nahanäkk
Prussakad
• Prussakad armastavad elada köögis ja mujal
elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad
nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad
prussakad inimeste toidujäätmeid. Prussakate
kodumaa on soojadel maadel, seetõttu ta meil
vabas looduses elada ei saa.
Prussakad
• Prussakad (Blatella germanica ja Blatta orientalis)
• kuni 30mm pikk
• ühtlaselt tumepruuni värvi või kollakaspruun ühe
triibuga
• paljunevad kiiresti
• öise eluviisiga
• kannavad edasi palju haigusi (sh. salmonelloos ja
gastroenteriit)
Prussakas
• 12 - 15mm pikad.
• Pruunid 2 tumeda
triibuga kehal.
• Tiivad on mõlemal sool
sama pikad kui keha või
kergelt vaheliti.
• Jookseb ja ronib
(kleepuvad padjakesed
jalgadel).
Köetavad hooned, sageli
köögid ja laevad.
Eelistab kõrgeid
temperatuure ja niiskust.
Omnivoorid.
Tarakan
• Inimkaaslejateks on ka prussakatest
suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad
eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei
sobi.
• Emased munevad 16 muna munakookonisse
(munakotti).
• Kooruvad kahe kuuga.
• Nümfid arenevad 5 - 9 kuuga täiskasvanuks.
Tarakan
• 25 - 30 mm pikk.
• Tumepruunist musta
värvuseni.
• Tiivad emastel välja
arenemata ja isastel
katavad alakeha kogu
pikkuses.
• Pigem jookseb kui
lendab.
Toasääsk
• toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres.
Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid
elamutes.
• Erinevalt vabas looduses elavatest sääskedest
suudavad tema vastsed areneda isegi lekkivate
kanalisatsioonitorude läheduses, valamute ja
vannide haisulukkude vees ja lillevaasides.
• Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades.
Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas.
Vaaraosipelgad
Vaaraosipelgad
• Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt
pimeduse varjus. Need väga väikesed
kollakaspruunid sipelgad on segatoidulised.
Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi
andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning
lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate
vastu abi ei ole. Vaaraosipelgad on tegelikult
rändsipelgad, kes vajadusel oma pesa
paremasse elupaika ümber tassivad.
Vaaraosipelgad (Monomorium pharaonis)
• 3mm pikad
• emasipelgad munevad aastas kuni 3500 muna
• ühes pesas on mitu emasipelgat
• sülemlemine toimub igal aastaajal; levivad ka
nii, et suurest kolooniast eralduvad väiksemad
kolooniad
Vaaraosipelgad
• võivad edasi kanda palju haigusi (sh.
salmonelloos ja gastroenteriit)
• eelistavad valgurikast toitu, nagu veri ja
saastunud sidemed
• töösipelgad liiguvad pesast kuni 70m
kaugusele
• elutsevad köetud hoonete õõnsustes
Majasoomukas
• Majasoomukad elavad elamu niiskemates
paikades ning tegutsevad samuti pimeduses.
• Käivad öösel kraanikausis joomas
• Oma soojal kodumaal elavad nad vabas
looduses kivide all.
Majasoomukas
• 12mm pikad.
Torpeedokujuline, 3
pika harjasega keha
lõpuosas.
• Tiivutu ja pikkade
tundlatega.
• Majasoomuka värvus -
hõbedane kuni kreem.
Täiskasvanud elavad 1-3
aastat.
Toakilk
• Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt
haruldaseks. Varasematel aegadel võis
talumajades sageli öösiti tema siristamist
kuulda.
• Soojalembese putukana elas ta seal
ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes
elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam
pole.
Toakilk
Jahumardikas
• Täiskasvanud - 20mm
pikad. Nad on läikivad,
tumepruunid või
mustad.
• Vastsed on
meekollased, neil on
sile, poleeritud, läikiv,
pikk, kõva ussisarnane
keha ning nad kasvavad
kuni 30 mm pikkuseks.
Leivamardikas
• Leivamardikas (Stegobium paniceum)
• täiskasvanud isendid 2-3 mm pikad
• lendavad üsna hästi
• uuristavad kõvasid pindu
• levivad kergesti kodudesse (inimesega)
• elutsevad köögis või toidu säilitamise kohtades
Leivamardikas
• Täiskasvanu - 2-3mm pikk. Küürus
tooraks. Keha katavad peened karvad.
Kattetiibadel on sälkudega ribad.
• Vastne - aktiivne arengu varastes
staadiumites. Kaevub kõvadesse
ainetesse. Nad on võimelised
detoksifitseerima teatud mürkaineid.
• Elutsükkel - 200 päeva 17 C juures, 70
päeva 28Cjuures. Täiskasvanud elavad
13 kuni 65 päeva.
Jahuleedik
• Täiskasvanu - 7-9mm
pikk, tiivaulatus 15-
20mm. Must siksakiline
muster üle tiibade, mis
on mustad.
• Vastsed - roosakad või
rohekat tooni, sõltuvalt
söödavast toidust. Must
pea. Elab siidises torus.
52 päeva temperatuuril 17°C, 42
päeva 30°C juures.
Viljakas siidikeerutaja.
Täiskasvanud elavad umbes 2
nädalat.
Harva ründab muid aineid peale
jahu.
Täiskasvanud puhkavad päeva
jooksul ja lendavad videvikus.
Terakärsakas
• Paari-kolme millimeetri
pikkused terakärsakad ja
• riisikärsakad on väga ohtlikud
laokahjurid. Meil suudavad nad
paljuneda vaid siseruumides,
kus nad toituvad jahust,
jahusaadustest ning
viljateradest.
Koid
• Lisaks kõige tuntumale kahjurile – riidekoile,
võib ühes tavalises majapidamises leiduda
veel kasukakoi, vildikoi, vaibakoi, harilik
nahanäkk, täpiline nahanäkk ja veel terve rida
väikseid vastikuid olevusi, kes oma
elutegevuse käigus tekstiile, lõngu, nahka,
puitu ja paberit õgivad.
Riidekoi
-8 mm pikk
- täiskasvanud isend kuni 5mm pikk, kuldset
värvi
- vastsed kreemikat värvi, kuni 10mm pikad
-võimalik on pikem eluiga (kuni 18 kuud)
vastsed kahjustavad vaipu, riideid, karusnahka
jne.
- neid võib esineda toidus
- levivad kergesti kodudesse (inimesega)
Nahanäkk
• Täiskasvanu 6-10mm pikk.
Must, valge ribaga üle
kattetiibade esiosa.
• Vastne - komeedikujuline.
Kiirestiliikuv. Pruuni värvi ja
karvane. Rändavad, et
nukkuda tahketes
materjalides.
Elutsükkel
• 2-3 kuud 18-25Cjuures
• toitub erinevatest
loomsetest toodetest,
sealhulgas juustust.
Kirbud
• Kassi- ja koerakirbud
• 2-3 mm pikad
• emane muneb mitusada muna
• hästi lapiku kehaga; hästiarenenud selgroog ja
jalad hüppamiseks
• täiskasvanud isendid eelistavad imeda verd
sellelt liigilt, kellele kirp on kohanenud, kuid
võivad inimesi hammustada
Kirbud
Äädikakärbes
Äädikakärbes
• 2-3mm pikad, kollakaspruunid või kirjud
• helepunased silmad
• lendamise ajal kõht ripub, lendavad aeglaselt
• iseloomulik on paigalhõljumine
• paljuneb käärivates jääkides,
• mustades äravooluavades
Lutikad
• Voodilutikad (Cimex lectularius)
• 5mm pikk
• ovaalse kujuga, kere tagaosa lame
• emane muneb kahe kuu jooksul 200-500
muna
• öise eluviisiga, kõige aktiivsem enne
päikesetõusu
Lutika välimus ja eluring
Levimine
• elutseb pragudes ja õõnsustes,
peatsilaudades, mahakooruva tapeedi vahel,
murenenud krohvi ja lülitite all, vaipade ja
liistude all
• leidub ka mujal kui magamistubades, näiteks
rongides, ülikoolide auditooriumites
Ettekujutatud hammustused
• allergiast,
• kiududest ja
• staatilisest elektrist
• põhjustatud nahaärritus

More Related Content

What's hot (20)

Inimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehedInimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehed
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
Muld
MuldMuld
Muld
 
Eluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatikaEluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatika
 
Lindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitseLindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitse
 
Elu areng Maal
Elu areng MaalElu areng Maal
Elu areng Maal
 
Soo määramine
Soo määramineSoo määramine
Soo määramine
 
Rakuõpetus i
Rakuõpetus iRakuõpetus i
Rakuõpetus i
 
Seenerakk
SeenerakkSeenerakk
Seenerakk
 
Toitained
ToitainedToitained
Toitained
 
Vabariigi valitsus
Vabariigi valitsusVabariigi valitsus
Vabariigi valitsus
 
Eesti järved
Eesti järvedEesti järved
Eesti järved
 
Teaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetodTeaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetod
 
6kl J6gi
6kl J6gi6kl J6gi
6kl J6gi
 
Järved
JärvedJärved
Järved
 
6kl mets
6kl mets6kl mets
6kl mets
 
Vesi meie ümber
Vesi meie ümberVesi meie ümber
Vesi meie ümber
 
Elukaar
ElukaarElukaar
Elukaar
 
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetusBakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
 
Realism kirjanduses
Realism kirjandusesRealism kirjanduses
Realism kirjanduses
 

Similar to Inimkaaslejad putukad

Similar to Inimkaaslejad putukad (9)

Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
 
Putukad 100930050908 Phpapp02
Putukad 100930050908 Phpapp02Putukad 100930050908 Phpapp02
Putukad 100930050908 Phpapp02
 
Tulikalised
TulikalisedTulikalised
Tulikalised
 
Kõrb
KõrbKõrb
Kõrb
 
Renee
ReneeRenee
Renee
 
Herilaste liigid
Herilaste liigidHerilaste liigid
Herilaste liigid
 
Kaheidulehelised
KaheidulehelisedKaheidulehelised
Kaheidulehelised
 
Kaheidulehelised
KaheidulehelisedKaheidulehelised
Kaheidulehelised
 
Putukad ja muud selgrootud
Putukad ja muud selgrootudPutukad ja muud selgrootud
Putukad ja muud selgrootud
 

More from Lihula Gümnaasium (20)

Aasta tegijad 2021 est
Aasta tegijad 2021 estAasta tegijad 2021 est
Aasta tegijad 2021 est
 
Lichens pollution 12_species_a3_ee
Lichens pollution 12_species_a3_eeLichens pollution 12_species_a3_ee
Lichens pollution 12_species_a3_ee
 
Rookatus matsalus
Rookatus matsalusRookatus matsalus
Rookatus matsalus
 
Madeira
MadeiraMadeira
Madeira
 
10kala7klass
10kala7klass10kala7klass
10kala7klass
 
Norra
NorraNorra
Norra
 
Seened, erilised organismid
Seened, erilised organismidSeened, erilised organismid
Seened, erilised organismid
 
Valik putukaid
Valik putukaid Valik putukaid
Valik putukaid
 
Tunne veelindu
Tunne veelindu Tunne veelindu
Tunne veelindu
 
Sipelgad majas ja aias
Sipelgad majas ja aiasSipelgad majas ja aias
Sipelgad majas ja aias
 
Kummalised puud (1)
Kummalised puud (1)Kummalised puud (1)
Kummalised puud (1)
 
Jaljed2013
Jaljed2013Jaljed2013
Jaljed2013
 
Konnade tundmine
Konnade tundmineKonnade tundmine
Konnade tundmine
 
Kaitsealused taimed
Kaitsealused taimedKaitsealused taimed
Kaitsealused taimed
 
Seente tundmine (1)
Seente tundmine (1)Seente tundmine (1)
Seente tundmine (1)
 
Kanalised
KanalisedKanalised
Kanalised
 
Hanelised
HanelisedHanelised
Hanelised
 
Kaitsealused liigid2
Kaitsealused liigid2Kaitsealused liigid2
Kaitsealused liigid2
 
Transrasvad
TransrasvadTransrasvad
Transrasvad
 
Tunne Eesti linde!
Tunne Eesti linde!Tunne Eesti linde!
Tunne Eesti linde!
 

Inimkaaslejad putukad

  • 2. Allikad • http://www.rentokileesti.ee/kahjuriteatmike- koduleht • http://wikilog.net/et/880448-kahjurite-mF5ju- kontorite-tookeskkonnale.html • http://www.toometikliinik.ee/index.php?id=127 • http://www.fumiteam.ee/index.php?page=129 • http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad • http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.p hp?id=137
  • 4. TOONESEPP EHK PUIDUKOI • Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi • leitud 28 liiki, • levinuimad on mööbli-, suur-, • põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp
  • 6. Toonesepp • Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 4–8 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne on tagada liigi paljunemine ja levik. Emased mardikad munevad lõhedesse, pragudesse või puidu karestatud pinnale keskmiselt 20–30 piimvalget muna • areng kestab tavaliselt 2–4, mõnikord kuni 6 aastat. Kahjustusi näeme alles pärast seda, kui mardikad on puidust lahkunud.
  • 7. Majasööjad • Majasikk ja toonesepp, sinisikk ja raudsepp. Kõik need ilusa kõlaga nimed kuuluvad puitehitise põhivaenlastele – kahjuritele ja nagu nimestki võib aimata, paistavad nad silma erilise puidusöömise usinusega. sinisikk
  • 8. Mardikate areng • Puitu kahjustavaid mardikaid on kümneid erinevaid liike. Nagu kõik nad neli etappi: muna, vastne, nukk ja täiskasvanud isend. • Munast areneb vastne ehk tõuk, kes pugib aplalt puitu ja kosub kiiresti. Kui tõuk on arenemise • lõpetanud, ehitab ta enda ümber kookoni ja jääb nukkuma.
  • 9. Areng • Nukkumise ajal toimunud muutuste tulemusena väljub kookonist täiskasvanud mardikas, kel pole tõuguga väliselt mingit sarnasust. Oma küllaltki lühikese • eluea (kokku vaid mõni nädal) jooksul on mardika ülesandeks • paarituda, leida järglastele sobiv • elupaik ja jätta sinna munad • algab uus ring.
  • 10. Areng • Puidus elav tõuk saab “täiskasvanuks” alles viie aasta pärast. Sõltuvalt liigist kestab tõugustaadium 1...5, mõnedel • koguni paarkümmend aastat. • Kogu selle aja närib ta väsimatult puitu ja võib palgi soodsates tingimustes ohtlikult hõredaks muuta. • Mardikas, erinevalt tõugust, toitu ei vaja.
  • 11. Toonesepp • Tooneseplastele on kõige meelepärasemad sellised elutingimused, kus temperatuur püsib 22–23 °C juures, suhteline õhuniiskus on 70– 90% ja puidu niiskusesisaldus 18–20%. • Kui suhteline õhuniiskus langeb alla 50%, kaotavad putukad eluvõime. • Toonesepa tõugud on uskumatult kärarikkad ja juba paar eksemplari võivad luua kujutluspildi tervest kolooniast.
  • 12. Nimest • Mitmed liigid tekitavad rütmilisele tiksumisele sarnanevaid • helisid, koputades peaga vastu käigu seina. • Need helid aitavad isastel ja emastel üksteist puidus üles leida. Õhtuvaikuses kostva • tiksuva heli järgi kutsutaksegi neid tooneseppadeks – vanarahvas arvas, et see heli • ennustab kellegi surma majas.
  • 13. Elukoht • Hoonetes elutsevad toonesepad varjatud niisketes paikades, mis on otsese päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. • Tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites, põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga mitte kunagi.
  • 14. Toit • Vastsed toituvad nii okas- (mänd, kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask, tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan, tamm) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, • eelistavad toonesepad lehtpuitu. • Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri.
  • 15. Hoidumine • Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ºC) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui • mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes • Väga vana puit (250–300 aastat) ei ole tooneseplastele samuti vastuvõetav.
  • 16. Majasikk • Siklased on võrdlemisi suured (pikkus tavaliselt üle 20 mm) saleda ja sageli karvadega kaetud kehaga mardikad. • Neid tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate • tundlate järgi
  • 18. Majasikk • Siklaste vastsed on valkja või kollaka lapiku kehaga. • Nad närivad end puitu ega välju sealt mitme aasta kestel. • Siklaste enam-vähem ovaalse kujuga väljalennuavad on tunduvalt suuremad kui toonesepal
  • 19. Majasikk • Tema vastsed rikuvad algul palkide väliskihti, kuhu näritakse piki puidukiude käigud. Majasikk eelistab puidu • maltsaosa ja eriti suviseid kasvuringe. Käigud on puidupuru ja ekskremente tihedalt täis. • Puidu pealmise kihi jätab kahjur harilikult puutumata.
  • 21. Majasikk • Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida • on juba kahjustanud seened. Vastsete arenguks kulub vähemalt 2 aastat, ebasobivates tingimustes aga isegi kuni 12 aastat.
  • 22. • Täiskasvanud vastne on 30 mm pikkune ja • 6,5 mm laiune. • Mardikate lend toimub juulis-augustis. • Ovaalse väljalennuava mõõdud on 3 x 6 kuni 5 x 12 mm (foto 2)
  • 23. Elupaik • Majasikk kahjustab ainult okaspuitu, valides kohti, kus puidu niiskusesisaldus on 10–20%. See kahjur armastab kõrgemat temperatuuri (25–28 ºC) ning levib seetõttu ehitiste soojades osades, eelistades • põrandaid, aknaraame, laetalasid ja sarikaid. Kui putukaid on palju, võib kahjustus olla väga tõsine.
  • 24. Köök ja kontor • Jahuleedik • jahumardikas • Leivamardikas • Terakärsakas • Prussakas • Tarakan • Toasääsk • Äädikakärbes • Vaaraosipelgad • Majasoomukas • Toakilk • Koid • Kirbud • Lutikad • Nahanäkk
  • 25. Prussakad • Prussakad armastavad elada köögis ja mujal elamu soojades niisketes paikades. Tegutsevad nad peamiselt pimedas. Toiduks tarvitavad prussakad inimeste toidujäätmeid. Prussakate kodumaa on soojadel maadel, seetõttu ta meil vabas looduses elada ei saa.
  • 26. Prussakad • Prussakad (Blatella germanica ja Blatta orientalis) • kuni 30mm pikk • ühtlaselt tumepruuni värvi või kollakaspruun ühe triibuga • paljunevad kiiresti • öise eluviisiga • kannavad edasi palju haigusi (sh. salmonelloos ja gastroenteriit)
  • 27. Prussakas • 12 - 15mm pikad. • Pruunid 2 tumeda triibuga kehal. • Tiivad on mõlemal sool sama pikad kui keha või kergelt vaheliti. • Jookseb ja ronib (kleepuvad padjakesed jalgadel). Köetavad hooned, sageli köögid ja laevad. Eelistab kõrgeid temperatuure ja niiskust. Omnivoorid.
  • 28. Tarakan • Inimkaaslejateks on ka prussakatest suuremad tarakanid, kuid nemad vajavad eluks nii sooje ruume, et meie elamud neile ei sobi. • Emased munevad 16 muna munakookonisse (munakotti). • Kooruvad kahe kuuga. • Nümfid arenevad 5 - 9 kuuga täiskasvanuks.
  • 29. Tarakan • 25 - 30 mm pikk. • Tumepruunist musta värvuseni. • Tiivad emastel välja arenemata ja isastel katavad alakeha kogu pikkuses. • Pigem jookseb kui lendab.
  • 30. Toasääsk • toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. • Erinevalt vabas looduses elavatest sääskedest suudavad tema vastsed areneda isegi lekkivate kanalisatsioonitorude läheduses, valamute ja vannide haisulukkude vees ja lillevaasides. • Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas.
  • 32. Vaaraosipelgad • Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Need väga väikesed kollakaspruunid sipelgad on segatoidulised. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Vaaraosipelgad on tegelikult rändsipelgad, kes vajadusel oma pesa paremasse elupaika ümber tassivad.
  • 33. Vaaraosipelgad (Monomorium pharaonis) • 3mm pikad • emasipelgad munevad aastas kuni 3500 muna • ühes pesas on mitu emasipelgat • sülemlemine toimub igal aastaajal; levivad ka nii, et suurest kolooniast eralduvad väiksemad kolooniad
  • 34. Vaaraosipelgad • võivad edasi kanda palju haigusi (sh. salmonelloos ja gastroenteriit) • eelistavad valgurikast toitu, nagu veri ja saastunud sidemed • töösipelgad liiguvad pesast kuni 70m kaugusele • elutsevad köetud hoonete õõnsustes
  • 35. Majasoomukas • Majasoomukad elavad elamu niiskemates paikades ning tegutsevad samuti pimeduses. • Käivad öösel kraanikausis joomas • Oma soojal kodumaal elavad nad vabas looduses kivide all.
  • 36. Majasoomukas • 12mm pikad. Torpeedokujuline, 3 pika harjasega keha lõpuosas. • Tiivutu ja pikkade tundlatega. • Majasoomuka värvus - hõbedane kuni kreem. Täiskasvanud elavad 1-3 aastat.
  • 37. Toakilk • Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. • Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole.
  • 39. Jahumardikas • Täiskasvanud - 20mm pikad. Nad on läikivad, tumepruunid või mustad. • Vastsed on meekollased, neil on sile, poleeritud, läikiv, pikk, kõva ussisarnane keha ning nad kasvavad kuni 30 mm pikkuseks.
  • 40. Leivamardikas • Leivamardikas (Stegobium paniceum) • täiskasvanud isendid 2-3 mm pikad • lendavad üsna hästi • uuristavad kõvasid pindu • levivad kergesti kodudesse (inimesega) • elutsevad köögis või toidu säilitamise kohtades
  • 41. Leivamardikas • Täiskasvanu - 2-3mm pikk. Küürus tooraks. Keha katavad peened karvad. Kattetiibadel on sälkudega ribad. • Vastne - aktiivne arengu varastes staadiumites. Kaevub kõvadesse ainetesse. Nad on võimelised detoksifitseerima teatud mürkaineid. • Elutsükkel - 200 päeva 17 C juures, 70 päeva 28Cjuures. Täiskasvanud elavad 13 kuni 65 päeva.
  • 42. Jahuleedik • Täiskasvanu - 7-9mm pikk, tiivaulatus 15- 20mm. Must siksakiline muster üle tiibade, mis on mustad. • Vastsed - roosakad või rohekat tooni, sõltuvalt söödavast toidust. Must pea. Elab siidises torus. 52 päeva temperatuuril 17°C, 42 päeva 30°C juures. Viljakas siidikeerutaja. Täiskasvanud elavad umbes 2 nädalat. Harva ründab muid aineid peale jahu. Täiskasvanud puhkavad päeva jooksul ja lendavad videvikus.
  • 43. Terakärsakas • Paari-kolme millimeetri pikkused terakärsakad ja • riisikärsakad on väga ohtlikud laokahjurid. Meil suudavad nad paljuneda vaid siseruumides, kus nad toituvad jahust, jahusaadustest ning viljateradest.
  • 44. Koid • Lisaks kõige tuntumale kahjurile – riidekoile, võib ühes tavalises majapidamises leiduda veel kasukakoi, vildikoi, vaibakoi, harilik nahanäkk, täpiline nahanäkk ja veel terve rida väikseid vastikuid olevusi, kes oma elutegevuse käigus tekstiile, lõngu, nahka, puitu ja paberit õgivad.
  • 45. Riidekoi -8 mm pikk - täiskasvanud isend kuni 5mm pikk, kuldset värvi - vastsed kreemikat värvi, kuni 10mm pikad -võimalik on pikem eluiga (kuni 18 kuud) vastsed kahjustavad vaipu, riideid, karusnahka jne. - neid võib esineda toidus - levivad kergesti kodudesse (inimesega)
  • 46. Nahanäkk • Täiskasvanu 6-10mm pikk. Must, valge ribaga üle kattetiibade esiosa. • Vastne - komeedikujuline. Kiirestiliikuv. Pruuni värvi ja karvane. Rändavad, et nukkuda tahketes materjalides. Elutsükkel • 2-3 kuud 18-25Cjuures • toitub erinevatest loomsetest toodetest, sealhulgas juustust.
  • 47. Kirbud • Kassi- ja koerakirbud • 2-3 mm pikad • emane muneb mitusada muna • hästi lapiku kehaga; hästiarenenud selgroog ja jalad hüppamiseks • täiskasvanud isendid eelistavad imeda verd sellelt liigilt, kellele kirp on kohanenud, kuid võivad inimesi hammustada
  • 50. Äädikakärbes • 2-3mm pikad, kollakaspruunid või kirjud • helepunased silmad • lendamise ajal kõht ripub, lendavad aeglaselt • iseloomulik on paigalhõljumine • paljuneb käärivates jääkides, • mustades äravooluavades
  • 51. Lutikad • Voodilutikad (Cimex lectularius) • 5mm pikk • ovaalse kujuga, kere tagaosa lame • emane muneb kahe kuu jooksul 200-500 muna • öise eluviisiga, kõige aktiivsem enne päikesetõusu
  • 53. Levimine • elutseb pragudes ja õõnsustes, peatsilaudades, mahakooruva tapeedi vahel, murenenud krohvi ja lülitite all, vaipade ja liistude all • leidub ka mujal kui magamistubades, näiteks rongides, ülikoolide auditooriumites
  • 54. Ettekujutatud hammustused • allergiast, • kiududest ja • staatilisest elektrist • põhjustatud nahaärritus