PRISMA

1. PRISMA

2. PRISMA
Prismaks nimetatakse hulktahukat, mille on kaks
paralleelset ja võrdset põhitahku ja mille külgtahud
lõikuvad mööda paralleelseid külgservi.

3. PRISMA PÕHJA- JA KÜLGPINDALA
Prisma põhja pindala 𝑺 𝒑 võrdub põhjaks oleva hulknurga
pindalaga.
Prisma külgpindala 𝑺 𝒌 võrdub külgtahkudeks olevate
ristkülikute pindalade summaga.

4. PRISMA PINDALA JA RUUMALA
Prisma pindala võrdub kahekordse põhja
pindala ja külgpindala summaga.
𝑺 = 𝟐𝑺 𝒑 + 𝑺 𝒌
Prisma ruumala võrdub põhja pindala ja
kõrguse korrutisega.
𝑽 = 𝑺 𝒑 𝑯

5. RÖÖPTAHUKAS
Rööptahukaks nimetatakse prismat, mille põhjadeks on
võrdsed rööpkülikud ja külgtahkudeks on ristkülikud.

6. RÖÖPTAHUKA PÕHJA- JA KÜLGPINDALA
Rööptahuka põhja pindala
võrdub rööpküliku pindalaga.
𝑺 𝒑 = 𝒂𝒉
Rööptahuka külgpindala võrdub põhja
ümbermõõdu ja ja rööptahuka kõrguse
korrutisega.
𝑺 𝒌 = 𝑷𝑯

7. RÖÖPTAHUKA PINDALA JA RUUMALA
Rööpküliku pindala võrdub kahekordse
põhja pindala ja külgpindala summaga.
𝑺 = 𝟐𝑺 𝒑 + 𝑺 𝒌
Rööptahuka ruumala võrdub põhja
pindala ja rööptahuka kõrguse
korrutisega.
𝑽 = 𝑺 𝒑 ∙ 𝑯

8. RISTTAHUKAS
Risttahukaks nimetatakse rööptahukat, mille põhjadeks
on võrdsed ristkülikud.

9. RISTTAHUKA PÕHJA- JA KÜLGPINDALA
Risttahuka põhja pindala
võrdub ristküliku pindalaga.
𝑺 𝒑 = 𝒂𝒃
Risttahuka külgpindala võrdub põhja
ümbermõõdu ja ja risttahuka kõrguse
korrutisega.
𝑺 𝒌 = 𝑷𝒄

10. RISTTAHUKA PINDALA JA RUUMALA
Ristküliku pindala võrdub kahekordse
põhja pindala ja külgpindala summaga.
𝑺 = 𝟐𝑺 𝒑 + 𝑺 𝒌
Risttahuka ruumala võrdub tema
mõõtmete korrutisega.
𝑽 = 𝒂𝒃𝒄

11. KUUP
Kuubiks nimetatakse risttahukat,
mille kõik küljed on võrdsed.
Kuubi kõik tahud on ruudud.

12. KUUBI PINDALA JA RUUMALA
Kuubi pindala võrdub kuuekordse
ruudu pindalaga.
𝑺 = 𝟔𝒂 𝟐
Kuubi ruumala võrdub tema
küljepikkuse kuubiga.
𝑽 = 𝒂 𝟑