Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Meeleelundid

741 views

Published on

Meeleelundid ja nende ülesanded

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Meeleelundid

  1. 1. Meeleelundid 4. klass
  2. 2.  Milliseid meeleelundeid sa tead?  Milleks on vaja meeleelundeid?  Kuidas meeleelundid töötavad? Mari Kauber
  3. 3. Meeleelundid  Inimese meeleelundid on:  silmad  kõrvad  nina  keel  nahk  Meeleelundite abil saame infot ümbruse kohta.  Kui mingi meeleelund inimesel ei talitle nii nagu vaja, hüvitavad teised meeleelundid mingil moel selle.  Nt kui inimene on kaotanud nägemise, on temal kuulmine rohkem arenenud. Mari Kauber
  4. 4. Silm  Silm on nägemiselund.  Inimene näeb maailma värvilise ja ruumilisena.  Kuidas silm töötab?  Silma satub valgus silmaava (pupilli) kaudu. Silmaava suurus sõltub valguse tugevusest.  Valgus läbib silmamuna ja langeb selle tagaossa, kus paiknevad nägemisnärvid. Need saadavad tekkinud pildi ajju.  https://www.youtube.com/watch?v =gvozcv8pS3c Mari Kauber
  5. 5.  Silm on kanamuna suurune õrn elund.  Silma kaitsevad silmakoobas, ilmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja pisaranääre.  Silmakoobas kaitseb külgedelt ja tagant põrutuste eest.  Laud ja ripsmed eest poolt – takistavad tolmu silma sattumast.  Kulmud kaitsevad voolaval higil silma sattumast.  Pisaranääre nõristab silma vett, mis koos laugudega uhub silmamunalt ära tolmukübemed ega lase silmal ära kuivada. Mari Kauber
  6. 6. Kõrv  Kõrv on kuulmiselund.  Kõrvalest suunab helid keskkõrva. Sealt liiguvad helid sisekõrva. Sisekõrvas olevad närvirakud saadavad info peaajju.  Sisekõrvas on tasakaaluelund. Aju saab ka sisekõrvast infot selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte. Mari Kauber
  7. 7. Keel  Keel on maitsmiselund.  Peamised maitsed, mida inimene tunneb on magus, hapu, kibe (mõru), soolane.  Selleks, et maitseid tunda, peab toit olema eelnevalt süljes lahustunud.  Keelel olevad sõlmekesed tunnevad ka kuuma ning külma ning ka seda, kas tegemist on kareda või sültja asjaga. Mari Kauber
  8. 8. Nina  Nina on haistmiselund.  Lõhn satub ninna sissehingatava õhuga.  Lõhna kaudu teeme tähtsaid otsuseid – kas õhk on puhas, kas toit kõlba süüa.  Inimene suudab tavaliselt eristada üle 4000 lõhna. Mari Kauber
  9. 9. Nahk  Inimese keha katab nahk – see on meie kõige suurem elund.  Naha ülesandeks on kaitsta keha sisemust pisikute, tolmu ja muu kahjuliku eest.  Naha all olev rasvakiht kaitseb kehas olevaid elundeid põrutuste ja löökide eest.  Nahk aitab kehatemperatuuri õigel tasemel hoida  Peaaegu kogu inimese keha on kaetud karvadega. Mari Kauber
  10. 10.  Nahk on ka kompimiselund.  Nahas asuvad närvirakud ja seetõttu tunneme naha kaudu puudutust, valu, sooja ja külma.  Naha paksus ja tundlikkus ei ole üle keha ühesugune.  Kõige õhem on silmalaugudel.  Kõige tundlikum karvadeta piirkondades.  Õ lk 53 on pimedate punktkiri.  Proovi kõige alumist rida kompides lugeda.  Tv lk 26 – 27 ül 2-4, 7; lk 28-29 ül 2- 3, 7 Mari Kauber

×