BeWise loeng: Sven Aulik "Eksporditurgude valik ja nende haldamine" @ TTÜ 06....JCI Tallinn BeWise
Sven Aulik on ekspordi müügijuht Oskando OÜ-s ning oma ettekandes teemal "Sobivate välisturgude valik ja nende haldamine" peatus ta lähemalt nüanssidel, miks võiks Eesti ettevõtjad agaramalt tegutseda kogu Euroopa majandusmaastikul võrreldes tavapärasema Skandinaavias või Baltikumis tegutsemisega, kuidas neile turgude võiks siseneda. Sven tõi välja ka turgudega seotud kultuurilisi ja majanduslikke iseärasusi.
Sven Aulik on viimased viis aastat töötanud põhiliselt IT rakendusi arendavas firmas Oskando OÜ, mille tooteid/teenuseid leiab täna juba 20 eri riigis üle Euroopa. Praktiliselt kogu oma karjääri vältel on Sven olnud seotud ekspordiga nii Lääne- kui Ida-Euroopas ja ka kaugemal (näiteks USAs ja Indias). Olles elanud ka ise välismaal, on tal praktilist kogemust kogunenud viimase 20 aasta jooksul. Sven Aulik on mitme ekspordisoovitusi andva trükise ja artikli autor.
ELMO case study, e-mobility conference, Budapest 17. March 2015Jarmo Tuisk
How to develop a nationwide quick charging infrastructure within 18 months from program manager point-of-view. Technology choices, IT back-office requirements, locations, lessons learned.
BeWise loeng: Sven Aulik "Eksporditurgude valik ja nende haldamine" @ TTÜ 06....JCI Tallinn BeWise
Sven Aulik on ekspordi müügijuht Oskando OÜ-s ning oma ettekandes teemal "Sobivate välisturgude valik ja nende haldamine" peatus ta lähemalt nüanssidel, miks võiks Eesti ettevõtjad agaramalt tegutseda kogu Euroopa majandusmaastikul võrreldes tavapärasema Skandinaavias või Baltikumis tegutsemisega, kuidas neile turgude võiks siseneda. Sven tõi välja ka turgudega seotud kultuurilisi ja majanduslikke iseärasusi.
Sven Aulik on viimased viis aastat töötanud põhiliselt IT rakendusi arendavas firmas Oskando OÜ, mille tooteid/teenuseid leiab täna juba 20 eri riigis üle Euroopa. Praktiliselt kogu oma karjääri vältel on Sven olnud seotud ekspordiga nii Lääne- kui Ida-Euroopas ja ka kaugemal (näiteks USAs ja Indias). Olles elanud ka ise välismaal, on tal praktilist kogemust kogunenud viimase 20 aasta jooksul. Sven Aulik on mitme ekspordisoovitusi andva trükise ja artikli autor.
ELMO case study, e-mobility conference, Budapest 17. March 2015Jarmo Tuisk
How to develop a nationwide quick charging infrastructure within 18 months from program manager point-of-view. Technology choices, IT back-office requirements, locations, lessons learned.
BeWise loeng 3. märtsil TTÜs: Kuidas oma ideega investorite huvi äratada?JCI Tallinn BeWise
Aastatel 2017-2020 on Eesti turule tulemas juurde üle 100 miljoni euro investorite raha varajase ja kasvufaasis startupide kasvatamiseks. Loengus keskendume sellele, mida peab täna tegema, et saada osa sellest ning oma tehnoloogiaettevõte kiirelt kasumlikuks kasvatada?
Siim Lepisk rääkiski meile asjast praktiliselt ja sellest, mida investorid ootavad ning kuidas oma ideed võimalikult hästi kirjeldada.
Loengu jooksul rääkisime ka sellest, kuidas alustada, kust saada raha, statistikast ja saate vastused tekkinud küsimustele.
Siim Lepisk on pool oma elust veetnud infosüsteemide ja e-turunduse projektide elluviimisega. Prototroni tegevjuhina otsib ta uusi Eesti edulugusid, et aidata neid esimese prototüübi valmistamisel ning maailmavallutavate plaanide elluviimisel. Prototron pakub startup-idele rahastust ja mentoreid, coachingut ning igakülgset kasvutuge.
BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidusele lisaväärtust, aidates Eesti kõrgkoolidesse vahendada praktikutest külalislektorid.
Rohkem infot BeWise projekti kohta:
http://bewise.jcitallinn.ee või www.facebook.com/jci.bewise
BeWise loeng 3. märtsil TTÜs: Kuidas oma ideega investorite huvi äratada?JCI Tallinn BeWise
Aastatel 2017-2020 on Eesti turule tulemas juurde üle 100 miljoni euro investorite raha varajase ja kasvufaasis startupide kasvatamiseks. Loengus keskendume sellele, mida peab täna tegema, et saada osa sellest ning oma tehnoloogiaettevõte kiirelt kasumlikuks kasvatada?
Siim Lepisk rääkiski meile asjast praktiliselt ja sellest, mida investorid ootavad ning kuidas oma ideed võimalikult hästi kirjeldada.
Loengu jooksul rääkisime ka sellest, kuidas alustada, kust saada raha, statistikast ja saate vastused tekkinud küsimustele.
Siim Lepisk on pool oma elust veetnud infosüsteemide ja e-turunduse projektide elluviimisega. Prototroni tegevjuhina otsib ta uusi Eesti edulugusid, et aidata neid esimese prototüübi valmistamisel ning maailmavallutavate plaanide elluviimisel. Prototron pakub startup-idele rahastust ja mentoreid, coachingut ning igakülgset kasvutuge.
BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidusele lisaväärtust, aidates Eesti kõrgkoolidesse vahendada praktikutest külalislektorid.
Rohkem infot BeWise projekti kohta:
http://bewise.jcitallinn.ee või www.facebook.com/jci.bewise
Arengu tagamiseks läbiviidud riigireform peab koosnema neljast kesksest teemast. Esmalt Eestile ambitsioonika ja ühiskonnagruppe ühendava visiooni või eesmärgi püstitamine. Teiseks erinevate valdkondade tegevusi ühendava arengupoliitika kokkupanemine. Kolmandaks riigiaparaadi ümberkorraldamine selliselt, et see võimaldaks arengupoliitikat juhtida – nii üksiktegevuste kui investeeringute vahel maksimaalset sünergiat tekitada. Neljandaks tuleb riik nö kogukondadele tagasi anda. Maailm ja Eesti on erinevate väljakutsete ees ning valitsused kui kitsad ‘kildkonnad’ ei suuda neile ilma ühiskonna laiema kaasamiseta vastu seisa või neid ka arengu hüvanguks piisavalt ära kasutada. Seepärast on oluline kogukondade suurem kaasatus, uuenduslike lahenduskäikude ja koostöövormide otsimine, otsuste ning vastutuse delegeerimine võimalikult kogukonna lähedale. Vt lisa: www.riigireform.ee.
Prototroni tegevjuht Siim Lepisk käsitleb oma loengus praktiliste näidete varal:
• Startup-elukaar ja Eesti startup-ökosüsteem – kuidas saab ideest edukas ettevõte?
• Mis teeb startupi investori jaoks atraktiivseks?
• Checklist – kuidas ideed hästi defineerida ja müüa?
Swedbanki tööstusettevõtete uuring 2018Swedbank AS
Värske Swedbanki Eesti tööstusettevõtete uuring näitas, et ootused alanud aastale on positiivsed –85% ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist. Käibe kasvu planeerib tööstuses seitse ettevõtet kümnest.
3. The main quality of a Vision is its mobilizing power: it
should attract regional stakeholders around a common
bold project, a dream, which many feel they can
contribute to and benefit.
4. The main difficulty for a Vision is to
be ambitious but still credible: few
regions can realistically claim that
they want to become the
“most innovative region of the EU”…
Over-ambitious claims might
undermine a strategy from the start,
if the Vision cannot be taken Quote by Captain
seriously by regional stakeholders. Alberto Bertorelli
5. The “dream” should be bold and wide enough to
accommodate realistic priorities and specific
development paths.
The Vision should pinpoint possible paths for economic
renewal and transformation of the region.
6.
7. Positsioneerimine, mis on meie tugevus, eristumine
Inimkapitali arendamise suund
Infrastruktuuri arendamise suund
Ootused väliskeskkonnale
Majanduse struktuur
Finantssektori struktuur ja seosed reaalmajandusega
Avaliku sektori roll innovatsiooni ja ettevõtluse
arendamises
…?
10. 400 kiirelt kasvavat TA’d
tegevat ettevõtet Tänane seis Eestis
Igaüks teeb TA kulusid 5500 ettevõtet, kelle käive
on > 1MEUR
0,8-1MEUR/a
500 ettevõtet, kelle käive
Euroopa keskmine TA on > 10MEURi
intensiivsus 4% käibest, Tööstus ja teenused
USAs 11% käibest 100 ettevõtet, kelle käive on
> 50MEURi
Vaja 400 ettevõtet, kelle Kaubandus, naftatransiit,
keskmine käive oleks ehitus
30 ettevõtet, kelle käive on
25MEURi/a ca 100MEURi
monopolilaadsed
11. Tõdemus Meil on vaja
Napib: Innovatsioonivedureid
Tugeva gravitatsioonijõuga
inimressurssi Hästi lingitud tagalaga (allhankijad,
siseturgu start-upid, ülikool)
Hästi lingitud “rindega”
Teadmisi ja oskuseid (välisesindused, turuteadlikkus jne)
Vaja on Eestis suuremat Ühendatud ettevõtteid
Lingitud rahvusvahelistesse
“kangi” ehk võrgustikesse/ klastritesse
Kasutavad rahvusvahelist
tuleb osata kasutada välis-: tugistruktuuri (laborid,
Infrastuktuuri disainikeskused, inkubaatorid
Kasutavad toimivaid sillapäid
Kapitali välisturgudel
Inimressurssi Ettevõtlikku riiki
Turgu Kes teeb demoprojekte ja näidisoste
On eestkostja välisturgudel
Tunnustab ettevõtjat kodumaal
12. Ekspordi lisandväärtust Kõrget lisandväärtust
kasvatada eksportida
500 innovaatilist 50 innovatsiooni
eksportööri eksportijat
TA kulu 0,4-05MEUR/a TA kulu 2-3MEURi aastas
Keskmine TA intensiivsus, Kõrge TA-intensiivsus
keskmine käive ja/või kõrge käive
Töötlev tööstust “Hansa Energia, IKT,
liigas” teadmusmahukad,
Puit, keemia, metall, plast teenused
Turud: Turud:
Auto, sisustus, Kom. teenused, energia,
merendus/laevaehitus, meedia, tervishoid, heaolu,
infrastruktuur telekommunikatsioon
14. hästi lõimitud rahvusvahelisse ärikeskkonda ja
sisemiselt tasakaalustatult arenenud;
spetsialiseerunud, usaldusväärne ja
kohanemisvõimeline;
soosiv julgetele ja tegusatele ettevõtjatele ning
noortele talentidele;
rahvusvahelise äri ristteel tugevas EL-is;
arenenud finantssektoriga, mille tugevused avalduvad
tihedas sümbioosis reaalmajandusega;
toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku
sektoriga
15. Eesti ettevõtja on
tunnustatud ja lugupeetud
partner nii Stockholmis kui
Peterburis, nii San
Fransiscos kui Shanghais.
Eestisse on teretulnud äri
ajama rahvusvahelised
ettevõtted, kelle jaoks on
olulised läbipaistev,
usaldusväärne ja kiire
asjaajamine, hea
infrastruktuur ning ligipääs
Skandinaavia, Baltikumi ja
Loode-Venemaa turgudele.
16. Eesti ettevõtted teevad
Eestis arengule suunatud
koostööd.
Regioonides on ettevõtja
roll au sees ja kohalikud
ettevõtjad on lõimunud
nii Eesti sisesesse kui
rahvusvahelisse
väärtusloomesse.
17. Eesti ettevõtjate
rahvusvahelise
konkurentsivõime aluseks on
arukas spetsialiseerumine,
kiire kohanemisvõime,
innovaatilisus, kliendipõhine
lähenemine, efektiivsus, kõrge
usaldusväärsus ning tugev
kodune koostöövõime.
18. Eesti ettevõtjad on muutusi
eestvedavad. Ei kardeta
katsetada uusi
tehnoloogiaid, julgetakse
arendada ideid ja
ärimudeleid.
Noortel rahvusvahelistel
talentidel on Eestis parimad
võimalused karjääri teha ja
olla tegelike otsuste
mõjutajateks.
19. Euroopa Liit on aastaks 2020 üle
saanud dekaadi alguse kriisist,
institutsioone ja poliitikaid on
optimeeritud ning siseturgu on
tugevdatud.
Eesti majandus paistab Euroopas
endiselt silma dünaamilisuse ning
arengunäitajatega. Põhjapoolsete
EL liikmete jaoks on Eesti
transiitsõlmeks Kesk-Euroopa
turgudele läbi Rail Baltica ja
Läänepoolsete EL liikmete jaoks
sillapeaks kiirelt arenevale Loode-
Venemaale.
20. Finantssektor annab Eestile aastal 2020
nime „Ida-Luksemburg“. Eesti
finantskeskkonna raamistik on võrreldav
Euroopa tippudega ja arusaadav ka Ida
pool. Finantssektor on regionaalselt ja
rahvusvaheliselt integreeritud, kuid
arvestab kohalike ettevõtjate vajadusi.
Eesti finants- ja õigusteenuste
innovaatilisi lahendusi hinnatakse
kõrgelt logistikasektoris, varade
halduses, telekomis ning
rohemajanduses.
21. Eesti avalik sektor on
orienteeritud ettevõtete
konkurentsivõime ja rahvusliku
rikkuse kasvatamisele.
Riik kasutab enda ees seisvaid
sotsiaalmajanduslikke
väljakutseid ettevõtete
konkurentsivõime tõstmiseks.
Võtmeväljakutsetele
vastamiseks suudetakse
koostööd teha
poliitikavaldkondade üleselt.
22. Mis on kokku pandud arvukate aruannete, arutelude,
arupidamiste ja arusaamatuste tulemusel