BeWise loeng 3. märtsil TTÜs: Kuidas oma ideega investorite huvi äratada?JCI Tallinn BeWise
Aastatel 2017-2020 on Eesti turule tulemas juurde üle 100 miljoni euro investorite raha varajase ja kasvufaasis startupide kasvatamiseks. Loengus keskendume sellele, mida peab täna tegema, et saada osa sellest ning oma tehnoloogiaettevõte kiirelt kasumlikuks kasvatada?
Siim Lepisk rääkiski meile asjast praktiliselt ja sellest, mida investorid ootavad ning kuidas oma ideed võimalikult hästi kirjeldada.
Loengu jooksul rääkisime ka sellest, kuidas alustada, kust saada raha, statistikast ja saate vastused tekkinud küsimustele.
Siim Lepisk on pool oma elust veetnud infosüsteemide ja e-turunduse projektide elluviimisega. Prototroni tegevjuhina otsib ta uusi Eesti edulugusid, et aidata neid esimese prototüübi valmistamisel ning maailmavallutavate plaanide elluviimisel. Prototron pakub startup-idele rahastust ja mentoreid, coachingut ning igakülgset kasvutuge.
BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidusele lisaväärtust, aidates Eesti kõrgkoolidesse vahendada praktikutest külalislektorid.
Rohkem infot BeWise projekti kohta:
http://bewise.jcitallinn.ee või www.facebook.com/jci.bewise
Prototroni tegevjuht Siim Lepisk käsitleb oma loengus praktiliste näidete varal:
• Startup-elukaar ja Eesti startup-ökosüsteem – kuidas saab ideest edukas ettevõte?
• Mis teeb startupi investori jaoks atraktiivseks?
• Checklist – kuidas ideed hästi defineerida ja müüa?
BeWise loeng: Loit Linnupõld "Ühisrahastusrevolutsioon: kuidas see demokratis...JCI Tallinn BeWise
Kuigi kaasaegne ühisrahastamine sai tuule tiibadesse alles 2000ndate aastate teises pooles, on ühise finantseerimise ärimudel vähemalt 400 aastat vana. Täna ei oska keegi nimetada ajaloo esimest ühisrahastusprojekti, aga 1700ndate aastate algusest on teada mitu ühisrahastusinitsiatiivi. “Mikrolaenude isa” Jonathan Swift asutas 1700ndate aastate alguses IIrimaa Laenufondi, mis vahendas Iirimaa talunikele tagatiseta väikelaene. 1728. aastal Martin Lutheri kogutud teoseid kirjastada otsustanud Johann Heinrich Sedler reklaamis 7 aasta jooksul oma tegevust Leiptzigi kevadisel lihavõttelaadal ning kogus ettemakseid sügisel kätte toimetatavate raamatute jaoks. 1884 aastal Vabadussamba jalamit rajav Ameerika Vabadusesamba Komitee rahalistesse raskustesse ning Vabadussammas oleks äärepäealt püstitamata jäänud. Joseph Pulitzeri, tollase New York Worldi kirjastaja, algatas puuduoleva summa kogumiseks ühisrahastuskampaania ning 6 kuu jooksul annetasid 125.000 inimest enam kui 100.000 dollarit.
Internet ja informatsiooni välkkiire levik on tänast rahandusmaailma radikaalselt muutmas. 2000ndate a lõpus tegevust alustanud heategevuslike ühisrahastusplatvormide Kickstarter ja Indiegogo edust innustatuna levis ühisrahastamine inimeselt-inimesele laenamisse ja alustavate ettevõtete rahastamisse.
Ettevõtete laenuvajaduse ning kinnisvarainves-teeringute ühisrahastamine on selle arengu loogiline jätk. Loit selgitas oma loengus, miks peaks kinnisvara üldse ühisrahastama ja mida selline tegevus kaasa toob.
Loit Linnupõld on lõpetanud TTÜ ja omandanud EBS’is magistrikraadi rahvusvahelise finantsjuhtimise alal. Loit on töötanud mitmetes finantsasutustes nagu:
Tallinna Pank: Baltikumi esimese privaatpanga loomine; SEB: Investeerimis- ja pensionifondide äri loomine ja juhtimine; Arco Vara: Eesti esimese kinnisvarafondi loomine; Parex Banka: filiaali asutamine ja juhtimine; Nordea: Baltikumi ja Poola investeerimistoodete valdkonna juhtimine; Swedbank: investeerimis- ja pensionifondide juhtimine. Loit on Crowdestate OÜ asutaja ja tegevjuht.
Investor Toomas BeWise'is: Kuidas 15 aastaga portfell 4-kordistada?JCI Tallinn BeWise
Investor Toomas on Äripäeva poolt välja mõeldud reaalset raha väärtpaberiturgudele paigutav tegelane, kes on 15 aastaga suutnud oma portfelli väärtuse neljakordistada. 2002. aastal alustas Toomas investeerimist miljoni krooni ehk ca 64 000 euroga ning tänaseks on portfelli väärtus erinevate aktsiate ning võlakirjade toel jõudnud 280 000 euroni. Lisaks tehingute tegemisele annab Toomas igapäevaselt tehtust oma lugejatele aru ning püüab tekitada investeerimishuvi ühiskonnas laiemalt.
Investor Toomast esindasid börsitoimetuse ajakirjanikud Indrek Mäe ja Rainer Saad. Loeng toimus 01.03.2017 Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor
BeWise loeng 3. märtsil TTÜs: Kuidas oma ideega investorite huvi äratada?JCI Tallinn BeWise
Aastatel 2017-2020 on Eesti turule tulemas juurde üle 100 miljoni euro investorite raha varajase ja kasvufaasis startupide kasvatamiseks. Loengus keskendume sellele, mida peab täna tegema, et saada osa sellest ning oma tehnoloogiaettevõte kiirelt kasumlikuks kasvatada?
Siim Lepisk rääkiski meile asjast praktiliselt ja sellest, mida investorid ootavad ning kuidas oma ideed võimalikult hästi kirjeldada.
Loengu jooksul rääkisime ka sellest, kuidas alustada, kust saada raha, statistikast ja saate vastused tekkinud küsimustele.
Siim Lepisk on pool oma elust veetnud infosüsteemide ja e-turunduse projektide elluviimisega. Prototroni tegevjuhina otsib ta uusi Eesti edulugusid, et aidata neid esimese prototüübi valmistamisel ning maailmavallutavate plaanide elluviimisel. Prototron pakub startup-idele rahastust ja mentoreid, coachingut ning igakülgset kasvutuge.
BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidusele lisaväärtust, aidates Eesti kõrgkoolidesse vahendada praktikutest külalislektorid.
Rohkem infot BeWise projekti kohta:
http://bewise.jcitallinn.ee või www.facebook.com/jci.bewise
Prototroni tegevjuht Siim Lepisk käsitleb oma loengus praktiliste näidete varal:
• Startup-elukaar ja Eesti startup-ökosüsteem – kuidas saab ideest edukas ettevõte?
• Mis teeb startupi investori jaoks atraktiivseks?
• Checklist – kuidas ideed hästi defineerida ja müüa?
BeWise loeng: Loit Linnupõld "Ühisrahastusrevolutsioon: kuidas see demokratis...JCI Tallinn BeWise
Kuigi kaasaegne ühisrahastamine sai tuule tiibadesse alles 2000ndate aastate teises pooles, on ühise finantseerimise ärimudel vähemalt 400 aastat vana. Täna ei oska keegi nimetada ajaloo esimest ühisrahastusprojekti, aga 1700ndate aastate algusest on teada mitu ühisrahastusinitsiatiivi. “Mikrolaenude isa” Jonathan Swift asutas 1700ndate aastate alguses IIrimaa Laenufondi, mis vahendas Iirimaa talunikele tagatiseta väikelaene. 1728. aastal Martin Lutheri kogutud teoseid kirjastada otsustanud Johann Heinrich Sedler reklaamis 7 aasta jooksul oma tegevust Leiptzigi kevadisel lihavõttelaadal ning kogus ettemakseid sügisel kätte toimetatavate raamatute jaoks. 1884 aastal Vabadussamba jalamit rajav Ameerika Vabadusesamba Komitee rahalistesse raskustesse ning Vabadussammas oleks äärepäealt püstitamata jäänud. Joseph Pulitzeri, tollase New York Worldi kirjastaja, algatas puuduoleva summa kogumiseks ühisrahastuskampaania ning 6 kuu jooksul annetasid 125.000 inimest enam kui 100.000 dollarit.
Internet ja informatsiooni välkkiire levik on tänast rahandusmaailma radikaalselt muutmas. 2000ndate a lõpus tegevust alustanud heategevuslike ühisrahastusplatvormide Kickstarter ja Indiegogo edust innustatuna levis ühisrahastamine inimeselt-inimesele laenamisse ja alustavate ettevõtete rahastamisse.
Ettevõtete laenuvajaduse ning kinnisvarainves-teeringute ühisrahastamine on selle arengu loogiline jätk. Loit selgitas oma loengus, miks peaks kinnisvara üldse ühisrahastama ja mida selline tegevus kaasa toob.
Loit Linnupõld on lõpetanud TTÜ ja omandanud EBS’is magistrikraadi rahvusvahelise finantsjuhtimise alal. Loit on töötanud mitmetes finantsasutustes nagu:
Tallinna Pank: Baltikumi esimese privaatpanga loomine; SEB: Investeerimis- ja pensionifondide äri loomine ja juhtimine; Arco Vara: Eesti esimese kinnisvarafondi loomine; Parex Banka: filiaali asutamine ja juhtimine; Nordea: Baltikumi ja Poola investeerimistoodete valdkonna juhtimine; Swedbank: investeerimis- ja pensionifondide juhtimine. Loit on Crowdestate OÜ asutaja ja tegevjuht.
Investor Toomas BeWise'is: Kuidas 15 aastaga portfell 4-kordistada?JCI Tallinn BeWise
Investor Toomas on Äripäeva poolt välja mõeldud reaalset raha väärtpaberiturgudele paigutav tegelane, kes on 15 aastaga suutnud oma portfelli väärtuse neljakordistada. 2002. aastal alustas Toomas investeerimist miljoni krooni ehk ca 64 000 euroga ning tänaseks on portfelli väärtus erinevate aktsiate ning võlakirjade toel jõudnud 280 000 euroni. Lisaks tehingute tegemisele annab Toomas igapäevaselt tehtust oma lugejatele aru ning püüab tekitada investeerimishuvi ühiskonnas laiemalt.
Investor Toomast esindasid börsitoimetuse ajakirjanikud Indrek Mäe ja Rainer Saad. Loeng toimus 01.03.2017 Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor
2. Erakapital ja riskikapital (private equity & venture capital)
Erakapitali fondide mahud (miljardit dollarit)
2500
2000
1013 1073 1110
1500
807
Vaba raha
1000 Investeeritud
564
410
406 1282 1215 1227
500
902
676
464 555
0
2003 2004 2005 2006 2007 2008 Juuni 2009
Allikas: 2010 Preqin Global Private Equity
• Erakapital - professionaalsete investorite poolt investeeritud raha mittenoteeritud
ettevõtetesse
• Riskikapital – professionaalsete investorite poolt investeeritud raha alustavatesse
või varajases arengustaadiumis ettevõtetesse
• Tööstusharu alguseks loetakse 1946. aastat USAs
• Euroopas esimesed fondid 70ndatel, Sitra asutatud Soomes 1967
• EVCA asutamine 1983
• Erakapital 2010 – 2,3 triljardit dollarit halduse all, 69 tuhat töötajat
1
3. Erakapitali investorid
INVESTOR A INVESTOR B INVESTOR C
FONDIJUHT
FIRMA A FIRMA B FIRMA C
• Erakapitalil pensionifondid
• Riiklikul kapitalil pensionifondid
• Ülikoolide sihtasutused
• Kindlustusfirmad
• Riiklikud rahahaldusfondid (sovereign wealth funds)
• Fondide fondid
• Eraisikute investeerimisfirmad ja sihtfondid
2
5. Erakapitalist saadav tulu
• Kogemused firmade arendamisel erinevatest ärivaldkondadest
• Sektori hea tundmine ja sidemed
• Läbimõeldud finantseerimis- ja kasvustrateegia
• Kõigi aktsionäride väärtuse kasvatamine, professionaalse omaniku roll
• Firmade ostmise ja müügi kogemused
• Kapital
6. Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon EstVCA
• Asutatud märtsis 2009
• 15 täisliiget ja 23 toetajaliiget
• Tööstusharu standardite kehtestamine, osalus seadusloomes ja üle-Euroopalises tegevuses
www.estvca.ee
5
7. Erakapitali trendid 2010
• Üldine keskkond erakapitali fondide jaoks paraneb võrreldes 2009. aastaga
• Tehingute arvu kasv
• Lihtsam institutsionaalseid investoreid kaasata
• Tööstusharu reguleerimine nii Euroopas kui USAs
• Alternatiivsete Investeerimisfondide Direktiiv (Alternative Investment Fund Managers
Directive)
• Tingimused fondijuhtimisfirmadele karmistuvad
• Mega-väljaostud ja kõrge finantsvõimendusega tehingud kaotavad populaarsust, tehingute
suurused vähenevad
• Kõrge finantsvõimendusega firmadel jätkuvalt rasked ajad, võlgade restruktureerimised ja
saneerimised jätkuvad
• Finantsvõimenduse kaasamine lihtsustub, kuid jääb konservatiivsemaks kui kriisieelsetel
aastatel
• Mitte üle 4X EV/Ebitda
• Aasia – Vaikse ookeani piirkond jätkuvalt tähelepanu keskmes
• Sotsiaalselt vastutustundlik investeerimine
• ÜRO Principles of Responsible Investment Program, august 2008
6
8. Erakapitali eelistused tööstusharude lõikes
Energia- ja infra 50%
Tervishoid 48%
Finantsteenused 40%
Äriteenused 35%
Tööstus, keemiatööstus 35%
Tarbekaubad 29%
Kinnisvara 22%
Ehitus 17%
Vaba aeg 13%
Transport 13%
Telekom & meedia 12%
0% 20% 40% 60%
Allikas: 2010 Private Equity Report Bain & Co
• Riskikapitali eelistused infotehnoloogia, tervishoid ning telekom & meedia
7
10. Ettevõtete väärtuse hindamine
• Diskonteeritud kassavoog
• Kogu firma/projekti rahavoog enne finantseerimist
• Kaalutud keskmine kapitali hind WACC
• Rahavoog omanikele peale võõrfinantseerimist
• Võrdlus (benchmarking)
• Ettevõtte omakapitali hind / puhaskasum (P/E)
• Ettevõtte koguhind / kulumieelne kasum (EV/EBITDA)
• Ettevõtte omakapitali hind / omakapitali raamatupidamislik väärtus (P/B)
• Ettevõtte omakapitali hind / müük (P/S)
• Riskikapitali meetod
9
11. Küsimused ettevõtte väärtuse hindamisel
• Võrdlevad näitajad tegelike või eelarveliste majandustulemuste suhtes
• Riskiaste, tulemuste tsüklilisus
• Konkurentsieelised
• Pikaajaline konkurentsisituatsioon konkreetsel turul
• Kasvuvõimalused
• Müügi diversifitseerimine
• Võimalus ettevõtte müügiks 5-10 aasta perspektiivis
10
12. Kuidas läheneda
• Helista ja saada lühike projekti tutvustus (kuni 3 lk)
• äriidee
• finantseerimisvajadus
• ettevõtte lühike tutvustus
• senised finantsnäitajad, nt bilanss ja kasumiaruanne
• kes on projekti võtmeisikud (vedajad, kaasinvestorid)
• mida riskikapitalistilt oodatakse ja mida pakutakse
• Kohtumine
• Äriplaan
• toode või teenus, turg ja turustamine, konkurents, tooraine ja varud, asukoht
ja keskkond, töökorraldus ja tehnoloogia, organisatsioon ja inimesed, kulude ja
tulude struktuur, eelarve ja pikaajaline planeerimine, finantseerimine
13. Investeerimisprotsess
• Äriplaan, eelnevad kohtumised ja läbirääkimised, struktuuri selgitamine
• Eelleping tehingu põhitingimustega
• Vastavusaudit (due diligence) – juhtkonna audit, turuaudit, finantsaudit, juriidiline
audit, tehniline audit, keskkonnaaudit
• kestus 4 kuni 6 nädalat
• Aktsionäride vahelise lepingu väljatöötamine
• Kogu protsessi kestus kolm kuud kuni aasta