Font võib olla halvasti loetav, sest slaidesitus on tehtud OpenOffice programmiga: Impress ja siia laadides (slideshare.net) muutis automaatselt teise fondi peale. PS! slaid nr 14. kokkuvõtva video link kliimamuutuste teemast siin http://www.youtube.com/watch?v=oJAbATJCugs.

1. KLIIMAMUUTUSE
D
MAAILMAS

2. Kliimamuutus?
● „Kliimamuutus“ on märksõna mis võib meie
eluolu muuta järgmiste aastakümnete jooksul.
● Kliimaolud on olnud pidevas muutuses nii maa
kui ka kogu inimkonna ajaloo vältel.
● Kliimamuutusi peetakse üheks kõige
oluliseimaks keskkonnaprobleemiks
tänapäeval.

3. MÄRGID
KLIIMAMUUTUSTEST?
●Kliima maailmas on juba muutuma hakanud.
Viimase sajandi jooksul on maakera keskmine
temperatuur tõusnud 0,6 °C võrra.
● Kliimaeksperdid ennustavad, et soojenemine
kiireneb ning maakera keskmine temperatuur
tõuseb 2100. aastaks 1–5,8 °C võrra.

4. Mis põhjustab
kliimamuutusi?
● Üheks suurimaks kliimamuutuse põhjuseks
võib lugeda tänapäeva inimeste eluviisi. Eriti
rikkamates ja hea majandusega riikides.

5. ● Elektrijaamad- varustavad meid elektrienergiaga ning
kütavad meie kodusid,
● autod & lennukid (jms transpordivahendid)- kasutame
peaaegu igapäevaselt,
● tehased- toodetakse kaupu, mida meie ostame,
● põllumajandus- sealt pärineb meie kodumaine toit,
● - kõigil on osa kliima muutmises, kuna nad tekitavad
kasvuhoonegaase (nim. kasvuhooneefektiks).

6. Inimtekkeline
Kasvuhooneefekt?
● Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on
hädavajalik maakera elustikule, kui soojus
kiirguks atmosfääri tagasi ilma takistuseta, siis
praegune maakera temperatuur oleks -18°C
praeguse 15°C asemel.
● Aga probleeme tekitab just inimtekkeline
kasvuhooneefekt, inimtegevuse käigus
paiskub atmosfääri lubatust rohkem nn.
kasvuhoonegaase.

7. ● Inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas
ilmnema alles tööstusrevolutsiooni algusest
18.sajandil.
● Alates sellest ajast on kasvuhoonegaaside
kontsentratsioon atmosfääris tõusnud üle normi
piiri. St. temperatuuri tõusu Maal –
kliimamuutust, mille tagajärjeks on: globaalne
soojenemine.
● Peamine inimtegevuse tagajärjel tekkiv
kasvuhoonegaas on süsinikdioksiid (CO2) -
tekib peamiselt fossiilsete kütuste põletamisel
ja fossiilkütused on siiani ka kõige enam
kasutatavam energiaallikas.
● Näitena elust enesest: karboniseeritud jookide

9. Globaalne soojenemine?
● Globaalne soojenemine on maapinnalähedase
atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri
tõus.
● Märkimisväärset soojenemist on täheldatud
viimastel aastakümnetel, samuti oodatakse
globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.
● Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud
temperatuuritõusu põhjuseks 90%
tõenäosusega inimtegevus.

10. Globaalse soojenemiseGlobaalse soojenemise
tagajärjed maailmastagajärjed maailmas
● Liustikud taanduvad kogu maailmas,
Gröönimaa sulab, polaaralade jäämütsid
sulavad- kõik see põhjustab ulatusliku merevee
taseme tõusu.
● Eeldatavasti põhjustab kliimamuutus
äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu tormide,
üleujutuste, kuumalainete ja põudade
intensiivsust ja/või sagedust.

11. ● Soojenemine soodustab alade kõrbestumist ja
sh. joogivee ressursside vähenemist. St. et kui
praegu on veepuuduse all kannatavaid inimesi
1,3 mld, siis tulevikus see arv suureneb
drastiliselt.
● Malaariasääskedele, puukidele ja
liivakärbestele sobivate kliimatingimustega ala
laienemise tõttu võivad hakata levima sellised
troopilised haigused nagu malaaria ja dengue
palavik, mis muidu esineb ainult Aafrikas jt
soojades riikides.
● Kliimamuutuse tagajärjel võib surra aastaks
2050, välja 1/3 Maal elavatest liikidest. Eriti
ohustatud on külmas elavad imetajad ja linnud,
nagu jääkarud, hülged, morsad ja pingviinid.

12. Mida saad teha Sina?
● Vetsus käies ära vett
peale tõmba
● Osta ainult ökokaupa
● Hakka koguma
vihmavett
● Osta energiasäästlike
lambipirne
● Võta asjad
taaskasutusse
● Ära jäta veekraani
jooksma
● Käi jala
● Ära jäta mobiililaadijat
pistikusse, isegi kui
sa enam ei kasuta
seda (tarbib ikka
voolu edasi).
● Paigalda oma majale
võimaluse korral
päikesepatareid.
● Autoga sõitmine
unusta ära, kasuta
ainult vajadusel
busse liikumiseks
● Istuta taimi ja puid

13. Kyoto protokoll
1997. aastal asustati valitsuste poolt Jaapani
linnas Kyoto´s „Kyoto protokoll“. Selle
kokkuleppega lubavad tööstusriigid vähendada
või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
● Kyoto´sse kuuluvad peaaegu kõik maailma
riigid.
● Eesti ühines Kyoto programmiga 17.11.1997.
● USA- olles maailma suurim saastaja, keeldus
lepingut allkirjastamast, kuna selle täitmine
olevat liiga kallis.

14. Kokkuvõttev video

15. Kasutatud materjal
Internetipõhised:
● http://maakond.blogspot.com/2007/01/
● http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Dokumendid/kliimamuutus.pdf
● http://ec.europa.eu/clima/publications/docs/kh-81-08-360_et.pdf
● http://www.climatechange.gc.ca/default.asp?lang=En&n=F2DB1FBE-1
● http://www.envir.ee/
● Otsingumootorid Yahoo ja Google.
Raamatud/ajakirjad jms:
● Ajakiri: GEO