Font võib olla halvasti loetav, sest slaidesitus on tehtud OpenOffice programmiga: Impress ja siia laadides (slideshare.net) muutis automaatselt teise fondi peale.
PS! slaid nr 14. kokkuvõtva video link kliimamuutuste teemast siin http://www.youtube.com/watch?v=oJAbATJCugs.
PowerPoint "Järved" on kasutatav nii III kooliastme geograafias kui ka II kooliastme loodusõpetuses. Seda saab edukalt kasutada nii tavakoolis kui ka lihtsustatud õppekavaga õpilastele.
PowerPoint "Järved" on kasutatav nii III kooliastme geograafias kui ka II kooliastme loodusõpetuses. Seda saab edukalt kasutada nii tavakoolis kui ka lihtsustatud õppekavaga õpilastele.
2. Kliimamuutus?
● „Kliimamuutus“ on märksõna mis võib meie
eluolu muuta järgmiste aastakümnete jooksul.
● Kliimaolud on olnud pidevas muutuses nii maa
kui ka kogu inimkonna ajaloo vältel.
● Kliimamuutusi peetakse üheks kõige
oluliseimaks keskkonnaprobleemiks
tänapäeval.
3. MÄRGID
KLIIMAMUUTUSTEST?
●Kliima maailmas on juba muutuma hakanud.
Viimase sajandi jooksul on maakera keskmine
temperatuur tõusnud 0,6 °C võrra.
● Kliimaeksperdid ennustavad, et soojenemine
kiireneb ning maakera keskmine temperatuur
tõuseb 2100. aastaks 1–5,8 °C võrra.
4. Mis põhjustab
kliimamuutusi?
● Üheks suurimaks kliimamuutuse põhjuseks
võib lugeda tänapäeva inimeste eluviisi. Eriti
rikkamates ja hea majandusega riikides.
5. ● Elektrijaamad- varustavad meid elektrienergiaga ning
kütavad meie kodusid,
● autod & lennukid (jms transpordivahendid)- kasutame
peaaegu igapäevaselt,
● tehased- toodetakse kaupu, mida meie ostame,
● põllumajandus- sealt pärineb meie kodumaine toit,
● - kõigil on osa kliima muutmises, kuna nad tekitavad
kasvuhoonegaase (nim. kasvuhooneefektiks).
6. Inimtekkeline
Kasvuhooneefekt?
● Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on
hädavajalik maakera elustikule, kui soojus
kiirguks atmosfääri tagasi ilma takistuseta, siis
praegune maakera temperatuur oleks -18°C
praeguse 15°C asemel.
● Aga probleeme tekitab just inimtekkeline
kasvuhooneefekt, inimtegevuse käigus
paiskub atmosfääri lubatust rohkem nn.
kasvuhoonegaase.
7. ● Inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas
ilmnema alles tööstusrevolutsiooni algusest
18.sajandil.
● Alates sellest ajast on kasvuhoonegaaside
kontsentratsioon atmosfääris tõusnud üle normi
piiri. St. temperatuuri tõusu Maal –
kliimamuutust, mille tagajärjeks on: globaalne
soojenemine.
● Peamine inimtegevuse tagajärjel tekkiv
kasvuhoonegaas on süsinikdioksiid (CO2) -
tekib peamiselt fossiilsete kütuste põletamisel
ja fossiilkütused on siiani ka kõige enam
kasutatavam energiaallikas.
● Näitena elust enesest: karboniseeritud jookide
8.
9. Globaalne soojenemine?
● Globaalne soojenemine on maapinnalähedase
atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri
tõus.
● Märkimisväärset soojenemist on täheldatud
viimastel aastakümnetel, samuti oodatakse
globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.
● Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud
temperatuuritõusu põhjuseks 90%
tõenäosusega inimtegevus.
10. Globaalse soojenemiseGlobaalse soojenemise
tagajärjed maailmastagajärjed maailmas
● Liustikud taanduvad kogu maailmas,
Gröönimaa sulab, polaaralade jäämütsid
sulavad- kõik see põhjustab ulatusliku merevee
taseme tõusu.
● Eeldatavasti põhjustab kliimamuutus
äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu tormide,
üleujutuste, kuumalainete ja põudade
intensiivsust ja/või sagedust.
11. ● Soojenemine soodustab alade kõrbestumist ja
sh. joogivee ressursside vähenemist. St. et kui
praegu on veepuuduse all kannatavaid inimesi
1,3 mld, siis tulevikus see arv suureneb
drastiliselt.
● Malaariasääskedele, puukidele ja
liivakärbestele sobivate kliimatingimustega ala
laienemise tõttu võivad hakata levima sellised
troopilised haigused nagu malaaria ja dengue
palavik, mis muidu esineb ainult Aafrikas jt
soojades riikides.
● Kliimamuutuse tagajärjel võib surra aastaks
2050, välja 1/3 Maal elavatest liikidest. Eriti
ohustatud on külmas elavad imetajad ja linnud,
nagu jääkarud, hülged, morsad ja pingviinid.
12. Mida saad teha Sina?
● Vetsus käies ära vett
peale tõmba
● Osta ainult ökokaupa
● Hakka koguma
vihmavett
● Osta energiasäästlike
lambipirne
● Võta asjad
taaskasutusse
● Ära jäta veekraani
jooksma
● Käi jala
● Ära jäta mobiililaadijat
pistikusse, isegi kui
sa enam ei kasuta
seda (tarbib ikka
voolu edasi).
● Paigalda oma majale
võimaluse korral
päikesepatareid.
● Autoga sõitmine
unusta ära, kasuta
ainult vajadusel
busse liikumiseks
● Istuta taimi ja puid
13. Kyoto protokoll
1997. aastal asustati valitsuste poolt Jaapani
linnas Kyoto´s „Kyoto protokoll“. Selle
kokkuleppega lubavad tööstusriigid vähendada
või piirata kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
● Kyoto´sse kuuluvad peaaegu kõik maailma
riigid.
● Eesti ühines Kyoto programmiga 17.11.1997.
● USA- olles maailma suurim saastaja, keeldus
lepingut allkirjastamast, kuna selle täitmine
olevat liiga kallis.