1. Sagadi 27.01.2009

3. 1977l aienes Sah ha ara Sahelis 21 milj . ha aastas ja 1980 - datel l evis Maur e ta a nias Sah h a a ra lõunasse 6 km aastas. Sahelista on kõrbeks muutunud j uba 80 %

6. Rahvastiku kasv Vaesus Kõrbestumine Terrorism Liigilise mitmekesisuse vähenemine Osoonikihi hõrenemine Erosioon Märgalade hävimine AIDS-i levik Maavarade ammendumine Nälg Vihmametsade pindala vähenemine Mulla vaesumine Põhjavee reostumine Mageveevarude puudus Kliimamuutus Veekogude reostumine

7. 1804 1927 1961 1999 1974

8. Manner Rahvastik ( milj) % Maa rahvastikust a Pin d ala (milj. km²) % Maa pin d- alasta Tihedus ( in ./km²) Aasia 4 000 62 % 43,8 29 % 91 A a frika 900 14 % 30,2 20 % 30 Euroopa 690 11 % 10,4 7 % 66 P õ hj a -Ame e rika 510 8 % 24,5 16 % 21 Lõuna -Ame e rika 370 6 % 17,8 12 % 21 Austra al ia ja O k ea a nia 33 1 % 8,5 6 % 4 Antarktika 0 0 % 14,1 9 % 0 Maa 6 503 100 % 149 100 % 44

10. Rahvastiku kasvu prognoos

11. Rahvastiku tihedus maailmas riigiti aastal 2006 Arvud näitavad inimesi ruutkilomeetril www.worldmapper.org/index.htm l

12. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanik e osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil

13. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. aga linnastumise tempod väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Paljudes maades (Aafrika riigid; India jt.) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ehk slummid , seal on ka iive kõrge. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge , aga linnastumise tempod on aeglased , kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad peamiselt arengumaadest sisserändajate tõttu, iive on väga väike või hoopis negatiivne.

14. Mida tumedam värv seda suurem on slummide osakaal antud riigi linnades

17. 200 aastat tagasi elas linnades vaid 3% inimestest. Veel 1950. aastal elas linnades 30% Maa rahvastikust. Alates 2006 aastast elab linnades juba pool Maa rahvastikust Arvatavalt elab 2030 aastal linnades juba 60% Maa elanikest ning linnaelanikest 80% elab vaestes riikides. Igal nädalaga lisandub 1 miljon linnaelanikku. Enamus nendest elab Aasias või Aafrikas

18. Linna mõiste erinevates maades väga erinev. Hiina Saksamaa Eesti Soome

20. 1979 – 30000 elanikku. 2006- ca 12 milj. elanikku

21. Elanike arv linnas pidevalt kasvamas 2003 aastal elas seal – 13.420.000 inimest 2007 aastal- 18 . 403 . 769 inimest 1995 liikus 31 % linnaelanikest jala , 33 % jalgrattal , 25 % buss iga ja all a 5 % aut oga . Aastal 2000 liikus 15 % elanikest auto ga . Ennu statakse, et aastal 2020 liigub 50 % elanikest autoga

22. Suur Delhis ja Mumbais (endise nimega Bombay) koos lähialadega elab mõlemas 30 milj elanikku. Linnades endis ca 20 milj. Kokku on Indias miljonilinnu 43 2025 arvatakse neid olevat 70.

23. Kiirbussi liikluse arendamine Hiina linnades: Bussidel omad read või tänavad Bussipiletid on ette ostetud Bussijuhid saaavad reguleerida valgusfooride tööd Saaavutatakse metrooliikluse effekt oluliselt väiksemate kuludega

24. Traditsioonidega jalgrattamaast on tulemas autode ja elektrijalgrataste maa. Elektrijalgrattad tulid turule 1990-te aastate lõpus 2005 müüdi neid 10 milj. Autofirmad müüvad aastas ca 3 milj autot. Paljudes linnades keelatakse autofirmade survel jalgrattasõit.

25. Aastal 2005 kasutas Hiina 26 % maailma terasest 32 % maailma riisist 37 % maailma puuvillast 47 % maailma tsemendist

26. Hiina ja India on aastakümneid investeerinud inimestesse: Igal aastal lõpetab Hiinas ülikooli 500000 inimest USA 60000 Hiinas on 1,7 miljonit inseneri Indias 2,4 miljonit rahandusspetsialisti Kaskklass kasvab Hiinas ja Indias kiiremini kui kusagil mujal maailmas

27. Me naudime kiiret, linnastunud ja universaalset maailma, kuid meid häirivad sellega kaasnevad probleemid. Mitte kunagi varem pole inimkond vajanud nii hädasti eetikat kui praegu ja seda selleks , et ennast läbi näha

28. Linn on akumulatiivne (talletav) ökosüsteem. Aineringe positiivne bilanss ("sissevedu" suurem "väljaveost") tingib seda, et alati jääb osa aineid kohale, ei lagune täielikult, langeb ringlusest välja, ladestub mullas või vees.

29. Inimtegevuse üheks kaasnähtuseks on jäätmete teke. Jäätmed on materjalid või esemed, mida nende omanik on kõrvaldanud ,kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kõrvaldama kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades toorainete hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõppemisega.

30. Jäätmed on tihti vales kohas paiknev tooraine. Eriti vähe taaskasutatakse ehitus ja olmejäätmeid. Jäätmeprobleemi ei lahenda ainult taaskasutus. Effektiivsem oleks selline tootmine, mille käigus tekib võimalikult vähe jäätmeid ning materjali ja energia kulu oleks minimalne.

31. Jäätmeted saastavad õhku, vett ja maapinda kuna sisaldavad mitmesuguseid inimesele kahjulikke ühendeid või lagunevad nendeks. Prügilates toimuv orgaanilise aine anaeroobse lagunemise tulemusel erladub atmosfääri metaan CH 4 , mis on üle 20 x kahjulikum kasvuhoonegaas kui CO 2 Riigi kasvuhoonegaasidest on metaani osakaal 5-10 %.

32. Aastane muutus Soome kodumajapidamiste jäätmete hulgas võrdlus aastad 2005/2004 Käsittely yhteensä Aines- käyttö Energia- käyttö Hävitys- poltto Kaato- paikka 1000 tonnia vuodessa Kotitalous ja muut sekalaiset jätteet 2 108,1 200,0 160,0 54,5 1 693,6 - josta ongelmajätettä 28,6 0,0 0,0 7,3 21,3 Kotitalous ja muut sekalaiset jätteet 1 935,1 174,7 123,8 56,6 1 580,0 - josta ongelmajätettä 29,4 0,0 0,0 7,7 21,7

33. 35% maailma autodest on 4% maailma elanikonnast 19% maailma prügist-1,6 kg päevas ca 600 kg aastas inimese kohta 30% prügist on pakendid

34. Aastas tähendab see: 15 miljardit ühekordset mähet 1,7 miljardit pastapliiatsist 18 miljonit tonni kilet 80 000 tonni prügi eksporditakse Aasiasse ja kaetakse seal täitepinnasega

35. Aastal 2002 oli esikohal Venemaa 1439 kg elaniku kohta aastas.

36. Olmeprügi taaskasutuselt on esikohal Holland 45%, Lõuna korea 44% ja Saksama 41%

37. Californias asuv ettevõte BlueFire Ethanol on tegev tselluloosist etanooli tootmise valdkonnas BlueFire arvutuste kohaselt saaks aastas USA prügimägedele veetavaist jäätmetest toota 150 miljardit liitrit etanooli, mis kataks umbes kolmandiku USA transpordisüsteemi kütusevajadustest. Kui liita juurde ka maisitaimede varred ja lehed ning metsatööstuse jäätmed, on meil piisavalt kütust, et asendada 70 protsenti imporditud naftast kodumaise kütusega

38. Euroopa Liidu eesmärk on 2020 aastal toota vajaminesvast energiast 20 % mittefosiilsetest kütustest. Jäätmetesse seotud energia kasutamine vähendab kasvuhoonegaase.

39. 2050 aastal arvatakse maakeral elavat 9,1 miljardit inimest , neist 62% elaks Aafrikas ning Ida ja Lõuna Aasias

40. Suurimad saastajad aastal 2000 ühe elaniku kohta Qatar, Bahrain ja Brunei

41. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “ kasvuhoonegaasid ”, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes –18 C praeguse +15 C asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule .

44. Kui CO2 hulk atmosfääris tõuseb 450 ppm aastas , siis tõenäoliselt Gröönimaa ning Antarktika lääneosa jäämassid sulavad. Praegu tõus on 2 ppm aastas

45. Viimase 650 000 aasta jooksul on CO 2 hulk kõikunud vahemikus 180-300 ppm. Praegune hulk atmosfääris on 380 ppm. Nii kõrge pole see näitaja olnud viimase 3 miljoni aasta jooksul

46. CH 4 – värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest. Metaani moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil.

47. NO x - moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites (autoheitgaasid), samuti tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad. NO paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest. NO 2 eraldub biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena.

48. Osoon O 3 Osooni võimel neelata ultraviolettkiirgust põhineb atmosfääri ülakihtides asuva osooni kaitsev toime päikeselt lähtuva UV-kiirguse vastu. Veeaur H 2 O on kasvuhooneeffekti põhjustaja umbes 36- 70 % ulatuses. Veeaur püsib atmosfääris ca 7-10 päeva. Inimtegevus veeauru kasvuhooneeffekti ei otseselt ei lisa suurendab seda kaudselt läbi kliima soojenemise.

50. Hendrick Avercampi (1585–1634) maal Jäämaastik (IJsvermaak)

51. Oortin mi inimum ( keskaja soojaperiood ) 1040-1080 Keskajan maks imum (keskaja soojaperiood il ) 1100-1250 Wolfi mi inimum( 1280-1350 Spöreri mi inimum( 1450-1550 ( laiaulatuslikumalt) 1420-1570) Maunderi mi inimum( 1645-1715 auringonpilkkumäärä 1/1000 tavallisesta, syvimmillään 1666–1700 1670 0 pilkkua, 1660-1680 hyvin vähän pilkkuja, eniten kauden alussa Daltonin mi inimum( 1790-1820

53. Allikas: NASA Research News: 2006 Was Earth's Fifth Warmest Year , vom 8. Februar 07

55. 2008. aasta oli maailma kliimamõõtmiste ajaloos kaheksandaks kõige soojem, teatab AP. Maailma keskmine temperatuur oli 2008. aastal 20. sajandi keskmisest kõrgem umbes 0,17 kraadi võrra. Kõik maailma ajaloo 10 kõige soojemat aastat on esinenud pärast 1997. aastat

56. USA teadlaste uuringustselgus, et ülemaailmne kliima soojenemine on järgmise tuhande aasta jooksul «suuresti pöördumatu», mida ei muudaks isegi õhkupaisatava süsihappegaasi järsk langus, Riikliku ookeani- ja ilmauurimiskeskuse (NOAA) kohaselt on maapinna temperatuuri, sademete ja mereveetaseme muutused «pärast emiteeritava CO2 täielikku peatamist suuresti pöördumatud järgneva enam kui tuhande aasta jooksul».

57. Praegusest soojemaid perioode on Maa ajaloos olnud jääaegade vahel 125 000 ja 3 000 000 aastat tagasi. Probleem on soojenemise kiiruses. Nii kiirest soojenemiset ei ole leitud märke viimase 50 miljoni aasta jooksul. Jääaegade järgsel perioodil on temperatuur tõusnud 4-7 kraadi 5000 aasta jooksul. Praegu on ennustatav 5 kraadine temeratuuri tõus ca 100 aasta jooksul. Näiteks Põhja Amerika arktilised alad on soojenenud 3 kraadi võrra kõigest viimase 30 aasta jooksul-

59. LINNASTUNUD KIIRE HÕIMUSTUNUD RADIKAALNE UNIVERSAALNE EETILINE Patrick Dixon Tulevikutarkus 2003

60. Õppimine ja enesetäiendamine muutub rahva keskseks tegevuseks Tööandjad eelistavad paberitele ja diplomitele kontrollitavaid tegelikke oskusi Suureneb õpilaste ja lastevanemate nõudlikkus koolide kvaliteedi suhtes

61. Võimalik tagasipöördumine ühesooliste koolide poole. Võimalik hariduslik kihistumine erinevate regioonide vahel

62. Oskus skaneerida A4 formaadis teksti 5- 15 sekundiga skaneerida kogu 250 lk raamat ning eristada sealt 50 võtmelauset 30 min. kirjutada 30 min tekst tundmatu firma või või toote kohta kasutades hulgaliselt andmebaase.

63. Tulevikutarkus tähendab lateraalset mõtlemist, avarat pilku, arvestamist ettenägematute asjaoludega. Edukus tulevikus tähendab uute tehnoloogiate kiiret kasutuselevõtmist ja valmistumist juba praegu homse päeva uueks töövahenditepõlvkonnaks.

64. Tulevikus muutub üha tähtsamaks oskus koostööd teha. Oskus pidevalt ja iseseisvalt õppida kasutades kõiki võimalusi mida maailm pakub. (institutsioonid, mitteformaalsed ühendused, internet ja e-õpe.)

65. Olge valmis ootamatusteks Lühem reaktsiooniaeg Lamedamad struktuurid Töörühmad ja partnerid Globaalne küla Kultuuriteadlikkus Investeerimine tehnoloogiatesse Perekonnatunde loomine Eesmärk ja mõte Liidri võimekus otsustab kõik

66. Olge valmis ootamatusteks Õppige kiiremini reageerima Investeerige tehnoloogiasse Olge hästi informeeritud Avardage oma silmapiiri Mõelge avaramalt Võtke aega inimeste jaoks Olge see, kes te olete Nautige tänast päeva Hoidke au sees oma minevikku

67. KRAAVITATUD RABA MUUTUB LOODUSE TERVENDAJAST (PUHTA VEE SÄILITUSALAST) SELLE REOSTAJAKS: KUIVENDATUD JA KUIVENDUSEST MÕJUTATUD SOODES HÄVIB (MINERALISEERUB JA HAIHTUB SÜSIHAPPEGAASINA ÕHKU VÕI KANTAKSE VOOLUVEEGA MINEMA) IGAL AASTAL LIGIKAUDU 5 MILJONIT TONNI SINNA VAREM AASTATUHANDETEGA TALLETATUD ORGAANILIST AINET. NII VÕIVAD MEIE KUIVENDATUD SOOD OSUTUDA TÖÖSTUSE JÄREL TEISEKS OLULISEKS SÜSIHAPPEGAASI ATMOSFÄÄRI PAISKAJAKS JA KASVUHOONEEFEKTI SOODUSTAJAKS.

71. Google Earth / NASA / TerraMetrics Rückgang der nordischen Nadelwälder: Die Wälder in Skandinavien, dem Norden Russlands und Nordamerika umfassen fast ein Drittel der weltweiten Waldfläche. Mit dem Klimawandel erhöht sich der auf sie wirkende Stress durch Pflanzenschädlinge, Feuer und Stürme. Ihr Absterben würde nicht nur den Lebensraum vieler Tiere und Pflanzen vernichten, sondern auch eine massive Freisetzung von Kohlendioxid bedeuten.

72. Dominik Baur Verschwinden der Amazonas-Wälder: Ein Großteil der Niederschläge im Amazonasbecken stammt aus über dem Wald verdunstetem Wasser. Ein Rückgang der Niederschläge in einem wärmeren Erdklima und die Abholzung des Regenwaldes könnten den Wald an eine kritische Grenze bringen.

80. Tänan kuulamast