2. INKAD
Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides
umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani.
Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille
keskuseks oli Cuzco. Impeerium ulatus tänapäeva
Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tšiili
aladeni.
Inkad elasid müüridega kaitstud linnades, ehitasid
suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme,
samuti oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu
3. KÕRGKULTUUR
• Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja
kohta väga suur saavutus.
• Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita,
lihtsalt kivi kivi peal.
• Ka käsitöö oli heal tasemel. Rohkelt on säilinud
keraamikat, mille hulgas on huvitavaid inimpeakujulisi
nõusi. Suurem osa keraamikat ja ehitisi on ilma
kaunistusteta, kuid tehniliselt väga otstarbekad.
• Inkadel oli ka kõrgelt arenenud tekstiilikunst, tikandite
tegemine ja metallurgia(kulla ja vase töötlemine ).
5. MACHU PICCHU
• Macchu Picchu on hästi
säilinud Inkade kindlustatud
asula Peruus, mis arvatavasti
ehitati valitseja Pachacuteci
juhtimisel , 15 saj.
• Machu Picchus on säilinud
enam kui 200 hoonet, see on
inka kultuuri tuntuim
mälestis ja oluline sümbol.
• Linnas elati kuni 1532 aastani,
kui inkade impeeriumi
vallutasid Hispaania
konkistadoorid.
• Machu Picchu mahajätmise
põhjus pole täpselt teada.
6. USUNDID
• Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit
maailmast, sest usuti, et nende esivanemad olid jumalad.
Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad:
Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle
käest paluti vihma. Põlluharijad kummardasid andunult
Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri.
• Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et
põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid
pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti
leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et
äratada äikesejumala tähelepanu.
7. PÕLLUNDUS
• Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna
karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine
tähtsaim elatusala. Kõige sagedasem taim oli mais, mis oli
inkadele väga oluline. Isegi nende kalender oli maisi külvamise,
kastmise, hooldamise ja vilja lõikamise järgi koostatud. Maisi ei
kasutatud loomasöödana, nagu ülejäänud maailmas, vaid see oli
kõige pühamaks inimtoiduks.
• Peruu madalamatel osadel domineeris mais, kuid oli ka teisi
taimi. Näiteks puuvill, punane pipar, magus acira-juur, erinevad
kõrvitsa-, oa- ja tomatiliigid ning püha kooka (püha kooka oli
inkariigi kuulsaim narkootikum, mida näriti lubjaga segatult ).
• Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille
abil põldusid kasutuskõlblikena hoiti. Üheks inkade saavutuseks
oli ka oskus põldusid väetada. Väetisena kasutati näiteks fekaale,
laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda.
8. KODULOOMAD
• Inkadel oli viit liiki koduloomi:
laamad, alpakad, koerad,
merisead ja biisampardid.
• Laamasid kasutati peamiselt
ohvriloomadena, aga nende
kasukast valmistati ka riideid
ja muid esemeid.
Alpakakasukast sai luksusvilla.
Toiduga varustasid inkasid
merisead, kellest oli aretatud
suured ja lihavad liigid.
Biisamparte kasvatati umbes
samadel eesmärkidel, nagu
merisigugi.
• Alpaka
