Veedade periood India ajaloos

1. Veedade
periood

2. Dateerimine
• Aeg, mil koostati veedad – hinduismi vanimad
pühakirjad
• Täpne aeg pole teada
• Keeleteaduslik uurimine viitab, et Rigveda (vanim
veedadest) koostati ca 1700-1100 eKr (= varane
veedade periood)
• Perioodi lõpuks peetakse tavaliselt ajavahemikku
ca 500-150 eKr (= enne seda koostati kogu
sanskritikeelne veedakirjandus)

3. • Veedad kirjutati üles hilisematel aegadel
• Veedadega seostatud tsivilisatsioon paiknes
tõenäoliselt India subkontinendi loodeosas ja levis
pärast 1200 eKr Gangese tasandikule.
• Ajaarvamise vahetuse paiku oli veedade usund üks
peamisi komponente hinduismi tekkes
• Peale veedade perioodi lõppu algas klassikalise
sanskriti kirjanduse kuldaeg

5. Varane veedade periood (1500-1000 eKr)
• Peale Induse oru tsivilisatsiooni lõppu ca 1900
eKr rändasid Loode-Indiasse indo-aarjalaste
grupid. Nad tõid endaga kaasa eripärase religiooni.
Teadmised aarjalaste kohta pärinevad peamiselt
Rigvedast
• Sisserändega võisid kaasneda kokkupõrked
kohalike elanikega – Rigveda andmetel dasade ja
dasyutega. Nad ei sooritavat ohverdusi ega allu
jumalate korraldustele. Nende keelt kirjeldatakse
ebameeldivana. Välimuse kirjeldused mitmeti
tõlgendatavad. Tänapäeval seostatakse neid aga
varasemate indo-aarja immigrantidega.
• Ka sisserändajate endi hõimude seas sõjalised
konfliktid. Neist kuulsaim Kümne Kuninga lahing

6. Hiline veedade periood (1000-500 eKr)
• Peale XII saj eKr, kui Rigveda oli
omandanud lõpliku kuju, muutus ühiskond
poolnomaadsest põllumajanduslikuks
• Veedade kultuur laienes Gangese
tasandikule (seni eraldatud tiheda metsa
tõttu)
• Peale 1000 eKr laialdane raudkirveste ja –
atrade kasutuselevõtt – metsa tõrjumine
kergem.

7. Hiline veedade periood (1000-500 eKr)
• Paljude varasemate hõimude koondumine suuremateks
poliitilisteks üksusteks
• Kuru kuningriik – varaseim “superhõimu” näide. Selle riigi
valitsemiseks koguti ja kirjutati ümber veedade hümne,
kujundati uusi rituaale, mis hiljem kujunesid üldlevinuiks.
• Kuulsaim sellel perioodil tekkinud religioosne rituaal on
hobuseohverdus, mille käigus lasti pühitsetud hobune
aastaks vabalt rändama. Hobusele järgnes valitud sõdalaste
grupp. Kuningriigid, mida hobune läbis, pidid avaldama
austust või valmistuma võitlema kuningaga, kellele hobune
kuulus. Rituaal pingestas märkimisväärselt selle ajastu
riikidevahelisi suhteid.
• Hakkab kujunema kastisüsteem

8. Hiline veedade periood (1000-500 eKr)
• VI sajandiks eKr koondusid
poliitilised üksused suurteks
kuningriikideks, mida
nimetatakse Mahajanapada
(VI-III saj eKr).
• Neis oli alanud linnastumise
protsess ning kaubandus ja
reisimine isegi pikkade
vahemaade taha muutus
kergeks.
• Uued riigid võitlesid
ülemvõimu pärast
• Mahabharata ja Ramayana –
eeposed

9. Rama läheb lahingusse

10. Teine linnastumine
• Veedade ajastu lõppu
tähistavad keelelised,
kultuurilised ja poliitilised
muutused.
• Kujuneb välja klassikaline
sanskriti keel
• Indiasse tungib VI saj algul
Dareios I – (kreeka)
välismõjude algus

11. Hõimuühiskond
• Hõimu juht – rajan. Tema võimu piirasid nõukogud.
Olemas õukond.
• Rajani peamine ülesanne oli hõimu kaitsta. Abiks
mitmesugused “ametnikud”.
• Hilisemal, kuningriikide perioodil kujunes välja pealinn ja
algeline administratiivsüsteem. Rajanit hakati nägema
ühiskondliku korra kaitsjana.
• Kuningavõim hakkas muutuma pärilikuks ja senised
kuningavõimu väärilisuse kindlaks tegemise meetodid
muutusid tähtsusetuks (nt kaarikute võidusõit, täringumäng)
• Rajani suurenev poliitilise võimu tõttu said nad kontrolli
tootmisressursside üle. Vabatahtlik kink kuningale muutus
kohustuslikuks, kuid maksusüsteem välja ei kujunenud.

12. Majandus
• Karjakasvatuse ja põlluharimise kombinatsioon, ka
sõjasaak oluline
• Valdavalt vahetuskaubandus, kariloomad
vahetusvääringuna.
• Tuntakse kulda, kuid ei kasutata münte
• Tõenäoliselt töödeldakse rauda
• Individuaalset eraomandit ei tuntud, maa ja karjad
kuulusid klannidele
• Orjus – sõda ja võlad. Töötavad majapidamistes, mitte
tootmises
• Hiljem kaubanduse areng ja kasvav konkurents
ressursside pärast.
• Kasvatati nisu, riisi, otra.

13. Ühiskond
• Suhteliselt egalitaarne
• Selge ühiskonnaklasside hierarhia ja kastisüsteem
polnud välja kujunenud, sotsiaalne mobiilsus
võimalik
• Lehmi ei tapeta
• Riided puuvillast, villast ja loomanahkadest
• Soma – rituaalne jook
• Populaarsed meelelahutused – tantsimine,
näidendid, kaarikute võiduajamine ja
hasartmängud

14. Sugudevahelised suhted
• Patriarhaalne ja isajärgne ühiskond
• Erinevad abieluvormid – monogaamia, mitmenaise ja –
mehepidamine
• Tuntakse naissoost tarku ja jumalaid, kuid neid on vähe
ja vähemtähtsad
• Naine peab abikaasale alluma
• Perioodi lõpuks allutatakse naised üha tugevamalt, kuid
mõned perekonnavälise tegevuse võimalused säilivad
– Naissõdalased
– Naisfilosoofid
– Paljud karjakasvatusega seotud ülesanded

15. Kastisüsteemi tekkimine
• Perioodi lõpul tekkis kastisüsteem
– Braahmanid – põlvnemise puhtus, hea käitumine,
kuulsus, õpetamine, inimeste kaitsmine – ohverdades
võivad saavutada hiilguse
– Kšatrijad – jõud, kuulsus, valitsemine, sõdimine –
vaprus
– Vaišjad – materiaalne jõukus, tootmisega seotud
tegevused – viljakus
– Šuudrad – kõrgemate kastide teenimine – stabiilsus
• Kastide hierarhia veel ebaselge
• Teatav sotsiaalne mobiilsus veel võimalik

16. Religioon
• Kaasaegse hinduismi eelkäija
• Rishid – Rigveda hümnide loojad, poeedid ja
nägijad (“kuuljad”)
• Kultuse peamiseks vormiks oli ohverdamine,
millega kaasnes rütmiline värsside lugemine,
laulmine ja mantrate “pomisemine”.
• Ohvriannid valati tulle (Agni)
• Paluti vihma, kariloomi, poegi, pikka elu ja
taevasse pääsemist
• Usuti hingede rändamisse
• Lehmi ja teatud viigipuid peeti pühadeks

17. Peamised jumalused
• Indra
• Agni (ohvrituli)
• Soma
• Ühiskondliku korra jumalused: nt Mitra-Varuna
• Loodusnähtused: Surya (päike), Vayu (tuul),
Prithivi (maa)
• Jumalannad: nt Ushas (koit), Saraswati (jõgi)
• Jumalusi ei peetud kõikvõimsateks. Agni oli
vahendaja inimeste ja jumalate vahel
• Jäljed indo-iraani uskumuste mõjudest – nt soma
kultus ja tulekummardamine (vrd zoroastrism)

18. Veedad (“teadmine” sanskriti keeles)
• Usutakse olevat jumalikku päritolu, mitte inimeste loodud.
• “Mis on kuuldud”, erinevalt teistest religioossetest
tekstidest “mis on mäletatud”
• Loojaks peetakse Brahmat
• Neli kanoonilist tekstide kogumikku:
1. Rigveda – sisaldab hümne juhtivale preestrile ohverdamisel
retsiteerimiseks
2. Yajurveda – ohverdamist läbiviivale preestrile retsiteerimiseks
3. Samaveda – loitsivale preestrile laulmiseks
4. Atharvaveda – erinevate loitsude jmt kogumik
• Üksikvärsse tuntakse mantratena. Mõningaid
retsiteeritakse kaasaegsetel hinduistlikel tseremooniatel
tänini.

19. Rigveda
• Üks vanimaid säilinud tekste indoeuroopa keeltes
(ca 1700-1100 eKr)
• Sisaldab mitmeid mütoloogilisi ja poeetilisi
kirjeldusi maailma algusest, jumalaid ülistavaid
hümne, iidseid palveid jne
• Erinevad tekstiversioonid
• Kirjapanek IV-VI saj pKr
• Koosneb 10 raamatust (mandalad), mis sisaldavad
kokku 1017 hümni

20. Rigveda I hümn – Agnile
1 I Laud Agni, the chosen Priest, God, minister of sacrifice,The hotar, lavishest
of wealth.
2 Worthy is Agni to be praised by living as by ancient seers.He shall bring
hitherward the Gods.
3 Through Agni man obtaineth wealth, yea, plenty waxing day by day,Most
rich in heroes, glorious.
4 Agni, the perfect sacrifice which thou encompassest aboutVerily goeth to the
Gods.
5 May Agni, sapient-minded Priest, truthful, most gloriously great,The God,
come hither with the Gods.
6 Whatever blessing, Agni, thou wilt grant unto thy worshipper,That, Angiras,
is indeed thy truth.
7 To thee, dispeller of the night, O Agni, day by day with prayerBringing thee
reverence, we come
8 Ruler of sacrifices, guard of Law eternal, radiant One,Increasing in thine own
abode.
9 Be to us easy of approach, even as a father to his son:Agni, be with us for our
weal.