1. Tabelarvutus
esmaspäev, 9. aprill 2012. a
Külli Nõmmiste
Jõhvi Gümnaasium

2. Tabelarvutusprogramm
 võimaldab hõlpsalt andmeid sisestada,
korrastada ja analüüsida
 lihtsustab andmete töötlust ning muudab
selle oluliselt mugavamaks
 andmed peavad olema sisestatud vastavalt
kindlatele reeglitele

3. Tabelarvutusprogramme
 MS Excel
 OpenOffice Calc
 Veebipõhised tabelarvutusvahendid:
 GoogleDocs
 Zoho
 ThinkFree
 EditGrid
 Expresso spreadsheet
 jne

4. MS Excel
 1984–85 Apple Macintosh
 1987 MS-DOS
 üks esimesi Windows-programme

5. Mõisted
 tööleht
 andmete talletamiseks ja andmetega töötamiseks
kasutatav dokument

6. Mõisted
 töövihik
 fail, mis sisaldab üht või
enamat töölehte

7. Mõisted
 töötsoon
 fail, kus on
salvestatud avatud
töövihikute info, et
saaksid tööd hiljem
jätkata samade
aknasuuruste,
prindialade,
ekraanisuurenduste
ja kuvasätetega

8. Tööleht
 Tööleht koosneb ridadest ja veergudest
 Read on tähistatud numbritega
 MS Excel 2003 ja OO Calc 65 536 rida
 MS Excel 2007 1 048 576 rida
 Veerud on tähistatud tähtedega
 MS Excel 2003 ja OO Calc 256 veergu
 MS Excel 2007 16 384 veergu
 Rea ja veeru ristumiskohas asub lahter

9. Andmete sisestamine
 tekst
 joondatakse vasakule
 arvud
 joondatakse paremale
 valemid
 arvutuseeskirjad
 algavad võrdusmärgiga

10. Arvud
 positiivsed ja negatiivsed täisarvud
 kümnendmurrud
 harilikud murrud ja segaarvud
 arvud ujupunktvormingus ehk
eksponentsiaalsel kujul
 standardkujul arvud

11. Valemid
 Valemid on võrrandid, mis teostavad arvutusi
töövihikus olevate väärtustega
 Valemid võivad sisaldada funktsioone,
lahtriaadresse, tehtemärke ja konstante

12. Funktsioonid
 eelnevalt määratletud valemid, mis teostavad
arvutusi kindlas järjestuses või struktuuris väärtuste
(argumentide) abil
 argumentideks võivad olla:
 arvud
 tekst
 loogikaväärtused (nt TRUE või FALSE)
 veaväärtused (nt #N/A)
 lahtriaadressid
 argumentideks võivad olla ka konstandid, valemid või
muud funktsioonid
 funktsioonide abil saab teostada nii lihtsaid kui ka
keerukaid arvutusi

13. Funktsioonid
 Summa leidmine  Ümardamine
 SUM(arv1;arv2;…)  ROUND(arv;kohtade_arv)
 Keskmise leidmine  Tingimusfunktsioon
 AVERAGE(arv1;arv2;…)  IF(loogilisuse_test;väärtus_kui_
tõene;väärtus_kui_väär)
 Väikseima elemendi
leidmine
 Arv π
 MIN(arv1;arv2;…)
 PI()
 Suurima elemendi
 Arvu absoluutväärtus
leidmine  ABS(arv)
 MAX (arv1;arv2;…)

14. Lahtriaadressid
 aadress identifitseerib töölehel lahtri või lahtriploki ja
teatab tabelarvutusprogrammile, kust otsida väärtusi
või andmeid, mida soovite mõnes valemis kasutada
Et viidata … ...kasuta:
Lahtrile veeru A ja rea 10 ristumiskohas A10
Lahtriplokile veerus A ja ridades 10 kuni 20 A10:A20
Lahtriplokile reas 15 ja veergudes B kuni E B15:E15
Kõigile lahtritele reas 5 5:5
Kõigile lahtritele ridades 5 kuni 10 5:10
Kõigile lahtritele veerus H H:H
Kõigile lahtritele veergudes H kuni J H:J
Lahtriplokile veergudes A kuni E ja ridades 10 kuni 20 A10:E20

15. Suhtelised ja absoluutsed
aadressid
 Suhteline aadress valemis (nt A1)
põhineb valemit sisaldava lahtri ja
viidatava lahtri suhtelisel paigutusel
 Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub,
siis muutub ka viide
 Lahtri absoluutviide valemis (nt $A$1)
viitab alati lahtrile mõnes kindlas
asukohas
 Kui valemit sisaldava lahtri paigutus muutub,
jääb absoluutviide samaks

16. Sega-aadressid
 Segaviide sisaldab kas
absoluutveergu ja suhtelist rida või
absoluutrida ja suhtelist veergu
 Veeru absoluutviide võtab kuju $A1, $B1
jne
 Rea absoluutviide võtab kuju A$1, B$1
jne
 Kui valemit sisaldava lahtri paigutus
muutub, siis suhtviide muutub, kuid
absoluutviide jääb samaks

17. Tehtemärgid
 Aritmeetilised tehtemärgid
 põhiliste matemaatiliste tehete teostamiseks, arvude
ühendamiseks ja arvuliste tulemite saamiseks
 Võrdlusmärgid
 saab kahte väärtust võrrelda
 tulemiks on loogikaväärtus – TRUE või FALSE
 Teksti ühendamismärk
 Ja-märgi (&) abil saab ühe või mitu tekstistringi üheks
tekstitükiks ühendada
 Viitemärgid
 saab lahtriplokke arvutusteks ühendada

18. Aritmeetilised tehtemärgid
Aritmeetiline tehtemärk Tähendus (näide)
+ (plussmärk) Liitmine (3+3)
Lahutamine (3–1)
– (miinusmärk)
negatsioon (–1)
* (tärn) Korrutamine (3*3)
/ (kaldkriips) Jagamine (3/3)
% (protsendimärk) Protsent (20%)
^ (katusmärk) Astendamine (3^2)

19. Võrdlusmärgid
Võrdlusmärk Tähendus (näide)
= (võrdusmärk) Võrdne (A1=B1)
> (märk Suurem kui) Suurem kui (A1>B1)
< (märk Väiksem kui) Väiksem kui (A1<B1)
>= (märk Suurem või võrdne) Suurem või võrdne (A1>=B1)
<= (märk Väiksem või võrdne) Väiksem või võrdne (A1<=B1)
<> (märk Ei võrdu) Ei võrdu (A1<>B1)

20. Viitemärgid
Viitemärk Tähendus (näide)
Vahemiku tehtemärk, mis annab tulemiks ühe viite kõigile
: (koolon) kahe viite vahele jäävatele lahtritele, sh mõlemad viited
(B5:B15)
Agregaadimärk, mis ühendab mitu viidet üheks viiteks
, (koma)
(SUM(B5:B15,D5:D15))
Ristumiskoha märk, mis annab tulemiks ühe viite kahele viitele
(tühik)
ühiste lahtrite kohta (B7:D7 C6:C8)

21. Nimed valemites
 Lahtrite, lahtrivahemike, valemite või
konstantsete väärtuste tähistamiseks võite
luua kirjeldavaid nimesid
 Määratud nimi valemis võib lihtsustada valemi
otstarbe mõistmist
 Näiteks valemit
=SUM(EsimeseKvartaliMüügitulemused) on
lihtsam ära tunda, kui valemit =SUM(C20:C30)

22. Nimed valemites
 Nime esimene märk peab olema täht või
allkriips
 Ülejäänud nimemärgid võivad olla tähed, arvud,
punktid ja allkriipsud
 Tühikud pole lubatud
 Nimed ei või kattuda lahtriviitega
 Nimi võib sisaldada kuni 255 märki