1. Eesti piimandus 2011 ja võimalikud
tulevikuväljavaated
Tiina Saron, MBA
Eesti Piimaliit
tegevdirektor

2. Piimatööstuse osakaal toidutööstuses,
%, allikas ESA

3. Lehmade arv, väljalüps, kogutoodang,
1993-2011

4. Piima tootmiskvoot
Piima tootmiskvoodi kasutamine
2004-2010 tuh t Kvoodiomanike arv

5. Piimakarja struktuur ja selle areng
1994-2010, allikas JKK

6. Piimatoodang omanike lõikes (%)
2005 a. 2009 a.
1-100 lehma
101-600 lehma
83% piimast 209 omanikult

7. Tootmine
Plussid Miinused
• Üleminek uuele tehnoloogiale • suur võlakoormus
(vabapidamisega,  2010. a suuremate tootjate
sügavallapanuta külmlaudad) kohustuste osa varadest
on aidanud: 54,1%
 võlakordaja ületas kriitilise
 suurendada tootlikkust piiri 15,7%-l suurematest
piimatootjatest
 piimatootjate
konkurentsivõimet  hinnavolatiilsusest tulenev
haavatavus
 toota hea
hügieenikvaliteediga piima  hinnavolatiilsus pigem reegel
kui erand
 suurendada väljalüpsi
 Karja taastootmise
probleemid – vähene
karjaspüsimine, tiinete
mullikate eksport

8. Tunnustatud piimatöötlemisettevõtted
2011 (allikas VTA)
Toor- Talu- Piima- Jäätise Pakendajad Teadus-
piima meiereid toodete valmis- asutused
töötlejad valmis- tajad
tajad
19, 8 7 2 1 2
millest 14
üksust
kuulub 5
omanikule
Tunnustatud ettevõtete nimekirjas 39 ettevõtet, omaniku järgi aga 30,
tooraine järgi 18, kus kasutatakse toorpiima

9. Piimatöötlemisettevõtete
kontsentratsioon, % sektori käibest,
allikas PMM, Piimaliit

10. Toorpiima turg
Kokkuost 2001 Kokkuost 2011
14% toorpiimast eksporditi Leetu

11. Toorpiima kvaliteet, allikas ESA

12. Toorpiima kuivainesisaldus

13. Toorpiima keskmine hind, senti/kg,
allikas ESA
35
32,2 32,5
30 29,6
25,4 26,8 27,7
25 24,3
24,5
20 21
18,4
15
10
5
0

14. Toorpiima kasutamine piimatoodeteks, %
2000 2010

15. Töötlemine
Plussid Miinused
• 2001-2009 on Eesti • keskmine võlakordaja on
piimatööstuste lisandväärtus suhteliselt kõrge
kasvanud 103,8% võrra
• Lätis ja Leedus on viimasel
• tööstuste kontsentratsioon kümnel aastal piimatööstuste
suurenenud tehnoloogiline tase ja
konkurentsivõime kasvanud
• 2001-2009 piimatööstused kiiremini
investeerinud keskmiselt 15,4
mln eurot aastas • ühistulise piimatöötlemise
osakaal suhteliselt madal
• on suudetud säilitada
positiivne • põhikonkurendid turgudel on
väliskaubandusbilanss riigipiire ületavad ühistud

16. Eesti tööstuste tehnoloogiline tase
• pulbritootmise seadmed pärit aastatest 1968-1996
• piima eeltöötlemise seadmed ja kuumtöötlemise
seadmed aastatest 1995-2005
• tehnoloogilised mahutid 1970ndatest aastatest
• pakkeliinid aastatest 2000-…
• konkurentsis püsimiseks, jätkusuutlikkuse tagamiseks
tuleb uuendada nii tehnoloogiaid kui ka seadmeid

17. Põllumajandussaaduste
väliskaubandusbilanss, 1995-2011 9k,
mln €
PIIMATOOTED
PÕLLUMAJANDUSSAADUSED

18. Piimatoodete osakaal ekspordis, %,
allikas ESA
2,1
2011 17
36
2,8
2010 17
37
2,6
2009 15
30
2,6
2008 17
38
2,7
2006 18
37
0 5 10 15 20 25 30 35 40
Piimatoodete osakaal koguekspordis %
Piimatoodete osakaal põllumajandussaaduste ekspordis %
Piimatoodete osakaal toiduainete ekspordis %

19. Piimatoodete eksport riigiti, osakaal %,
allikas PMM, 1995-2011 9k

20. Impordipartnerid, osakaal %, allikas PMM

21. Piimakaubandus Venemaaga 2004-
2009, mln EEK, allikas PõM

22. Esimene Eesti päritolu probiootikum – Lactobacillus
fermentum ME3 (1995, Tartu Ülikool, prof. M. Mikelsaar
ja prof. M. Zilmeri , tootesari Hellus alates 2004)

23. Piima TAK
Aretus-
organisatsioonid
Piimatootjad Piimatöötlejad
Söödatööstus
Veiste
Lisand- Lisandväärtusega
aretus,
söötmine, väärtusega piimatoode
heaolu toorpiim
Arendussuund 1 Arendussuund 2
Kliinilised katsed

24. Südamejuust, www.tensia.eu
Dairy Cooperative E-PIIM

25. Strateegia lühikokkuvõte
• Uus ÜPP, piimakvoot kaob, WTO on
maailmakaubandust jätkuvalt liberaliseerimas.
• piimandusmaad (näiteks IRE, NL) planeerivad
strateegiliselt, kuidas olla uues olukorras ja kasutada
oma võimalusi
• Ka Eestile on piimandus oluline. Iga kolmas euro
põllumajanduses tuleb piimast. Iga kolmas euro, mis
põllumajanduse kaudu maapiirkonda jõuab, tuleb
piimast.
• Eesti eeldused on piimatootmiseks soodsad,
lähiturgudel on Eesti piimatoodetele nõudlust.
Strateegiline eesmärk on müntida eeldused
mõõdukaks kasvuks, lisades olemasolevale
toodangule kolmandiku.

26. …järg
• piimatootmine võimaldab säilitada asustust suurel
osal Eesti territooriumist, oma niši leidnud
väiketoomine võiks (muuhulgas ka mahetoodete
kaudu) lühikeste tarneahelate kaudu tuua inimesi
maale ja tooted otse tarbijani.
• suurtootmine ja –töötlemine saab elus püsida vaid
konkurentsivõimet silmas pidades, selleks tuleb teha
uuendusi tead(us)likult koostöös
põllumajandusteaduse söötmise, tõuaretuse,
toiduainete tehnoloogia, tootearenduse ja
ökonoomika uurimissuundadega.
• senisest paremini peab kasutama võimalust toodete
lisandväärtuse tõstmiseks.

27. …järg
• uuenenud tootmine toob uute lautade ja
lüpsmisviisidega uued probleemid, mida peab teraselt
jälgima, piimatoodangu suurenemine ei saa mööda
karja laiendatud taastootmisest.
• senised meetmed, mis on kujundatud kogu ketti
silmas pidades, on ennast õigustanud ja peaksid
jätkuma.
• strateegia probleemianalüüs ja
eesmärgipüstitused peaksid olema sisendiks
uuele MAK-ile aastateks 2014-2020.

28. …järg
• strateegia koostamise lisandväärtus on tulemuslikum
dialoog piimatootmisketi kõigi osaliste vahel ja
peaks jätkuma ka rakendamisel.
• paarikümnele leheküljele kontsentreeritud strateegia
koosneb olukorra analüüsist, probleemide
teadvustamisest, eesmärgipüstitusest ja
probleemidele sihitud meetmete tabelist.
• lisas on mahukas analüüs Eesti Maaülikoolilt ja
võrdlev andmestik teiste piimatootja-riikidega.

29. Kasutatud allikad
• www.stat.ee
• www.agri.ee
• www.piimaliit.ee
• Eesti Maaülikooli koostatud piimasektori olukorra
analüüs (prof. Rando Värnik, Ants-Hannes Viira)
• Töödokument Eesti piimanduse strateegia 2011-
2020, käsikiri.
Tänan tähelepanu eest!