SlideShare a Scribd company logo
Taivo Pihlak
XI. Klass
   Areenid on süsivesinikud, mis sisaldavad ühte
    või mitut benseeniringi.
   Neid nimetatakse ka aromaatseteks
    süsivesinikudeks.
   Kõige lihtsam areen on benseen:
   Areenid on omapärase lõhnaga.
   Areenid on värvusetud.
   Väga kergesti süttivad.
   Vees peaaegu ei lahustu.
   Benseen ja ka enamus areenid on surmavalt
    mürgised.
   Leiduvad füsioloogiliselt aktiivsetes
    alkaloidides (nikotiin, kofeiin)
   Leiduvad ka aminohapetes.
   Samuti ka naftas ja kivisöes
   Kasutatakse ravimites, värvides, lõhkeainetes
    ja ka mitmetes polümeerides.
   Benseeni kasutatakse rasvade ja valkude
    lahustamiseks.
   Harvemini kasutakse ka neid mootorikütuses.
   Benseen on kõige lihtsaim areen.
   Tal on kõik tavalised areenide omadused.
   Tema keemistemperatuuron +80,1
    °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C
    ja tihedus 879 kg/m³.
   Mis on areenid?
   Nimeta 3 areeni omadust.
   Kus leidub areene looduses?
   Mis tööstusharudes kasutatkse areene?
   Mis on benseeni valem?
   „Keemia gümnaasiumile“, Mati Karelson ja
    Aarne Tõldsepp
Tänan
kuulamast

More Related Content

What's hot

Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Jana Pavlenkova
 
Alkaanid
AlkaanidAlkaanid
Alkaanid
Ave Soekov
 
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemedEluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Kristel Mäekask
 
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismisOrganismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
Kristel Mäekask
 
Rootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alalRootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alal
Dagmar Seljamäe
 
Mittepärilik muutlikkus
Mittepärilik muutlikkusMittepärilik muutlikkus
Mittepärilik muutlikkus
Kristel Mäekask
 
Homöostaas
Homöostaas Homöostaas
Homöostaas
Kristel Mäekask
 
Sahhariidid
SahhariididSahhariidid
Sahhariidid
Kristel Mäekask
 
DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
Kristel Mäekask
 
Nukleiinhapped
NukleiinhappedNukleiinhapped
Nukleiinhapped
Kristel Mäekask
 
Populatsioon
PopulatsioonPopulatsioon
Populatsioon
Kristel Mäekask
 
3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingaminebiodigi
 
Balti erikord ja asehalduskord
Balti erikord ja asehalduskordBalti erikord ja asehalduskord
Balti erikord ja asehalduskord
Natalja Dovgan
 
Glükoosi lagundamine
Glükoosi lagundamineGlükoosi lagundamine
Glükoosi lagundamine
Kristel Mäekask
 
Vesi
VesiVesi
Fotosünteesi tähtsus
Fotosünteesi tähtsusFotosünteesi tähtsus
Fotosünteesi tähtsus
Taivo Pihlak
 
Valgusüntees
ValgusünteesValgusüntees
Valgusüntees
Kristel Mäekask
 
Paljunemine
Paljunemine Paljunemine
Paljunemine
Kristel Mäekask
 
ATP ja ADP
ATP ja ADPATP ja ADP
ATP ja ADP
kyllikori
 

What's hot (20)

Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
 
Alkaanid
AlkaanidAlkaanid
Alkaanid
 
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemedEluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemed
 
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismisOrganismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
 
Rootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alalRootsi aeg Eesti alal
Rootsi aeg Eesti alal
 
Mittepärilik muutlikkus
Mittepärilik muutlikkusMittepärilik muutlikkus
Mittepärilik muutlikkus
 
Homöostaas
Homöostaas Homöostaas
Homöostaas
 
Sahhariidid
SahhariididSahhariidid
Sahhariidid
 
DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
 
Nukleiinhapped
NukleiinhappedNukleiinhapped
Nukleiinhapped
 
Populatsioon
PopulatsioonPopulatsioon
Populatsioon
 
3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine
 
Balti erikord ja asehalduskord
Balti erikord ja asehalduskordBalti erikord ja asehalduskord
Balti erikord ja asehalduskord
 
Glükoosi lagundamine
Glükoosi lagundamineGlükoosi lagundamine
Glükoosi lagundamine
 
Vesi
VesiVesi
Vesi
 
Fotosünteesi tähtsus
Fotosünteesi tähtsusFotosünteesi tähtsus
Fotosünteesi tähtsus
 
Loote Areng
Loote ArengLoote Areng
Loote Areng
 
Valgusüntees
ValgusünteesValgusüntees
Valgusüntees
 
Paljunemine
Paljunemine Paljunemine
Paljunemine
 
ATP ja ADP
ATP ja ADPATP ja ADP
ATP ja ADP
 

More from Taivo Pihlak

Arsti ettekanne
Arsti ettekanneArsti ettekanne
Arsti ettekanne
Taivo Pihlak
 
Eesti Vabadussõda
Eesti VabadussõdaEesti Vabadussõda
Eesti Vabadussõda
Taivo Pihlak
 
Suguline paljunemine
Suguline paljunemineSuguline paljunemine
Suguline paljunemineTaivo Pihlak
 
Fotosünteesi tähtsus 11.KL
Fotosünteesi tähtsus 11.KLFotosünteesi tähtsus 11.KL
Fotosünteesi tähtsus 11.KLTaivo Pihlak
 
Etanool
EtanoolEtanool
Etanool
Taivo Pihlak
 

More from Taivo Pihlak (6)

Arsti ettekanne
Arsti ettekanneArsti ettekanne
Arsti ettekanne
 
Eesti Vabadussõda
Eesti VabadussõdaEesti Vabadussõda
Eesti Vabadussõda
 
Suguline paljunemine
Suguline paljunemineSuguline paljunemine
Suguline paljunemine
 
Fotosünteesi tähtsus 11.KL
Fotosünteesi tähtsus 11.KLFotosünteesi tähtsus 11.KL
Fotosünteesi tähtsus 11.KL
 
Etanool
EtanoolEtanool
Etanool
 
Etanool
EtanoolEtanool
Etanool
 

Areenid

  • 2. Areenid on süsivesinikud, mis sisaldavad ühte või mitut benseeniringi.  Neid nimetatakse ka aromaatseteks süsivesinikudeks.  Kõige lihtsam areen on benseen:
  • 3. Areenid on omapärase lõhnaga.  Areenid on värvusetud.  Väga kergesti süttivad.  Vees peaaegu ei lahustu.  Benseen ja ka enamus areenid on surmavalt mürgised.
  • 4. Leiduvad füsioloogiliselt aktiivsetes alkaloidides (nikotiin, kofeiin)  Leiduvad ka aminohapetes.  Samuti ka naftas ja kivisöes
  • 5. Kasutatakse ravimites, värvides, lõhkeainetes ja ka mitmetes polümeerides.  Benseeni kasutatakse rasvade ja valkude lahustamiseks.  Harvemini kasutakse ka neid mootorikütuses.
  • 6. Benseen on kõige lihtsaim areen.  Tal on kõik tavalised areenide omadused.  Tema keemistemperatuuron +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³.
  • 7. Mis on areenid?  Nimeta 3 areeni omadust.  Kus leidub areene looduses?  Mis tööstusharudes kasutatkse areene?  Mis on benseeni valem?
  • 8. „Keemia gümnaasiumile“, Mati Karelson ja Aarne Tõldsepp