Downloaded 14 times
Antivormiline kunst
- 1.
- 2. ANTIVORMILINE KUNST TekkisAmeerikas 1960ndate lõpus. Loobuti stabiilsetest geomeetriliselt täiuslikest vormidest. Ehk kindla vormita kunst. Võeti kasutusele kõikvõimalikke materjale: muld, liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad, lehed ja kõik muud jäätmed. Euroopas kutsuti seda “vaeseks kunstiks”, sest eelistati odavaid ja hüljatuid materjale.
- 3. TUNTUMAD ESINDAJAD EvaHesse Robert Morris Richard Serra Mario Merz
- 4. EVA HESSE 11jaanuar 1936 Saksamaal 29 mai 1970
- 5.
- 6.
- 7. ROBERT MORRIS 9veebruar 1931
- 8.
- 9.
- 10.
- 11. RICHARD SERRA 2november 1939
- 12.
- 13.
- 14.
- 15.
- 16.
- 17. MARIO MERZ 1 j a a nuar 1925 – 9 n ovember 2003 Itaalia kunstnik
- 18.
- 19.
- 20.
- 21.
- 22. Kehakunst Peamiseks väljendusviisikson kunstniku keha. Teose teemaks on keha ja selle füsioloogilised talitlused. Kujutatakse inimkeha jälgimist, ohustamist, piinamist või liikumist. Ühekordsed kehakunsti teosed on tuntud fotode ja filmide või video kaudu.
- 23. TUNTUMAD ESINDAJAD VitoAcconci Bruce Nauman
- 24. VITO ACCONCI Sündis1940 Ameeriklane Ta astus oma ateljees süstemaatiliselt taburetile ja laskis end pildistada.
- 25.
- 26.
- 27. BRUCE NAUMAN 6.detsember1941 ameeriklane
- 28.
- 29. Maakunst Kujunes välja60ndate lõpus ja 70ndate alguses. Tavaliselt oli kunstil alati majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunstil selliseid eesmärke püstitatud ei olnud. Maakunsti tekkel võivad olla peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis ka „tulnukate“ jälgede vastu. Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse.
- 30. Maakunst Rajati kummalisija ebapraktilisi ehitisi. Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi. Publikule näidati töid peamiselt ainult fotode ja filmide kaudu. Hakati tegutsema väljaspool galeriisid. Walter de Maria laskis näituse jaoks täita oma galeriiruumi maast laeni mullaga. Seda võis võtta sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Kuulsamad maakunstnikud on peamiselt olnud ameeriklased, sest looduses muudatuste või veidruste tegemine on enamasti töömahukas ning kulukas.
- 31. ESINDAJAD Walter deMaria Robert Smithson Michael Heizer Christo
- 32. Walter de MariaSündis 1935
- 33.
- 34. Robert Smithson 2.jaanuar 1938 – 20. juuli 1973
- 35.
- 36.
- 37.
- 38.
- 39.
- 40.
- 41.
- 42.
- 43.
- 44.
- 45.
- 46.
- 47. Christo Alustas neodadaistinaKuulsaks sai alles maakunstnikuna. Tema teosed valmivad rahvarikastes kohtades ning muutuvad suursündmuteks ja vaatemänguks. Osa teoseid valmis naise abiga : Jeanne-Claude ( - 18 nov 2008) Mõlemad sündinud 13 juuni 1935
- 48.
- 49. Sissepiiratud saared (1982),Floridas
- 50. The Pont Neufbridge wrapped, Paris 1985
- 51.
- 52.
- 53. Kontseptualism Tekkis 1960.aastatel. Idee või kontseptsioon on kunstis kõige tähtsam, kuidas teos välja näeb, polegi oluline. Teoste eesmärgiks on laiendada inimese tajusid,tundeelu ja intellekti. Peab panema inimesi mõtlema. Kontseptualistlik kunst on ootamatu, leidlik ja vaimukas. Näitustele ilmusid tekste kujutavad fotod, igasugused skeemid, diagrammid ja definitsioonid.
- 54. Kontseptualism Taheti vabanedagaleriide diktaadist, see tõttu loodi sellist kunsti, mida ei saa osta. Kuidas osta aktsiooni: kunstnik tuleb iga päev rõdule ja tõstab lihtsalt sõrme. Kontseptualismi mõistmiseks tuleb teada tema ajalugu ja süveneda kunstnike taotlustesse.
- 55. Näiteid kontseptualismist Jaapanlanesaatis aastate jooksul postkaarte, kuhu oli märgitud ainult kellaaeg, millal ta ärkas. Joseph Beuys korjas esimese mai demonstratsiooni lõppedes üles kõik maha jäänud sodi: rebitud plakatid, lipud, lendlehed, toidujäätmed, pudelid ja konid. Neid eksponeeris ta klaaskapis. Tate’i galerii ostis töö ära ja on nüüd hädas, kuidas seda rämpsu säilitada.
- 56. Pariisis Iris Clert’igaleriis toimus näitus pealkirjaga “Tühjus”. Kui näitus avati, leidsid külastajad eest valged seinad. Ameerika helilooja John Cage tõi ettekandele teose “4´ 33”. See muusikateos seisnes täielikus vaikuses nelja minuti ja 33 sekundi jooksul. Pillimeeste kvartett istus vagusi oma kohtadel.
- 57. ESINDAJAD Joseph KosuthJoseph Beuys
- 58. Joseph Kosuth Sündinud31. jaanuaril 1945 Maalis definitsioone entsüklopeediatest. Kosuthi arvates peab olema kunsti defineerimine tautoloogiline, sest kunst peab ennast ise tõestama.
- 59. Kunst kui ideekui idee
- 60. Üks ja kolmtooli
- 61.
- 62.
- 63. Joseph Beuys 12.mai 1921 – 23 jaanuar 1986. Tema tuntuim aktsioon on “Kuidas selgitada kunsti surnud jänesele”.
- 64. Kuidas selgitada kunstisurnud jänesele.
- 65.
- 66. Ma armastan Ameerikatja Ameerika armastab mind
- 67. Ma armastan Ameerikatja Ameerika armastab mind
- 68. pakk (installatsioon) “ Volkswageni” buss 20 kelguga, igal kelgul vilt, rasv ja taskulamp 1969