2. Presentatsiooni eesmärgid:
1. Õpilane teab, mis on universum.
2. Õpilane oskab öelda millal leidis aset Suur Pauk.
3. Õpilane oskab kokkuvõtlikult seletada Suure Paugu
teooriat.
3. Mis on UNIVERSUM?
Universum tähendab ladina keeles ’’kõiksust’’ ja see
peaks tähistama ’’kõike olemasolevat’’. Kui aga räägime
taevakehadest, mõistetakse Universumi all kõiki
olemasolevaid taevakehasid.
Universum koosneb:
4,4 % barüonainet
22 % varjatud ainet
73 % varjatud energiat
4. Kolm tuntumat teooriat Universumi
tekkimise kohta:
1. PÜSIVA SEISUNDI teooria - Universum paisub pidevalt, kuid samal ajal
jääb aga tihedus mateeria jätkuva loomise tõttu konstantseks.
2. PULSEERIVA UNIVERSUMI teooria – see teooria väidab, et Universum on
praegu paisumise ajajärgus ning sellele järgneb kokkutõmbumise ajajärk.
Eeldab, et Universumil pole olnud mitte mingisugust algust ja kõik on alati
olnud samamoodi.
3. SUURE PAUGU teooria – selle teooria järgi on Universum algselt tekkinud
ning arenenud ülikuumast ja –tihedast olekust plahvatusega sarnaneva
paisumise teel. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi
alguseks.
5. Suur Pauk
• Hüpoteetiline sündmus, mis leidis aset umbes 13,7 miljardit aastat tagasi
• Suur Pauk ei olnud plahvatus, vaid plahvatuslik paisumine
• Mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest
• Suurt Pauku ei saa senituntud füüsikateooriate abil kirjeldada
• Sai nimetuse Fred Hoyle’ilt
6. Arvatakse, et algjõuks olid ühendatud kõik 4 looduse põhijõudu:
- gravitatsioon
- elektromagnetism
- nõrk vastastikmõju
- tugev vastastikmõju
7. Suure Paugu arengu faasid
1. Plancki aeg ja Suure Ühenduse periood – eraldus gravitatsioon, 3 teist jõudu
moodustasid ühendmudeli nimega Suur Ühendus
2. Inflatsiooniline Universum – kiire paisumise faas, eraldus tugev vastastikmõju
3. Kvarkide periood – tekkisid kvargid ja antikvargid
4. Topofaas – temperatuuri järsk kasv, seejärel langus
1 SEK
5. 4 vastasmõju – elektronõrk vastasmõju lagunes nõrgaks ja elektromagnetiliseks
vastasmõjuks
6. Hadronite perioodi algus – kvargid moodustasid hadroneid, temperatuuri langedes
need lagunesid ning jäid üle prootonid, neutronid ja antiosakesed
7. Leptonite perioodi algus – enamik prootoneid ja neutroneid annihileerusid kõkkupõrkel
antiosakestega (miljardik jäi alles), leptonite paaride moodustumine
8. Tuumasünteesi algus – ürgne tuumasüntees e neutronid ja prootonid ühinesid
aatomituumadeks
9. Kiirguseajastu lõpp/ aineajastu algus – elektromagnetkiirguse vähenemine
temperatuuri alanemise tõttu
10. Taustkiirguse vabanemine – temperatuur 3600 K, aatomituumad ja elektronid
moodustavad aatomeid. Footonite toime neutraalsete aatomitega muutus väikeseks
11. Suuremastaabiliste struktuuride moodustumine – aine gravitatsiooni tugeva mõju all
12. Galaktikate ja tähtede tekkimine
13. Päikesesüsteemi tekkimine
8.
9.
10. Suure Paugu teooria kokkuvõtlikult:
• Suurest Paugust tekkis ülituline ja ülikiiresti paisuv tulekera, mis jätkas
paisumist ja jahtumist.
• Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera ’’pragunema’’ –
Universum jagunes hiigelsuurteks gaasipilvedeks.
• Gaasi tihedus oli aga nii suur, et valgus ei suutnud gaasipilvi läbida ja
seetõttu oli Universumis pime.
• Ligi miljoni aasta pärast oli Universum jahtunud 3000 kraadini ja muutus
läbipaistvaks. Gaasipilved hakkasid raskusjõu mõjul kokku tõmbuma –
galaktikate tekkimine (algselt kvasaritena).
• Tihenevad gaasipilved jätkasid Suurest Paugust saadud hooga
laialilendamist – Universum paisus.
• 5 miljardit aastat edasi – tekkis meie galaktika, Linnutee tähesüsteem.
• Veel 5 miljardit aastat edasi – tekkis Päikesesüsteem.
• http://www.youtube.com/watch?v=zDQzKTedGNE
11.
12. 1. Mis on Universum?
Ladina keeles tähendab ''kõiksust'', kuid taevakehadest rääkimisel
peetakse Universumi all silmas kõiki olemasolevaid taevakehasid.
2. Millal leidis aset Suur Pauk?
Arvatavasti u 13,7 miljardit aastat tagasi.
3. Mis on Suur Pauk?
Suur Pauk on hüpoteetiline sündmus: mateeria, aja ja ruumi ühine
tekkimine algsest singulaarsusest plahvatusliku paisumise tõttu. Suure
Paugu algjõuks olid 4 looduse põhilist jõudu (elektromagnetiline, nõrk
vastastikmõju, tugev vastastikmõju ja gravitatsioon).
