Kristjan Jaak Peterson1801-1822
Kristjan Jaak Peterson sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojanaTema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja.Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819 – 1820 Tartu Ülikoolis.Kristjan Jaak Peterson suri 1822.a.Kristjan Jaak Peterson
Peterson hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta nimetas ennast maarahva laulikuks.Ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.  Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Peterson
Tema looming oli kaua aega tundmatu.Alles 100 aastat pärast tema surma ilmus “Laulud, päevaraamat ja kirjad” (1922)1913.a leiti seni ainukeseks jäänud portree noorest luuletajast.On säilinud 25 luulleteost: neist 9 oodi ja 6 pastoraali.Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.Kristjan Jaak Petersoni auks on püstitatud ka ausammas. See asub Tartus Toomemäel. Monument valmis 1983. aastal, autoriteks olid J. Soans ja A. Murdmaa.Kristjan Jaak Peterson
Petersoni luulelooming ületab tollase luuletajate eestikeelseid värsikatsetusi.Ta tunnetas ise oma laulude väärtust,  ülistas eesti keele ilu ja kauinist kõla. Oodid “Kuu” ja “Laulja”Kristjan Jaak Peterson
Kasutatud kirjandus:Hennoste, M. Väike eesti kirjanduslugu. Koolibri, 1997
Kristjan Jaak Petersoni loomingust sai alguse eesti rahvuslik kirjandus.Kristjan Jaak Peterson

K. J. Peterson

  • 1.
  • 3.
    Kristjan Jaak Petersonsündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojanaTema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja.Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819 – 1820 Tartu Ülikoolis.Kristjan Jaak Peterson suri 1822.a.Kristjan Jaak Peterson
  • 4.
    Peterson hakkas kirjutamaluuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta nimetas ennast maarahva laulikuks.Ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Peterson
  • 5.
    Tema looming olikaua aega tundmatu.Alles 100 aastat pärast tema surma ilmus “Laulud, päevaraamat ja kirjad” (1922)1913.a leiti seni ainukeseks jäänud portree noorest luuletajast.On säilinud 25 luulleteost: neist 9 oodi ja 6 pastoraali.Kristjan Jaak Peterson
  • 6.
    Kristjan Jaak Petersonisünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.Kristjan Jaak Petersoni auks on püstitatud ka ausammas. See asub Tartus Toomemäel. Monument valmis 1983. aastal, autoriteks olid J. Soans ja A. Murdmaa.Kristjan Jaak Peterson
  • 9.
    Petersoni luulelooming ületabtollase luuletajate eestikeelseid värsikatsetusi.Ta tunnetas ise oma laulude väärtust, ülistas eesti keele ilu ja kauinist kõla. Oodid “Kuu” ja “Laulja”Kristjan Jaak Peterson
  • 10.
    Kasutatud kirjandus:Hennoste, M.Väike eesti kirjanduslugu. Koolibri, 1997
  • 11.
    Kristjan Jaak Petersoniloomingust sai alguse eesti rahvuslik kirjandus.Kristjan Jaak Peterson