1. Butsants - Bltsa msi nigi ajalugu algas324. aasta, m lConstantinus
S u u r s a F o o m a r i g i a i n u v a i t s e j a k st,6 i r i i g i p e a i n n a U l e
kahe kultuuri vahel Byzamlon ning pani seleeoma nime Konstantinoopo.
omaene rigiks muurus BLitsants39S aasral, ku Rooma
lmpeer um jaotari da-ja Laane-Rooma keisrirlisiks. lda
Fooma keisr riigi j6ukus tugi.es tema erakordseltsood
sslegeograaf isee asendie: Konstaniinoopo lsadam oL
Euroopa dab ubanduse (!€sia, Aafrika ja Araabia maad)
keskuseks, kuh! kaubad tuliclja k!st nad aksld n Lkara
vaniteid ku ka merd mddda Kehtestanud tahtsamate
kaupadesuhies (nt. viL) niglmonopo i, sa keisririksuured
teenihlsv6ima used.
Majancluse ja kulruur arensu tlppalastuks kulunes
k e i s e r J u s t n a n u s l v a l i i s e m i s a e g ( 5 2 7 5 6 5 ) .J u s l i n i a -
'JseL l-sero rod'odo coono Lnagi.. v6-"uc
ia h ilg!s, secla ka s6ja ises mdttes. A istati P6hia Aafrl
ka vandaaliho ud, ltaalaskandakinnitan!d idagoodid
m
- l oura-H spdd 'id bdrbo .- L-_ iS Sro.dl rr r-_er
re alsasid vastuhakld. a. sajandiks o iendise suutriis
tetritoori!mist a les valcl ko mandik. Su!rina osa se e
rahvastik!st moodustasid knlakogukondades elavad
slaavlasecl.See vabade ta opoegade kihtaitas Br:itsants
prjsima jddclaveel paa riks salan.liks, nad olid ni haksu-
maksjad kul ka s6javdekohuslase.i. nende najalarenes
va ja ka varaleodaalne ilhlskonnakotra clus.
M a k e d o o f i a c l L i n a s t aa l a l ( 4 6 7 1 0 5 6 ) s 6 m l s B n i -
s a n t s v e r e l l i d u K i e v iV e n e g a V a d l m l r P U h a a b i e l u s
LeiL daod 1i1o .e 6.oga d et. or niiBuLs.ars o ge
!su taihest ku kuika sakraalarh lektuurip6himdtete tle-
v6tmine. Make.loonia dnnastia l6plaasra (1O54.aastal)
to mus Euroopa ala oos o u ine sllndmus k riku 6hei
B n l s a n t s i p a t r a r h i d t u n n i s t a s i d o m a L l l e m p r e e s t rn a
keisrt, seda aqa ei saanud sal da Flooma paavst nrng
sele tagalArjeleraldusid kreeka oigelsu ja roomakato
liku k rik teinereisesr.
2 aastatuhan.le algul sai B0rsanrsl rlik r stlsodade
transiitmaaks. P6hllise 1 Pfantsusmaa aadlikest r siis6da-
lasecl va lutas d Ko nsta nt noopoli la kehresras d siin d-
h aja lse La.lina keis.irllgi (12021 1261 ). Kotraks 6nnestus
B0rsants seejzjre vee taastada kuni 1453. aastan , mit
m!hamed k Oshani mpeerum tuhandeaastasele riigi
Kuh! ! rialalooliselrt! eb Butsants rlg rolliEL.oopa
ataloos pldacla u io u iseks, sesi see sidus kahtalat5rku
K6ige o o isemaks peetakse Fooma 6iguse j6 rikliku
organisatsiooni ning he enlsl iku kultuur parancli hoid
'i r F d - . i - r e ' c l d .i - . ' r q . - i - r . e d o - r d r d
krisnuse lsam st Algas see juba keiser Constanti
nlseOr, kes legaliseers ristiusu nlng asus seda nsttul-
2e

2. u a i : K r i s r u s n s r i dl a e v a n s e r i s r r d
.
!ior. see fn <irk!l.l ehitanra lms Se -- t!g:tar {l
p l ! s i l b ! t s a r l : r n s { : . i. r n { l . l ! m . a n r n v . l i r L r k I f ! n r n
s
r c l a s . l o m . n . L s s . o n [ r s r L r s .h . . ] m s c , n . n . r c i a r f
'll..s!s
li.l.r€!l o i qrnv.u lrr.l K s r L r s! . t s . t . t . l L r r n
gas' tl U :r alat .kl vs.ll kl..srr.r.l 6 .ai.n.l L.skp.
k ! o r e i . l u k s f e s K o n s t a n tn D o p o s a 5 l ] : r . . n d r l o l
BL tsarrts r !ti:i ntun1r!.:J i c I O0 (l(10nr. ng. K. .kt v
:ir:nil!p ( .ii:. irh.k:rparlLrs.k. o itah.l.v(a.1. rsl
Ls k L r , a a s r . i . ! n n . . l
p K n ! c c r . i r o n L r . l l r ss c . r : ! . t
:iccsc5 Birrsn.lsi.ti .n polrjrrt vdr.[ dd k. !:rl
lrsl k!..krn..rh1.klLr!r l!l!,).!:,..5111:tsc. ol
:rr kr ar.ng [a q. .f.nr s...]Lr.1.rr .l l. r < tr | 5.nkl
.l!!.. :1 .!ldi
: r . f . . r t ! . 1 K r s r i k k t r k L r . r hl . k l l u r . . r
.l I Ennc sc.la [ri kr sllds v.! lerv.i Foo n. (e sriri sLon. sco m.1., D r!.1!s.!i!tsonrepree5te,korrrlla
! r t.rllr ki!s:t. <!g!ries.l ko!l!(lLse( :r r a nooma k i r l ! o , g . r i s : L s o o , k a i k s - - e : r n ia f e r e n r a h a l i . l a a
', I L J, l cs p.r.sr (r sr lse legi seeriiL.l Corst. rr n!s-- M a
f.rro li!!!d!!o ikriro kol! Kr jl !5 ! n ci fsl i!l .o c.l kti3l3 anstn
29

3. Algselto ikristuses templlkskogu maaim !umal
rillebr "Taevas on m .u troon ks la maa frinL ra E,eau
"'
seks {Jesaja. 66: 1 .) Ar.p kk! kand us see tahendls L.ile
hoonele k r k!hoonesl s.i maa ma mikromLdel ning
s e d a p u s t t a t i k o i t b i ! s i k k L , l d e a a l s e tm a a l m a , k ! i s e l
es elava Jumala kodLmaja Kirikute arhitek!!rne vorm
s i i s k i a e n a i l ,s e e k s o l i R o o m a k o h r u - j a t u r u h o o . e i u n p
b a s i i k a . O e t a t a v a s t ie t e n d a s s e l e s v a i k u s r o t i n t i
^ c - b o l l - o l | d d t s r o o r o F o -r d . d o g - r - l
p a k , k ! l k a s e e , e t b a s i i i k a k ! i r u ! m i t r : t n pv o i m a t d a s
saavltada va guslarust ulevalt taevrst "Loomise atgu
col oo'. a .agrs p6o df a.r.s -,.rd-
u!akse, k rj!tas varak r stlik apologeet Theophi us ona
kaasm6i elaleAuthollkuse e KeiserJustin anuse alal
pnntl krsl ikku kirikuarh-
tekiuun motestada ka aF
h lektuur teoreetilise t.
T6htsa ma teose 'Ehiti
sed' kirjutas 560 aasra
paiku lurist ja 6jaloolane
Prokopios n ng se les klF
le clat kogu keisraegset
ehrtustegev!st. Arh tek
tL!rse esteeiika k0ige Ravenna Sa, ytral€ kirik sisevaad..
o !lsemaks kofrporen
diks pidas Prokopios pro
portsioo.ilist harmooniar,
mis ol nhendatud liturgi
lisi t! nktsioone j- rg va k!
Es mcste krisll ke basi likateeeskui!ks sa Cons
rant nuse kasul Roomasse piir m use j:j rgi Peetrlse hala
leeh tato.l Prjha tetr bastitika(324 354) Se e kompo
s tsoon o jargm ne: kavatse es meseks osaks o Ko-
on.aad ga rjmbrllsetucl avar s sedu aarri!m ja sete
keskel kaev pa verand!r re jaoks, bas tkaga!hendas
a a t r u m n a n e k s , s u u r v c s t i b i iL l i l a a d e h o o n e ; b a s i i t k a
i n
iseo viieooviline Pirrasr Puha Peetr knikuteh tarud ba-
sii ikaies sai kavat ses oluliseks risroov ja poo umar
a p s i i d ,n o n d a o m a n c l a sk r i k r n l a c l l n a r s t i k u i u l s e p 6
h p aani, kus rlks ristihaar p kihoone on reisresr pi
k e m . F s i i h a a r a d el 6 i k u m s k o h a e l e k k i s . e t . u r k , ' e a v a r
rulm nelltls Pkihoone kesk dovi kanis ravattse t s rge
p u u s l t a a v o r k a s s e t t a g , k n l g l o o v d s e e v a s r uo d s i t n
c l e r v 6v d e g a , m o e m a . l a e t ! ! b d v 6 e r h i i s t i ss d r r r u r
V..a-Fooma arhitekruLrisl Juba PLthaPeerriknikus itm
nes selge arhitektuurne dee: roum " ikumine" apst .li
pooie Tee sinnaolirLUm transparentne: riruum osad
e Konslanrinoopoti
itsianbutilr,!"a Soprla lnik.
o d koraga.Shtavad RLUm lean.lscl rlrrm ldove kand
30

4. vad sambareacl, mis aajnes asuvasts ssepaaisusi vaada
. L rd d n d s i di t . d .l o o r . a o p s r d p o o p l o o n d | , o p e .
pektlivi,seat t6usev hommikuvalgus * anente tux
z
s!mboliseeris krisllikkulootust. Koor v6i ka sellee eel
r e a e i Ls r L L n t a e . i s d S e l L u p i s d . r u p r o r r , r - r n
boolikapeitubprohvetJesajas6nacles, kele j.lrgi"l6iJu
:]
ma taeva kupllna ja laotas selle mgu tegielamlseks".
Kuppe tehendas seega taevastning ollse le r6hut€mi-
seks sagelitaevaksmaalitu tumeslniselefoonile kanti
d:
kulclse.l tahed v6i kujutatika juma lkke taevaellsiseene.
Biltsantsiskujunclati vdljaoma, isaksvarakristlikole leA-
ne afi iteftuurie ka SLiUria ehituskunstist m6jlstatud kup-
pelkiriku tu0p, millesiitv6tsid rj e s aavased.Tavaliselt oli
see kreka rist kujuline, !he kesksejaneljakoNalkuplisa
kirik, mida slaavlEsednineta!€d plarolay ks. Seoses sel Keisrinna Theodora Rlv€nn. SM vit /e kiriku hosaiisil.
lega suutsd Brjtsantsimeistrid ahendada ka keer! ise
ehitustehniise probeehi: et k!plid oleksid mass Lrker
a e d , t a . r r a r i i n ( a c p o o . c a rr i / o i s p e r s d " s e t v a mendist kLjLndatld raah stusse. Butsantslkirikure n
misiatud poorset lellist. terjdorlm6ju kujunesseet6tt! uskumatultkire€ks, me
Var€kristlke k r kute lnterjo6r polnud nlislis mitte s€ilglpndade peeg€lduvusejarilavaguse t6ttu sillerdas
!ksnes arhitektuurnev6i dekoratlivne probleem, va d
teenis !hes oma ikonograafilise programmigaJumala K assikalseks Blitsantsisakraalarhitektu! n:iiteks ri
k o j a h u v e ,i l u s t r e e r i s u u m i j a p i l t i d e g a 6 n u m l t ,m i s
r s al Hagia Sophia knk, mil e ehitasid532 537 arhitekild
kristlasteloli maailmale anda. K6ige varasemad krlst i Anthemios Tral osest ja sicloros Mileetosest Hagli?.sop
kud maa lngud o dteht!d Rooma katakombideseinte ,la sssepEEsu naneksi seinad olld kaetud marmor
le Slsekaunistuste paigutusja jArjestus olid eriti oulised plaatidegajakogu ag mosaiikldegas4-meetrinekesk-
s e e t 6 t r ue t n e n d e g a
, jutlstati uqujapilgu ikuminek- ne vikkelkuppel, mile neila nurka toetavad 23 meetri
rikuruumis idlsamuutoin!ma oma "stsenaarium
p ' k6rgusedsambad,olikaunistatudgeomeetrilses orna
jArqi. Botsantsi kuituurl 6itseajal kaeti kirikule seinad mendis kuldmosailgiga, keskelo i ingli-
j a v 6 v d n i V a n a s tk ! i k a U o e s tT e s r a n e n d i sltL n t u d figuur K6ikkirik!ruumindhtavadpinnad
s F e ' r c l e q dV o l J d 6 l l ' t r l d r a d l u u r e . d d r . a rra- old kaetuderinryats viiruitoon mar- des
likke stseene {neist en m levinld o i Krisfus l ntokrator morplaaticlegaHoolimata akenderoh-
Valltsela Krisius, nt. Hagla Sopri? peakirikus), kupli kusest o I u isuur kirik seest poo hamar
itun I ia vikitelingeid ja evangeliste, aps d v6vilNeitsi ja mrjstiLine, ereda t he kisid vastu vaid
Maarja! selntel 12 aposl it n ng stseeneJesuseja Maar need ruumipunkid, kuhuvalguspaEjas
ja elusl. Seinreie v6is s isk paigutada ka 'lnim ikke u t i s a t t l s . J l s t i n i a n u so l i v a l m n u d e h i
susld ja ni ntjehe Ravennas Sa, yrirle kirikus (enne tuse ole sedav6rduhke,et o eval sisse-
-5@
547. d I radpa-lcd jfalaL.llsLiridnJst je keir'nna 6 n n i s t a m e l l a L s ! n u d :" S a l o m o n m a
s ,
dorat koos6uko.naga. Knku lirEneseinalepaigutat tava olen su 0 etanud," vlldalesVanaTesta
lset Viimse koht!paeva stseen, m s pidl meenutama m e n d S ao m o n i t e m p l i l em s a s ! s J e
.
kohustust olla se es elus vaga ja juma akanllk. Niisoq!- tuusa enmas. Hagia Soph6 ei ole a I
ne konos€af line prosram m kujunes v.l ja 9. ejandiks ia s e n a m e i e p a i e v i ns e i i n u d : t i j r k a s e d
l
ka roomakato ku kirikusjaisee p6hlm 6tteliselt emaks. e h t a s i d s e l l e! m b e r m o s e e k s , l i s a s i d
Bltsantss teostati pidicl p6hilselt mosaiig s, kus minaretidja valsendasidmosaiisid ij e.
juures seda o kahttuLipi: mamormosai klopus sectile) A ates 19. sajandikeskpaigast ontegel
--osa "roF, .r'e9
.a I a""n oat I topu . tp ,, c/dtdal. o clud mosaiiki.leveliapohastamisesa
o i l i s a k s k o n o g r a a f i s e e p r o g r a h h i e o l u l i n ek a k o o s P6hiandmestik Bnts€ntshOobli koh-
k6 a arhitekt!orse lilgend!segar pik jargis arhitektu!rl ta on p?irit €amatullusiraisioonidest, moobli kujutis voib
kontig!ratsioon ja ga lugu olpagutarLd omasse, oma- eida ka e evandiluonikerdoste ja mosa ikdelt, sest ka
t
31

5. pan id ning istmematerja na nahka. X-konstruktsroonl
kattis m6nikord peenemlslriline n kerdus, ja gade Lila-
ossa o!d nlkerdatud loohapead, aaossa loomakaipad
Lev nud old ka raamkonstr!ktsioonigaleentoolid,nil
postjalsadesa kui kasirbikujuliseks painutatud jasade'
ga, nahtavasti Kreeka k stos'e eeskljul. Troonide ia
leentoolide kaaslaseks oLia at mada lalapink jefi, m s
*nst Kreekt miiloloosia
sagelio pehmendatud.
Laudu o i samuti erinevaid plankudest kokku
panducl plaadid x kuju iste ja gadel, aga ka postjalga
dega auad, m s p6randa kohal o id k ndlustatud side-
I
puuga. Lauaplaatv6ls ola nmmargunevO ruudu v6r
I
r s t k l l i k u k u j u l i n e ,m a t e r j a i k s k v i v 6 i p u u . S 0 o g l l a u a d I
olicl reegllna s!!red, tlmara v6i pooltlmara pLaadiga ja
k6.gete jalga clega soojad lesisid ka BUtsantsis Roo
ma kombe kohase t /ecrrste , peaga auasuunas B0t
santsi klrlutuslaud mida kasltas d raamatule kiriuta
miseks ja kopeerimiseks ka mu.gacl, meenltab hilis+
mat kateedrit, see ol samutl suhte iselt korge, laua
tagaservae ol paberite ia sulgede ho dmiseks kin.l
Tavalne Biitsants mdobliese o ikl.$, mlda valm s-
tat nil raamkonstru ktsioon i ja paneeldeqa k!ika ihlsa-
ma t, aiadest plankudest. Luksuskirsi!de olid ku jed
kaunistatLd n kerdatud v6i lntarslatehnikas paneelclega
v ma*ega ka!nistat erlti vzjiksemaid laekalcl
P6him6tteliseli sarnanesid k rstudega kaprd need
old nagu pnsti t6stetud kirstud. Kappe tehti ka arhi
seai kujuratitaevalkke stseene usna realstLik!smaa tekt!urlst insp reerituna, nende korpus vors meenuta
p e a L s e s e s k k o n n a s A j a l u g uo n a l e s h o i d n u d m o n e d
k da maja, mile fassaad o liigendatud piastritega ja
orginaalsed elevandilu!st mbob! eksemparid f r o n t o o n i g a n i n g u k s e d k € e t u c lv a N i i s t e m a a l n g u t e -
Ka Butsantsimoobis kajastub selle maa n _d kahe g a . F a a m a t u k a p p i . l e l o l n a l a h t i n e r i i u l i o s a .a I u s t e _
vahel olek m6lutls or nii lclast kli ka lbbnest Vormlt
oll BLltsantsi moobelseetottu raskeparasem oriend i- Bnisants paraadvoodi o i baldahhlinvoodi Badah
kom, selles oll valhem Kreeka parast e egantsija roh- hiinvoodl raam toetus nelja e sahbakujuise e toele, mLr
"katus" karniis. Kamiisl kirlge
kem toekust. Materia na kasutatip!ud, metalli eevan ele omakorda toetus ka
. l l ! u d i 6 k v i r n e n d e t o d i l e m i s e l r a k e n d a uk 6 i k i a n t g r s kinnitatikas kaheltv6i ko melt poolt kardinad, mille ma
levin ud l slerloskus . Kaunislustehnikatest taNltati nikeF terjal olenes mlldlg omaniku j6ukusest, keiserlikel ba
d u s t , l n t a r s l a ti a m a a l i m s t dah hl nvood tel oll seLleks brokaatv6l sid, mille tsiinast
vormi poolest olld Bulsantsis k6lge mrtffekesse- toodud iehno oogiae k nn tas r gi honopoli juba Jus
mad istmecl, er1 valitsejate troonid 6. sajanclsr on pa
rt pliskopMaxlnlanuse troon n
Uenie evandilLrLrsr Ta%lised peats ja l€lutsiga voodid ja kusetid o id reeg
kerclatud, kaeiud Ristija Johannese e ust, apostlitestja lina seinanisis (ehk alkoovs slit ka nimetus alkoowoo
Jeesuse Lugudestpartslseen dega. Trooni puhul on lun- d ), et v6ita vAhem roumi.
r€v lda despoot ate vormimoju, lrooni kui v6imu sLlmbo B a l d a h h i l n v o o d .m i l e i u ! r e d o n t a a s l d a s j a n i L l e
rohutamine. Konsrruktsioon s o d se eaadsete puust /d.a"era,dtLt, ts .oro.;."ndiLe salppr' ds ca,
trooride osad ukstelsega Lihendatud tappide ab , iite Mal.o kaiedraali mosa ik del, evls Butsants st edasi
kohad siluti ole mdrditaolse seguga n ng peale kantl LAAne-Euroopasse la saisln paljudeks saiancliteks uld-
dekorauivne maa i.g. Sagel kasutati ka x kulLlist iala
32