Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

15 views

Published on

Valik 12-13.02.2018.a. toimunud koolituse "Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs" slaide. Lisainfo http://www.finantskoolitused.ee/

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs

  1. 1. Tere tulemast koolitusele: RAHAKÄIBE (RAHAVOOGUDE) PROGNOOSIMINE, JUHTIMINE JA ANALÜÜS 15-16. veebruar 2018 Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor ning koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse
  2. 2. 1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga 1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest 2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk 2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga 2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk 2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk 2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga 2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest 2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336 lk 2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk 2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega KUIDAS OSTA?  otse kirjastusest www.rafiko.ee  koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal Sander Karu raamatud 2©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  3. 3.  Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:  värskendanud oma teadmisi rahakäibe (rahavoogude) prognoosimisest, eelarvestamisest ja analüüsist ning käibekapitali juhtimisest  õppinud täpsemalt prognoosima ja eelarvestama rahakäivet (rahavoogu)  leidnud võimalusi raha efektiivsemaks kasutamiseks  vähendanud ostjatelt laekumata summadega seotud riske ja suurendanud krediidikontrolli efektiivsust  koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks. KOOLITUSE EESMÄRK: (vajalikud) teooriad praktikasse! 3©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  4. 4.  Mis on rahakäibe (RKJ) (rahavoogude) juhtimine?  Milline on rahakäibe juhtimise eesmärk?  Kellele ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik?  Olulisemad tegevused rahakäibe (rahavoogude) juhtimisel organisatsioonis  Ettevalmistused rahakäibe juhtimiseks  Analüüs: Rahakäibe juhtimine minu organisatsioonis  Rahakäibe tsükkel ja selle olulisus  Rahastamisallikate valik ja kapitali hind  Kuidas prognoosida ja planeerida rahakäivet?  Rahakäibe prognoos (eelarve) ja eelarvete süsteem  Rahakäibe eelarve (prognoosi) vormid ja nende kasutamine  Laekumiste ja väljamaksete prognoosimine ja planeerimine  Projektide eelarvestamine ja rahakäibe prognoosi koostamine  Praktiline näide: Organisatsiooni rahakäibe prognoosi koostamine  Kuidas analüüsida ja uuendada rahakäibe prognoosi (eelarve)  Kuidas juhtida käibekapitali?  Raha ja selle ekvivalentide juhtimine  Raha konversiooniperioodi leidmine  Ostjate tasumata summade juhtimine ja analüüs  Krediidikontroll ja võlgade sissenõudmine  Varude juhtimine ja analüüs  Lühiajaliste kohustuste juhtimine ja analüüs  Likviidsuse ja maksevõime analüüsid  Rahavoogude aruande koostamine: otsemeetod ja kaudmeetod  Rahavoogude aruande analüüs  Suhtarvude kasutamine rahakäibe planeerimisel, juhtimisel ja analüüsil KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad 4©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  5. 5. “EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu, Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek) 5©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee  Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes  Täpsem info ja müük otse kirjastusest  Rafiko Kirjastus OÜ,  2007  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee 
  6. 6. RAHA all mõistame organisatsiooni kassas, arveldus-, välisvaluuta- ja muudel pangakontodel olevaid rahajääke Raha ja rahalähendid (ekvivalendid): (RTJ2) Raha kassas ja pangas; nõudmiseni hoiused; lühiajalised paigutused rahaturufondidesse ja muudesse kõrge likviidsusega fondidesse Rahalähenditeks (Raha ekvivalentideks) (RTJ2, p36, al 2017) loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad rahalähendite mõistele). (SME IFRS 7.2) § 1. Pankroti mõiste (1) Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011] (2) Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. (3) Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 10. Võlausaldaja pankrotiavaldus (1) Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. (2) Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. RAHA, RAHALÄHENDID (RAHA EKVIVALENDID) JA PANKROT 6©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  7. 7. Rahakäibe juhtimine, olulisemad tegevused ja rahastamisallikad 7©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee G1: Mida mõistame rahakäibe juhtimise all ning kellele ja miks on rahakäibe juhtimine kasulik? G2: Millised on olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel nüüdisaegses organisatsioonis? G3: Kuidas (mille arvelt) rahastada organisatsiooni tegevust? JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT JA ARUTELU
  8. 8. Rahakäibe juhtimise eesmärgid ja prioriteedid 8©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee  Üldised eesmärgid:  kindlustada ettevõtte pidev likviidsus ja maksevõime,  kasutada efektiivselt ettevõtte varasid,  leida soodsamaid võimalusi ettevõtte tegevuse rahastamiseks  Kumba eesmärgi püstitust eelistada?  kindlustada piisav raha hulk, mis tagaks pideva likviidsuse ja maksevõime või  saavutada olemasolevate rahaliste vahendite efektiivne kasutamine?  Millistele küsimustele otsitakse vastuseid?  miks, kui palju ja millal on tarvis raha?  kuidas genereerida majandustegevusest rohkem raha?  millal ja kui palju raha on?  kust, kui palju ja millise hinnaga saadakse raha?  miks, kuhu ja kui palju kasutatakse raha?
  9. 9.  Kasu põhiprotsessile:  Suurem võimalus saada allahindlusi hankijatelt - võimaldab alandada kulusid või osta kvaliteetsemaid tooteid ja teenuseid hankijatelt  Usalduse tõus klientide ja hankijatega suhtlemisel - oluline eeldus kvaliteedisüsteemi loomiseks ja kasutamiseks  Paraneb personali motivatsioon - äriprotsess nõuab vähem vahelesekkumist ja loob tingimused personali jätkuvaks arenguks, keskendutakse tulemustele ja meeskonnatööle;  Personali paremad valikuvõimalused - inimesed eelistavad töötada hästi juhitud ettevõtete heaks, millel on hea reputatsioon ja kus palkasid makstakse vastavalt kokkulepetele tähtaegselt  Kasu arengule:  Elatakse paremini üle majandusliku languse perioodid - majanduslangust kasutatakse ära selleks, et olla valmis võitma majandussituatsiooni paranedes, välditakse "üleinvesteerimist" põhivaradesse;  Parem valmisolek vajadusel uute projektide juurutamiseks - on läbi analüüsitud hulk erinevaid projekte ja projektidest saadavaid puhasrahavoogusid;  Väiksem sõltuvus välistest rahastamisallikatest - võimaldab rahastada uusi projekte oma vaba rahavoo arvelt;  Krediidireitingu tõus - eriti oluline pikaajalisemate ja arendusprojektide elluviimisel RKJ KASULIKKUS PÕHIPROTSESSILE JA ARENGULE 9©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  10. 10. KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu 10©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee  ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)  ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas) 
  11. 11. Iga rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Jättes täna selle raha kasutult seisma, teenime vähem võrreldes nende investoritega, kes raha investeerivad. Oletame, et ühekuuse hoiuse intressimäär pangas on 12 protsenti aasta arvestuses ehk üks protsent kuus. 1. aprillil panka pandud 100 000 € teeniks siis 1. maiks juurde 0,01*100 000=1000 € ning 100 000 €st on saanud 101 000 € RAHA AEGVÄÄRTUSE KONTSEPTSIOON 11©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee tulevikuväärtus (future value) nüüdisväärtus (present value)
  12. 12.  Ettevalmistused rahavoogude (rahakäibe) juhtimiseks)  Ühtse arusaama kujundamine rahakäibest ning selle seostest tegevuste ja olulisemate eelarvetega/aruannetega  Rahastamisprofiili valik ja rahastamisallikate leidmine  Rahakäibeprognoosi koostamine (rahakäibe eelarve, cash-flow)  Käibekapitali juhtimine  Rahavoogude aruande koostamine  Investeeringute juhtimine Olulisemad tegevused rahakäibe juhtimisel nüüdisaegses organisatsioonis 12©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  13. 13. VISIOON JA TEGELIKKUS 13©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee Visioon Tegelikkus
  14. 14. PRAKTILINE TÖÖ: OLULISEMAD EELARVESTAMISE MEETODID 14©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee  on eelarvestamise meetod, milles eelarvestamist alustatakse kogu organisatsiooni koondplaanist ja seejärel koostatakse järgmiste juhtimistasandite plaanid.  on eelarvestamise meetod, milles eelarvestamisel alustatakse alumiste juhtimistasandite eelarvete väljatöötamisest. Alumiste juhtimistasandite eelarveid koordineeritakse kuni ülemise juhtimistasandi ja organisatsiooni koondplaanini  on eelarvestamise meetod, milles antakse ülemistelt juhtimistasanditelt alla kontrollarvud ja nendest lähtuvalt koostatakse alumistel juhtimistasanditel vastavate juhtimistasandite eelarved. Pärast seda järgnevad läbirääkimised, mille tulemusena valmib organisatsiooni koondplaan.  on eelarvestamise meetod, mis võtab järgnevate perioodide eelarvestamisel aluseks baasperioodi (oodatavad) tegelikud tulemused ja kasutab neid eelarvestamisel "baasina". Baasist lähtuva meetodi kasutamisel leitakse eelarveperioodi näitajad baasperioodi vastavat näitajat korrigeerides.  on eelarvestamise meetod, mille korral on iga tegevuse ja/või ressursi esialgne eelarve null. Nullbaasiga eelarvestamise kasutamisel hinnatakse enne eelarvesse lülitamist konkreetse tegevuse ja ressursi vajadust ning alles siis lülitatakse see eelarvesse.
  15. 15. • raha laekumiste prognoosi koostamine • raha väljamaksete prognoosi koostamine • raha laekumiste ja väljamaksete prognooside alusel rahakäibe prognoosi koostamine Rahakäibe prognoosi koostamise etapid 15©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  16. 16. NÄIDE: RAHAKÄIBE (RAHAVOO, KASSAVOO) PROGNOOS (CASH-FLOW) 16©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  17. 17. ÜL: PROJEKTI EELARVE JA RAHAKÄIBE PROGNOOS (vastus) 17©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  18. 18. AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI) ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu ©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee 18 Praktilised soovitused ja näited +CD amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2008 www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  19. 19. Rahakäibe prognoosimine, käibekapitali juhtimine, ja krediidikontrollisüsteemi loomine (3 grupikat) 19©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee G1: Kuidas juhtida käibekapitali? G2: Kuidas koostada rahavoogude aruannet? JÄRGNEB IGA GRUPI KOKKUVÕTE 3 - 5 MINUTIT JA ARUTELU
  20. 20.  Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist.  Olulisemad käibekapitali juhtimisega seotud valdkonnad on:  raha ja selle ekvivalentide juhtimine (raha konversiooniperiood)  ostjate tasumata summade juhtimine  varude juhtimine  lühiajaliste kohustuste juhtimine  Käibekapitali juhtimise aluseks on erinevate käibekapitali elementide eelarved ja prognoosid  Käibekapitali juhtimises on soovitav lähtuda põhimõttest:  KLIENTIDELT SAADA RAHA KÄTTE NII KIIRESTI KUI VÕIMALIK  OSTUD TEOSTADA NII HILJA KUI VÕIMALIK  HANKIJATELE TASUDA NII HILJA KUI VÕIMALIK LÄHTUVALT KOKKULEPETEST KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE 20©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  21. 21.  Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist.  Olulisemad käibekapitali juhtimisega seotud valdkonnad on:  raha ja selle ekvivalentide juhtimine (raha konversiooniperiood)  ostjate tasumata summade juhtimine  varude juhtimine  lühiajaliste kohustuste juhtimine  Käibekapitali juhtimise aluseks on erinevate käibekapitali elementide eelarved ja prognoosid  Käibekapitali juhtimises on soovitav lähtuda põhimõttest:  KLIENTIDELT SAADA RAHA KÄTTE NII KIIRESTI KUI VÕIMALIK  OSTUD TEOSTADA NII HILJA KUI VÕIMALIK  HANKIJATELE TASUDA NII HILJA KUI VÕIMALIK LÄHTUVALT KOKKULEPETEST KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE 21©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  22. 22. Varude käibekordaja (stock turnover)) Varude käibevälde (average age of inventory), varude konversiooniperiood (inventory convertion period, stockholding period) VARUDE KASUTAMISE SUHTARVUD 22©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee Varude ja käibevara suhe (inventory to current assets) Varude ja puhta käibekapitali suhe (inventory to working capital) )(Käibevara )(Varud suhekäibevarajaVarude assetscurrent stockinventory,  )(kohustusededlühiajalis-Käibevara )(Varud suhekapitalpuhaskäibeVarud sliabilitiecurrent-assetscurrent stockinventory,  )(jakäibekordaVarude 365 käibeväldeVarude turnoverstock  )2(/lõppsaldo)varudealgsaldo(varude )(kulutoodangumüüdud jakäibekordaVarude stockaverage salesofcost  
  23. 23. MAKSEVÕIME SUHTARVUD 23©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee Maksevõime suhtarvud (ka lühiajalise maksevõime e likviidsuse) (short term solvency ratios, liquidity analysis) näitavad ettevõtte võimet õigeaegselt kustutada oma võlgnevusi võlgnike (kreeditoride) ees Maksevõime kordaja näitab ettevõtte võimet katta käibevaraga oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees kohustusededLühiajalis Käibevara kordajaMaksevõime  Likviidsuskordaja näitab ettevõtte võimet katta oma kiireloomulisi ( ~ paar päeva) kohustusi kreeditoride ees ilma varusid müümata sLiabilitieCurrent Stocks-AssetsCurrent TestAcidorratioQuick  kohustusededLühiajalis varud-Käibevara kordajaLikviidsus  Maksevalmiduse kordaja näitab ettevõtte võimet katta kohe oma kohustusi kreeditoride ees sLiabilitieCurrent SecuritiesMarketableCash ratioCash   kohustusededLühiajalis ridväärtpabemuudjaaktsiadRaha kordajaduseMaksevalmi   sLiabilitieCurrent AssetsCurrent ratioCurrent  Vara likviidsus on ettevõtte võime muuta (konverteerida) vara maksevahenditeks
  24. 24.  Olulisemad tasuta põhitegevuse rahastamisallikad on:  võlad tarnijatele ja  ostjate ettemaksed  Keskmine võlgade kogumise periood näitab, mitme päeva müüdud toodangu kulu või müügitulu rahastatakse tarnijate poolt KESKMINE VÕLGADE TASUMISE PERIOOD 24©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee 653 2*km)aastas(müügitulu lõppsaldoalgsaldoletarnijatevõlad ades)(müügipäevperioodtasumisevõlgadeKeskmine      653 2*km)kulutoodangu(müüdud lõppsaldoalgsaldoletarnijatevõlad (päevades)perioodtasumisevõlgadeKeskmine     
  25. 25. Praktilised juhtimiskogemused raamatus “JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor Sander Karu) Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  26. 26.  34. Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavooks. Mikro- ja väikeettevõtjal ei ole lühendatud raamatupidamise aastaaruandes kohustust rahavoogude aruannet esitada.  35. Rahavoogude aruande koostamisel on eesmärgiks anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses oleva raha ja rahalähendite hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha lähendeid, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Käesoleva juhendi lisas 3 on esitatud kaudmeetodil koostatud rahavoogude aruande näidis.  36. Rahalähenditeks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides (eeldusel, et fond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad rahalähendite mõistele). (SME IFRS 7.2) RAHAVOOGUDE ARUANNE (RTJ2, 2018, Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 01.01.2017 või hiljem) 26©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  27. 27. 37. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. (SME IFRS 7.7) 38. Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete liigid, nagu näiteks (SME IFRS 7.4, 7.9): (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha; (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; (c) makstud palgad; (d) makstud tulumaks (alternatiivina on lubatud dividendide maksmisega kaasnevat tulumaksu kajastada ka finantseerimistegevuse all, SME IFRS 7.17); (e) makstud intressid (alternatiivina on lubatud makstud intresse kajastada ka finantseerimistegevuse all; SME IFRS 7.15). 39. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse kasumit või kahjumit (SME IFRS 7.8): (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon, eraldise moodustamine); (b) äritegevusega seotud varade ja kohustiste saldode muutusega; ning (c) investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega (nt kasum põhivarade või finantsinvesteeringute müügist). NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE Rahavood äritegevusest, RTJ2, 2018 27©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  28. 28. Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA ARVESTUSE ÜLESANNET Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts 28©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ,  september 2010  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee 
  29. 29. 20X0 20X1 Rahavood äritegevusest Ärikasum Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus Kasum (kahjum) põhivara müügist Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Makstud intressid ⁴ Makstud ettevõtte tulumaks⁵ Laekumised sihtfinantseerimisest Kokku rahavood äritegevusest ⁴ Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes. ⁵ Alternatiivina on lubatud kajastada finantseerimistegevuse rahavoogudes. NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil), Rahavood äritegevusest, RTJ2, 2018, lisa 3 29©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  30. 30. 20X0 20X1 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist Tasutud bioloogiliste varade soetamisel Laekunud bioloogiliste varade müügist Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist Laekumised sihtfinantseerimisest Tasutud tütarettevõtjate soetamisel Laekunud tütarettevõtjate müügist Tasutud sidusettevõtjate soetamisel Laekunud sidusettevõtjate müügist Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist Antud laenud Antud laenude tagasimaksed Laekunud intressid⁶ Laekunud dividendid ⁷ Kokku rahavood investeerimistegevusest ⁶Alternatiivina on lubatud kajastada äritegevuse rahavoogudes. ⁷Alternatiivina on lubatud kajastada äritegevuse rahavoogudes NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil), Rahavood investeerimistegevusest, RTJ2, 2018, lisa 3 30©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  31. 31. 20X0 20X1 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Saadud laenude tagasimaksed Arvelduskrediidi saldo muutus Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest Laekunud omaaktsiate või –osade müügist Tasutud omaaktsiate või -osade tagasiostmisel Makstud dividendid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Rahavood kokku Raha ja rahalähendid (ekvivalendid) perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Valuutakursside muutuste mõju Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil), Rahavood finantseerimistegevusest, RTJ2, 2018, lisa 3 31©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee
  32. 32. rohkem slaide osalejatele... Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest http://www.finantskoolitused.ee/ Kohtumiseni koolitusel! 32©SANDER KARU www.finantskoolitused.ee rafiko@rafiko.ee

×